“Mis on depressioon”
Perearsti raamatud patsiendile. On heal meel tõdeda, et eesti lugejani on jõudnud väärt tervisealane kirjanduslik sari. Sarja teises raamatus on juttu depressioonist – üpris sagedasest tervisehäirest, mille kohta on palju müüte ja mis on nii mõnigi kord raskesti äratuntav oma varjatud ning maskeeritud olemuse tõttu. Lisaks on depressiooni ravi pikaajaline ja kannatust nõudev. Käesolev raamatuke […]
“Eesti tennis 90”
Tänavu suvel – A.D 2003 – möödub 90 aastat Eesti tennise algusest. Tennist mängiti selles Liivimaa osas küll varemgi, kuid see oli baltisakslaste juhuslik meelelahutus. Rahvuslikule tennisele pani Eestis aluse 1913. aastal peetud turniir. Ligikaudu saja aasta jooksul pole ilmunud ülevaatlikku koguteost kodumaisest tennisest. Seda ülesannet tahab täita käesolev raamat. /…/ Raamatus esitatakse Eesti tennise […]
“Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür – 80”
Eesti Ajakirjanike Liidu auliige Eduard Tüür on sündinud 22.01.1931 Haapsalus. Karikatuurivõistlustel on ta võitnud 25 mitmesugust auhinda. Raamat sai teoks tänu Eduard Tüür (jun) toetusele. 48 lehekülge pilte.
“Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal…”
Artur Rinne on olnud üks populaarseimaid eesti lauljaid ehk nagu ütleb temast rääkiva filmi pealkiri – “Meie Artur”, keda vähemalt Nõukogude ajal teadis vist iga eestlane. “Mets mühiseb”, “Kuldne kodukotus”, “Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub”, “Vana vokk” ja paljud teised laulud olid kõlanud vanema põlvkonna kõrvus veel vanadelt heliplaatidelt ja raadioaparaatidest. Rinne isikut saatis eestiaegne […]
“Suitsutare 3”
Valitud artiklid Suitsutare 3 toob lugejate ette Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna, aguli- ja maa-arhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Sisukord: Merike Lang – Eessõna Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. […]
“Helisev muusika”
Keegi puudutas mind ettevaatlikult õlast. Tõstsin pilgu õpilaste vihikutelt, mida ma kontrollisin, ja nägin ühe ilmaliku õe heasüdamlikku kortsulist nägu. “Auväärne abtiss ootab teid,” sosistas ta. … Ülipopulaarse muusikali “Helisev muusika” aluseks olev Maria Augusta Trapi mälestusteraamat räägib suures osas sellest, mis juhtus pärast muusikalisündmuste lõppu, kui Trapi laulupere kolis Ameerikasse. See on südamlik ja […]
“Tulbipalavik”
Ma leban Jani patjade najal voodis, kus olen tundnud sellist rõõmu, mille olemasolu ma poleks osanud arvatagi. Minu südant on haaranud erutus. Ma tean, et jätan oma mehe maha ja tulen Jani juurde, tean seda juba nädalaid. Tegelikult teadsin ma seda hetkest, mil Jan meie majja astus. “Mis meiega ka ei juhtuks, see maal ei […]
“Daami portree”
“Mul pole vist põhjust täies ulatuses kirjeldada, millist mõju meie noorele daamile avaldas Rooma vastupandamatu võlu, analüüsida, milliste tunnetega ta kõndis Forumi sillutisel, ega lugeda ta pulsilööke, kui ta üle Püha Peetruse katedraali läve astus. Piisab, kui öelda, et tema elamused olid just niisugused, nagu temasuguselt värskelt ja innukalt inimeselt oodata võis. Ajalugu oli talle […]
“Geenid ja käitumine”
Looduse ja kasvatuse koosmõju Geneetika ja selle mõju inimkäitumisele on viimastel aastatel tõusnud tuntavalt inimeste huviorbiiti üle kogu maailma. Käesolevas populaarteaduslikus raamatus tutvustab professor Sir Michael Rutter võimalusi, mil moel võib geneetika mõjutada inimeste käitumist juba lapsepõlvest saati, selgitab geenide toimimisviise ning arutleb ka selle üle, kuidas looduse ja kasvatuse koosmõju annab arengule teatud suuna. […]
“Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina”
Ma läksin teatrisse võhikuna. Pagasiks soov oma tööd hästi teha ning suur huvi kirjanduse ja kultuuri vastu. Tegin kogu jõust tööd, õppisin ööd ja päevad ja aastad. Jätsin teatrisse oma südame ja tervise. Kui teater saavutas edu, siis on see kogu kahesaja liikmelise kollektiivi ühise töö vili, mõttekaaslaste, ühisele kunstile andunute pingutuste vili. Mul on […]
“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
“Tuulest viidud” I&II osa. 2 raamatut
Tõlkinud Helmi Rone ja Karl Einer. Scarlett O´Hara ei olnud õieti ilus, aga mehed taipasid seda harva, kui nad olid sattunud tema võlu alla, nagu Tarletoni kaksikud praegu. Liiga teravalt segunesid tema näos ta ema, prantsuse päritoluga rannikuaristokraadi õrnad jooned ta õitsva välimusega iiri isa jämedate joontega. Kuid see oli kütkestav nägu, terava lõuaga ja […]
“Teekaaslased”
Saateks Teekaaslased käesolevas raamatukeses on Eesti teenekamad ühistegelased, kes oma kauaaegse kohusetundliku tööga ühiskaubanduses on jätnud aegumatud jäljed tarbijate ühistegevuse ajalukku. Juubelite puhul on neid meeles peetud au- ja tänukirjadega, kuni tekkis uus austamise tava – juubilari elu ja töö võeti kokku temale pühendatud värssides, milles kunstilises kujunduses sai nn. bulla. Pikapeale muutus juubelivärsside sepistamine […]
“Pilte ja hääli Eesti loodusest”
… Väliretkeil sai enamasti märkmeid tehtud. Emotsioon koos konkreetse vaatlusega sai nagu äärejooni pidi päevikusse kantud. Ja hommikuti, umbes kella kuuest kaheksani, oli poolseliti asendis õige aeg värskeile muljeile lõplikku vormi anda. “Piltide ja häälte” meeltesse akumuleerimise hiilgeaeg oli Lääne-Saaremaal, kus muude kohutstuste kõrval tuli juhatada ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaama. Ja õpilased mäletavad mitme aastakümne taha, […]
“Watergate”
1973.-1974. a vapustas Ameerika Ühendriike nn Watergate´i afäär, mis sai üheks põhjuseks president Nixoni poliitilise karjääri lõpule. Faktidele toetudes jutustab käesoleva raamatu autor, Saksa DV publitsist Kaul Watergate´i sündmustest ja nende tagajärgedest.
“Tuulte tallermaa” II osa
Käesolev romaan on 1985. aasta romaanivõistlusel kolmanda auhinna saanud teose “Tuulte tallermaa” teine osa. Sündmustik hargneb endiselt kahel väikesel Lääne-Eesti saarel, mille elanike isoleeritud maailma hakkavad mõjutama sajandialguse ajaloosündmused.
“Minust sai ärinaine”
Hella Wuolijoe kolmas mälestusteraamat “Minust sai ärinaine ehk Valge vares” haarab aastaid 1908-1918, mida kirjanik peab oma elu kõige raskemateks – murranguaastateks. Tuli lõplik otsus jääda Soome, abiellumine, kodu rajamine, lapse sünd. Esimese töökoha leidis noor magister sotsiaaldemokraatide ajalehe “Työmies” toimetuses, selle kõrvalt tegi ta tõlketöid, pidas loenguid, koostas Jakob Hurda rahvaluulekogu registrit ja üritas […]
“Luule III”
Sisukord – Hannolaul – Unenägija tessaraktis – Lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks …Uku Masingu “Hannolaulu” vaimse teekonna süžee aluseks on jutustus kartaagolase Hanno (kreekapäraselt Annon) laevaretkest piki Liibüa rannikut lõuna poole. Liibüa oli tollal ka kogu Aafrika nimetus. Retke kirjeldust olevat säilitatud Kartaago ühe tähtsaima jumala Baal Hammoni (varasemas eesti kirjapildis Paal, kreeklased samastasid teda […]
“Kahe minuti reegel”
Kaks minutit võib tähendada kogu elu. Küsige ükskõik millise seaduserikkuja käest, mis on kahe minuti reegel, ja nad ütelvad teile, et see on maksimaalne tegutsemisaeg, millele võib röövi toimepanemisel loota, enne kui võmmid välja ilmuvad. Kahe minuti reegli rikkumine tähendab eluaegset vanglakaristust. Aga mitte kõik ei järgi reegleid… Kui endine pätt Max Holman saab lõpuks […]
“XXIX olümpiamängud. Peking 2008”
XXIX olümpiamängud … Eesti olümpiakirjanduse grand old man Paavo Kivine kirjutab Müncheni raamatus: “Kõrvale astuda? Kuhu? Kui kauaks? Ei. Kui olümpiaideaalid on tõepoolest pühad, haruldased, kallid, siis tuleb neid kaitsta. On ainus kaitse – mängida edasi.” Kivise kokkuvõttele pole 36 aastat hiljem suurt midagi lisada. Tiibetlastele ja uiguuridele hoidkem kindlasti pöialt! Suurriigi ohvreid võimete piires […]
