“Tšingis-khaan”
“… Minu läbikulunud kalamus kirjutas lõpuni jutustuse viimased read halastamatute mongolite röövretkest meie kodumaa õitsvatesse orgudesse… Usinuse saepurust tolmusena tahaks selle raamatu koostaja ütelda veel palju nende argade Horezmi inimeste kohta, kes ei julgenud ennastohverdavalt võitlusesse astuda rahulikkude hõimude julma hävitaja, metsiku Tšingis-khaani vastu… …Kui kõik horezmlased oleksid kindlalt ning üksmeelselt viha mõõga üles tõstnud […]
“Renessansiraamat”
Novelle Itaalia renessansikunstnikest. Renessansiraamat on: – väike põimik itaalia renessansiaegsest kunstist ja novellikirjandusest. – 30 lustakat novelli kunstnike, kunsti, vaimuteravuse, leidlikkuse, naiseliku võlude ja armurõõmu ülistuseks. – rohkesti autentseid itaalia raamatuillustratsioone 15. ja 16. sajandi alguse meistritelt. – 20 värvilist pilti vararenessansist Michelangeloni
“Nietzsche viimne unenägu”
Saksa kirjaniku ja filosoofi Friedrich Nietzsche (1844-1900) kuulsus saabus alles koos ta hullumeelsusega. Enne seda elas ta Itaalias Torinos viletsates katusekambrites, kandis katkisi saapaid, sõi ebaregulaarselt ja pidi arvestama iga liiriga. Niisuguses keskkonnas ründaski teda algav vaimuhaigus. See oli Nietzsce vana sõber ja ülikoolikolleeg teoloog Franz Overbeck, kes teda 1889.a. talvel külastas ja dionüüsoslikke orgiaid […]
“Darwini auhinnad”
Darwini ahuhind on saanud oma nime evolutsiooniteooria looja Charles Darwini järgi ning seda antakse inimestele, kes on teise ilma läinud omaenda rumaluse läbi. Auhind on tänuks selle eest, et oma õigeaegse lahkumisega parandati genofondi kvaliteeti. Niisiis kohtute nende kaante vahel terroristiga, kes sai tagasi enda saadetud kirjapommi, kuna sellel polnud piisavalt marke; amatöörlenduriga, kes lendas […]
“Hitleri paavst”
Inglise ajakirjaniku John Cornwelli mitme bestselleriks tõusnud dokumentaalteose seast on enim tähelepanu pälvinud ning kõige vastakamaid arvamusavaldusi esile kutsunud “Hitleri paavst”, mahukal uurimstööl põhinev Eugenio Pacelli (1939-1958 paavst Pius XII) elu ja aja lugu. Kas ja kui palju aitas Hitleriga 1933. aastal riigikonkordaadi sõlmimine, mille hinnaks oli Saksamaa katoliikluse väljalülitamine poliitikast, kaasa füüreri võimuletõusule ning […]
“Ammalat-Bek”
Vene kirjaniku-romantiku A. Bestužev-Marlinski (1797-1837) jutustus mägilaste elust. Ole aeglane ülekohut tegema, aga kiire kätte maksma! – Kiri Dagestani kinžallil Oli džuma (Džuma vastab meie hingamispäevale. Nädalapäevade nimed on muhameedlastel järgmised: šambi (meie laupäev), ihšamba (pühapäev), dušamba (esmaspäev), sešamba (teisipäev), tšar-šamba (kolmapäev), phanšamba (neljapäev), džuma (reede). Autori märkus.). Buinaki lähedale, mis on suur asula Põhja-Dagestanis, […]
“Vaba mehe vaba sõna”
Mõte Ülo Ignatsi artiklite kogumik välja anda tuli tema sõpradel Rootsis ja Eestis, kui arutati, mida talle 60. sünnipäevaks kinkida. Ülo Ignats on aastakümnete jooksul kirjutanud Stockholmis ilmuvas “Eesti Päevalehes” ja mitmetes teistes väljaannetes suurel hulgal artikleid väga erinevatel teemadel, andnud välja mitmeid raamatuid ja esinenud paljudes Rootsi tele- ning raadiosaadetes. Läbi aegade on siiski […]
“Rudolf Tobias”
Rudolf Tobias (1873-1918) on esimene silmapaistev eesti helilooja, kes sai kompositsiooni erialal põhjaliku hariduse, tänu millele ta võis rikastada meie rahvuslikku muusikat omapäraselt värske helikeele ja uute žanritega – instrumentaalmuusika, aariate, ballaadide, vokaalansamblite, tsüklilise kammermuusika, avamängu, sümfooniliste piltide, klaverikontserdi ja vokaalsümfooniliste teostega (kantaat, oratoorium). Paraku on tema mahukas looming suhteliselt vähetuntud. Kodumaal töötas ja lõi […]
“Itaalia renessansikultuur. Üks esituskatse”
Üldreeglina tuntakse õpetlasi nende loomingu põhjal, tegelastena romaanides tulevad ette ainult mõned üksikud; ja kui nõnda sünnib, siis ikka loomulikus järgnevuses: tegelasena esinetakse, kui looming on juba üldiselt tuntuks muutunud. Selles mõttes ei ole autoriga, kes järgnevalt tuleb vaatlusele, asjad täitsa korras; tema nimelt käibib juba veerand sajandit – tänu H. Hesse “Klaaspärlimängu” tõlkele – […]
“Maarja Magdaleena järgi”
Sa armastasid. Ehk olid tänulik, et õpetasin Sulle ihulikku armastust, ning see andis Sulle üht-teist teada inimeste soovidest. Su ema püüdis kõnelda elu paratamatust julmusest, kuid teda Sa ei kuulanud. Mind kuulasid. Oma kehaga. Issand, kui üksi Sa olid. Ma aitasin Sul inimeseks saada. Kuid varjuderiiki ei õppinud Sa tundma enne kui alles ristil. Mäletan, […]
“Tiigri aasta”
Jack Higginsi seekordsele põnevikule on ainest andnud külma sõja aegne võidurelvastumine ja maailmaruumi vallutamise ajalugu. Briti salateenistuse agent Paul Chavasse saab ülesandeks toimetada Hiina ülemvõimu all olevast Tiibetist välja geniaalne matemaatik doktor Hoffner, et NATO saaks mehe oma kosmoseuuringute programmi kaasata. Nagu arvatagi, on doktori märkmetest huvitatud sõja mõlemad osapooled ning seetõttu ei kujune doktori […]
“Kõigi vaenlaste vastu”
Mis oli 11. septembri sündmuste eellugu? Mida arutasid terrorirünnakute ajal ja vahetult selle järel USA president ning administratsiooni kõrgemaid juhid? Kas USA võttis terroriohtu tõsiselt ja Iraagi ründamine oli põhjendatud? Neile küsimustele otsib käesolevas raamatus vastuseid endine tippametnik Richard Clarke, kes kirjeldab põhjalikult USA valitsuse terrorismivastase tegevuse ajalugu – ning ka möödalaskmisi. “Kõigi vaenlaste vastu” […]
“Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja”
Nikolai Mihhailovitš Karamzin sündis 1766. aastal Samaara kubermangus Mihhailovka külas mõisniku perekonnas. Hariduse sai ta Moskvas erapansionis, mille õppekava oli lähedane ülikooli omale. Humanitaarharidusega mehena, kes tundis hästi saksa ja prantsuse keelt, tutvus ta põhjalikult Lääne-Euroopa kirjandusega. Kirjanduslikku tegevust alustas Karamzin 1783. aastal, esialgu tõlkimisega. Hiljem hakkas ta kirjutama luuletusi ja originaalset proosat. 1789. aastal […]
“Eelarvamusi”
Täheldusi teatrist ja teatritekstidest Tuhkatriinumäng Eesti draama tarkade kivi avastamas? Madis Kõivu tagasitulek parafüüsikasse 2 x Karusoo – Ella Siberimaal; Ajaloo uutmine Viidingu ja Rätsepa “Olevused” Tätte tähetund – Ristumine peateega; Pingi peal oli aeg hõredam Kivastiku kiviktaimla Usu ikka Undi juttu – Narr, kes Norrast naise võtab; Lavalembeline “Laulatus”; “Graali” geopoliitika Välisvaatleja Unduski Viinis Võitlev Vahing […]
“Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus”
Eesti majandus on küll hästi arenenud, kuid elanikud ei tunne end turvaliselt. Sissetulekute ebavõrdsus ja vaesusriski määr on Eestis Euroopa suurimad. Pikka aega ei ole tööd leidnud ja on juba loobunud selle otsimisest rohkem kui 20 000 inimest – tervelt keskmise Eesti linna elanikond! Enesetappude, õnnetussurmade, HI-viiruse ja aidsi leviku näitajate poolest on Eesti maailmas […]
“Esimesed jõulud”
See raamat jutustab röövlitüdruk Least ja inimestest, keda ta kohtas Petlemmas ajal, kui Jeesus sündis. Leaga toimus palju põnevat ja lõpuks oli ta tunnistajaks tallis juhtunud omapärasele sündmusele. Raamatu lugemist alustatakse jõulukuu alguses. Iga päeva seiklus on seotud Jeesuse sünnilooga. Ühtekokku saamegi ilusa jõulujutu. Toredat seiklemist!
“Suur vapustus. Inimloomus ja ühiskondliku korra taastamine”
Viimase kolmekümne aasta jooksul on maailma ühiskondlikus strutkuuris toimunud tohutud muudatused. Suurimaid muudatusi läbi elavas USA-s on kuritegevus kasvanud, usaldus langenud ja individualism domineerib ühiskondlike huvide üle. Ka selline “suur vapustus” tähendab ühiskonna alustalade lõplikku lagunemist? Raamatus “Suur vapustus” analüüsib Fukuyama erinevate riikide sotsiaalseid, majanduslikke ja moraalseid tegureid ning näitab, et kuigi vana ühiskonnakorraldus on […]
“Tulepiir”
Hannele Huovi (sünd. 1949 Kotkas), hinnatud karakteri- ja stiilimeister mitmes žanris, on oma romaaniga “Tulepiir” võitnud erakordset tähelepanu nii kodumaal kui ka teistes Põhjamaades: seda on tõlgitud juba paljudesse keeltesse. Varasemast on autori kontos tubli tosin mitmesugust auhinda ja preemiat, sealhulgas Soome riiklik kirjandusauhind 1985 ja 1989. Ja kui ma selle päevaraamatu läbi loeksin, kas […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 5”
Näitekirjandus. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
