“Kirves”
Puidust kirvevarrelt leiti tohutu hulk verd ja mõned hallid juuksekarvad, kuid ühtki sõrmejälge kahjuks polnud. Ja ehkki keldriseinal leidus veriseid peopesa- ja pöidlajälgi, tegid laborimehed kindlaks, et need jäljed oli jätnud mr Lasser ise, kas kallaletungijast taandudes või põrandale kukkumise eel kobamisi seinalt tuge otsides. Kui tõtt öelda, siis oli see neetult verine lugu, aga […]
“Kaev ja pendel”
Edgar Allan Poe (1809-1849) on ohtrate tõlgete kaudu meie lugejatele hästi tuntud nimi maailmakirjanduse klassikast. Erilaadse fantaasia ja suure mõju tõttu oma vaimujärglasile on ta populaarsus kestnud ja kasvanud tänase päevani. Sündinud Ameerika Ühendriikides Bostoni linnas rändnäitlejate perekonnas, 3-aastasena orbunud, õppis ta ärimehe John Allani kasupojana esmalt Inglismaal ja siis Ameerikas, katkestas ülikooliõpingud Virginias, lõi […]
“Reisid saladuse otsinguil jätkuvad”
Meditsiinidoktor professor A. Tšaklin uurib vähi leviku geograafilisi iseärasusi. 1967. aastal ilmus kirjastuse “Mõsl” väljaandel tema raamat “Reisid saladuse otsinguil” (eesti keeles kirjastuse “Valgus” väljaandel 1972. aastal). Uues raamatus jätkab autor populaarses vormis jutustust pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjuste tundmaõppimisest maakera erinevates piirkondades, heast ja kurjast aatomist, riikide ohtlikust konkurentsist sigarettide müügi alal, salapärastest beetlilehtedest, kangri mõistatusest […]
“Kolm reisi”
Reisijutte on mitmesuguseid. On “Gulliveri reisid”, on “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”. Ka Nipernaadi seiklusi võib mingis mõttes nimetada reisiks. Ja loomulikult on olemas suurim kõigist rännuraamatutest – “Odüsseia”. Muus ma end Homerosega kõrvutada ei söanda, kuid ühes küll – kilomeetrite arvus; siin annavad minu kangelased laertiaadile mitu head silma ette.
“Betti Alver. Teosed” I ja II osa. 2 raamatut
1. osa: Luuletusi ja poeeme. 1931-1988. 2. osa: Proosa – Tuulearmuke. Invaliidid. Viletsuse komöödia. Kõmpa. 1927-1976. Konservatooriumist tulles silman haigemaja ees puiesteel jälle sama poisikest. Iga lõuna kõnnib ta sääl pruuni koeraga edasi-tagasi, näol sügav tõsisus. Vaatab oodates haigemajale, mille uksest kell kaksteist kõrge hallis mantlis mees astub, lapse käekõrvale võtab ja parki sammub. Nüüd […]
“Džungel tulevikuta”
Dresdeni loomaaia direktor dr. Wolfgang Ullrich ja tema abikaasa õppisid reisil Kagu-Aasiasse, Tseiloni ja Nepaali džunglitesse tundma metsikute elevantide, ninasarvikute, vesipühvlite jt. loomade eluviise. Pidev viibimine loomade keskel, püsivus ja kannatlikkus võimaldasid autoritel võita džunglielanike usalduse ja jälgida ning pildistada neid kõige erinevamates olukordades. Tutvuti ka kohaliku rahva kultuuri, usukommete ja igapäevase eluga. Maailm ja […]
“Ascension”
When they vanished fifty thousand years ago, the Protheans left their advanced technology scattered throughout the galaxy. The chance discovery of a Prothean cache on Mars allows humanity to join those already reaping the rewards of the ancients´ hi-tech wizardry. But for one rogue militia, the goal is not participation but domination. Scientist Kahlee Sanders […]
“Howards End”
“Howards Endi” kohta võib tarvitada samu sõnu, millega tavaliselt kirjeldatakse Dickensi teoseid, kus ühiskonnakriitika on esitatud sooja huumori ja sõbraliku vestmisviisi kaudu ning mille tegelasteks on meeldejäävad karakterid. Romaanis põimub kahe perekonna, Schlegelite ja Wilcoxide elu ja saatus. Õdesid Margareti ja Helenit ning nende venda Tibbyt huvitab ja erutab kõik see, mida Wilcoxid umbusaldavad ja […]
“Vahelikud vapustused”
… “Vaheliku vapustuste” saatust on paraku alates Nõukogude ajast kuni seni viimase kooliõpikuni faktoloogia osas ebatäpselt ja vaid oletuslikult esitatud. Autor ise on meenutanud: “Vahelik tõi mulle selliseid vapustusi, milliseid ei oleks aimatagi osanud. Ma ei püüdnud olla selle näidendiga sugugi sihilik, aga nagu ütleb eesti vanasõna, et see karjub, kelle king pigistab, siis küll […]
“Avameelne Madonna. Sex. Kes on see tüdruk?”
Mustade terasvarbade taga, kõrgete puude varjus elab kõikenägeva telekaamera kaitse all too tänapäeva Kirke – Madonna Luisa Veronica Ciccone. Õhku tulvab veepinnal hõljuva värske gardeeniapärja magusat aroomi. Madonna kostitab külalist kangete jookide ja kavalate naeratustega. On kuulda faksi nurrumist ja telefoni kaeblikke kutsungeid. Tähelepaneliku kuulaja ees kuldtikanditega diivanil lebasklev ohtlik veetleja kõneleb: “Arvan, et võrdlemine […]
“Iiveldus”
“Kell on kolm. Kell kolm on alati kas liiga hilja või liiga vara, et teha midagi kasulikku. Veider pärastlõunane aeg. Täna on see talumatu. Külm päike muudab tolmu aknaklaasidel valgeks. Taevas on kahvatu, uduselt valge. Rentslid olid täna hommikul jääs. Seedin vaevaliselt radiaatori juures. Ma tean juba ette, et päev on raisus. Ma ei tee […]
“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
“Eksiarvamusi seksist”
Mitusada intiimset täpsustust A-Ü. Kas tundidepikkune pea peal seismine aitab ennetada soovimatut rasestumist? Kas loomariigis on homoseksuaalsust? Kas suurte rindadega naised on eriti kirglikud? Kas eunuhhid on võimelised seksima? Kas neitsitel on neitsinahk terve? Päris kindlasti ei ole ühegi teise teema kohta käibel nõnda palju pooltõdesid, valesid ja eksiarvamusi kui seksi kohta. Käesolev raamat aitab […]
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Minu elu muusikaradadel”
Endiste kolleegide memuaaride ja monograafiate lugemisel tekkis mul soov “Estonia” muuskalist külge ka omalt poolt jõudumööda valgustada. Julguse nüüd juba igavikku vajunud aastate taastamiseks ammutasin üle poole sajandi kestnud tihedaist sidemeist Tallinna teatri- ja kontserditegevusega. Kui minu tagasihoidlikud püüdlused kauge mineviku elustamisel suudavad tänapäeval mingil määral huvi pakkuda, oleksin ülimalt õnnelik. Kas see mul korda […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Kaksteist keisrit”
Impeeriumidel on kombeks tõusta ja mõne aja pärast taas põrmuks variseda – järgides vääramatut kurssi, mille märkis nende tarbeks maha iidne arhetüüp: Rooma keisririik. Rooma impeerium esindab üht Euroopa ajaloo kõige olulisemat peroodi, mil loodud institutsioonid eksisteerivad ühel või teisel kujul veel tänapäevalgi. Selle impeeriumi keskpunktis seisid keisrid. “Kaksteist keisrit” jutustab Rooma kõige tähtsamatest ja […]
