“Saaksin ma saksa sundijaks”
Uurimusi Eesti regivärsi ja rahvajutu alalt. I osa XIII sajandil katkes eestlaste normaalne elu. Vallutanud maa, rakendasid Skandinaavia ja Saksa anastajad rahva oma adra ette, tõkestades koos ihulise orjusega ka vaimse arenemise. Uus olukord tekitas uusi kajastusi ka vaimses elus. On oletatud, et suulises kunstilises loomingus lakkasid kõlamast kangelaslaulud, nagu vähenes lüroeepika osa üldse, sest […]
“Varjud meres”
Hanno Ojalo (Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts) raamat “Varjud meres. Allveesõda Läänemerel 1914-1919 ja 1939-1945” annab lühiülevaate allveesõjasündmustest Läänemerel mõlemas maailmasõjas ja ka Vabadussõjas. Võrreldes mastaapsete võitlustega maailmameredel ja ookeanidel on sõjategevus Läänemerel alati tundunud rähklemisena tagahoovis ja üldiselt ei kipu ingliskeelsed teosed siinset sebimist märkamagi. Tingimused allveesõjaks Läänemerel olid ookeanidega võrreldes samuti rasked – madal […]
“Rahvatohter”
Kolmas osa Rahvatohtri kolmandas osas tutvustame maitsetaimi, mis annavad elule vürtsi, aitavad peavalu vastu ja suurendavad positiivset energiat. Kõneleme uriiniteraapia võimalustest ja soovitame bioenergeetilist ravi. Raamatu paeluvaim osa näib peituvat rubriikides “Mida peaksin tegema?”, “Minu tervenemislugu” ja “Ravisin end ise”.
“Eesti 1914-1922”
Maailmasõda, revolutsioonid, iseseisvumine ja vabadussõda. See raamat käsitleb sündmusi Eestis ja eestlaste tegevust Esimese maailmasõja, Vene revolutsioonide, Saksa okupatsiooni, iseseisvumise ja Vabadussõja aastatel 1914-1922. Lisaks Eesti Vabadussõjale ning ka sellega seotud lahingutele Ida-Karjalas ja Ingerimaal 1918-1922, räägitakse raamatus eestlaste võitlusest Vene tsaari armees Esimeses maailmasõjas ning Venemaa ja Saksamaa võimuvõitlusest Eesti pärast. Teos heidab valgust […]
“Jumalaema kirik Pariisis”
Victor Hugo romaan “Jumalaema kirik Pariisis” on üks romantismi tippteoseid. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse võrdkujust Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Hädavaresest poeet ja filosoof Gringoire võlgneb talle elu, keigarist kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo väärastunud kirg aga saadab ta surma. Vaid Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, […]
“Kuldne karikas”
Jalgpalli MM läbi aegade Kui esimestele maailmameistrivõistlustele 1930. aastal kogunes vaid 13 meeskonda, nimetas üks Saksa ajakiri noid võistlusi veidi pilkava alatooniga “muinasjutuks maailmameistrivõistlustest”. Kolmveerand sajandit hiljem sai jalgpall populaarsust mõõta hoopis teistsuguste numbritega. Üks ilmekamatest oli 715 miljonit – just nii palju inimesi sai teleri vahendusel osa 2006. aasta finaalmängust. “Kuldne karikas. Jalgpalli MM […]
“Maailm. Tõde. Vabadus”
Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. “Maailm. Tõde. Vabadus.” on sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Õpiku eesmärk on anda õpilastele terviklik ettekujutus inimese ja maailma mõtestamise ajaloost. Minevikku on vaja tunda selleks, et paremini mõista olevikku ning kavandada tulevikku. Filosoofial on kultuuris eriline koht: ta üldistab ajastute tähtsamaid probleeme, vastuolusid ja eesmärke maailmavaate seisukohast, olles tihedalt seotud vastava […]
“Tubakakatk”
Raamat käsitleb narkomaania eriliigi – tubakasuitsetamise olemust, selle kahjulikku mõju organismile, noorukite, emade-naiste, arstide ja pedagoogide suitsetamist. Autor võtab vaatluse alla ka need sotsiaalsed ja suitsetaja psüühikas peituvad tegurid, mis viivad suitsetamisele. Raamatus antakse praktilist nõu suitsetamsisest loobumiseks, põgusat valgustamist leiab suitsetamisvastane sanitaarharidustöö. Raamat on kõige laiemale lugejaskonnale, suitsetajatele ja mittesuitsetajatele.
“Sõjategevuse päevaraamat”
2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat Alatud: 21/XI. 1918 Lõpetatud: 31/XII. 1919 Te hoiate käes Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu […]
“De Profundis”
Oscar Wilde kirjutas “De Profundise” veidi aega enne Readingi vanglast vabanemist. Selle pika armastuskirja adressaat oli küll lord Alfred Douglas, aga Wilde ei unustanud ka tulevasi põlvi. Ta oli kindel, et lord Alfred hävitab kirja, ning seepärast palus ta Robert Rossil kiri kõigepealt kopeerida ning alles seejärel originaal Bosie´le saata. Wilde´i viimastest eluaastatest on palju […]
“Sügislootus”
Kogumik sisaldab autori viimaste aastate luuleloomingut, kus ta jätkab pihtimuslikku, süvenevat, ajuti nostalgilist mõtteluulelaadi. Mitmed luuletused on sündinud mõnest kultuuriloolisest faktist, taustast, allusioonist lähtudes. Raamatu lõpetab kimbuke kirjanduslikke epitaafe “Veel Harala elulugusid”, mis on omamoodi järg 1976. a. ilmunud “Harala elulugudele”. (taskuformaat)
“Aafrika äärel”
“Kord, kui Denys ja mina olime lendamas käinud ja maandusime farmi tasandikul, tuli meiega juttu ajama muldvana kikuju. “Te käisite täna väga kõrgel,” ütles ta, “e ei näinud teid, ainult kuulsime, kuidas lennuk sumises nagu mesilind.” Olin nõus, et olime lennanud kõrgel. “Kas te Jumalat nägite?” küsis ta. “Ei, Ndwetti,” vastasin, “Jumalat me ei näinud.” […]
“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
“Eksiarvamusi seksist”
Mitusada intiimset täpsustust A-Ü. Kas tundidepikkune pea peal seismine aitab ennetada soovimatut rasestumist? Kas loomariigis on homoseksuaalsust? Kas suurte rindadega naised on eriti kirglikud? Kas eunuhhid on võimelised seksima? Kas neitsitel on neitsinahk terve? Päris kindlasti ei ole ühegi teise teema kohta käibel nõnda palju pooltõdesid, valesid ja eksiarvamusi kui seksi kohta. Käesolev raamat aitab […]
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Aino Talvi”
Vaatesaal pimeneb. Kuuldub trummipõrinat ning kauget müra. Hinge poeb mingi rahutu, ärev meeleolu. Sündmuste taustaks on 30-aastane sõda Saksamaal. Eesriide avanedes näeme tühjal laval kahte kuju. Need on sõdurite värbajad, kes luuravad, kust sellel lagedal maal leiaks veel mõne mehe, keda saaks sõjaväkke meelitada. Ennäe! Sealt tuleb furgoon, mida hobuste asemel veavad kaks tugevat noormeest. […]
“Greta Garbo. Hollywoodi kuninganna”
Imekaunis ja salapärane Greta Garbo nimi ja filmid ei vaja lähemat tutvustamist, kuid temast kui inimesest teatakse väga vähe. Tõrksus avalikkusega suhtlemisel lõi näitlejannast müüdi juba eluajal ning kuna ta oma elu viimasel poolsajandil enam filmides kaasa ei teinud, tundub ta kuidagi eriti kaugena, kuigi suri alles 1990. aastal. Rootsis sündinud ja seal filmiteed alustanud […]
“Ellujäämine”
Ma olin su valge vari. Kõik tunded mus halvas uim. Ma olin sind leinav vari, kõige elava suhtes tuim. Meel oli mul päris nõder – see õnnetu “happy end” … Must vari, mu nukker õde, ja meie mustvalge vend – me olime kivikandjad ja juhatasime teed, su mullaleäraandjad, su reetjad — nojah, just need. …
