“Klavessiinimäng”
Käsiraamat algajaile Olen alati pidanud klavessiini vastupandamatuks pilliks ning loodan, et juba enne selle raamatu lõppu jagab lugeja mu vaimustust. /—/ Et mu klavessiinimängu õppimine ei sobitunud koolis ettenähtud õppesüsteemi sugugi valutult ja karideta, loodan, et teisedki traditsioonilise muusikahariduseta lugejad leiavad siit üht-teist kasulikku. Võiksin üsna palju öelda neile, kes pole veel elukutselised mängijad. Paljud […]
“Rootsi keele õpik”
Käesolev õpik on mõeldud kõigile, kes soovivad alustada rootsi keele õppimist või värskendada kunagi omandatud keeleoskust. Õpikut on võimalik kasutada ka keeltekursustel. Õpik sisaldab 40 õppetükki, neist 30 on varustatud grammatiliste seletuste ja harjutustega, 10 viimast teksti on mõeldud lektüüriks. Sissejuhatavas osas on antud lühiülevaade rootsi keele hääldusest. Õpiku lõpus on esitatud mõned grammatikatabelid, tõlkeharjutuste […]
“Kadunud kuld”
Kadunud, taasleitud ja veel leidmata aarete ajaloost. Käesolevast raamatust leiate uskumatud lood kadunud aaretest, mis veel tänapäevalgi avastajat ootavad: Alexander Suure impeeriumi kadunud aarded, Nibelungide varandus, mis lebab Reini jõe põhjas, Läänemere kuld, piraatide peitevarad Lõunamere saartel, jesuiitide salapärased kullakaevandused Lõuna-Ameerikas, Vene tsaaririigi varade kummaline saatus pärast revolutsiooni, Kolmanda Reichi kaotsiläinud kuld… Lood edukatest, vähem […]
“Vana Tallinn VII (XI)”
Sisukord – Ivar Leimus. Tallinna mündimeistrid 17. sajandil. – Liivi Aarma. Helsingist pärit pastorid Forsiused ja Forseliused Tallinnas 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil. – Marko Lehti. Tallinn võõra tsivilisatsiooni koldena. Tallinn soomlaste silmade läbi 19. sajandi teisel poolel. – Kari Alenius. Tallinna ajalehed Soomest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algusaastail. – Kaalu Kirme. […]
“Eesti mehed läbi sõdade”
Eesti sõjamehe ajalugu on olnud väga kirju ja huvitav. Võidelda on tulnud nii oma vabaduse eest kui ka võõra valitseja tundmatute eesmärkide nimel. Käesolev raamat oma illustratsioonidega annab lühiülevaate sellest, kuidas on eesti sõjamees eri ajastutel välja näinud, milline on olnud tema relvastus ja riietus. Raamatus on kajastatud peamiselt neid sõjalisi sündmusi, mis on aset […]
“Juhi ideelaegas”
… Ka see raamat pakub mitte käitumisjuhiseid, vaid ideid. Ühte ideed võivad erinevad juhid täiesti erinevalt, kuid ometi edukalt ellu viia. Iga ettevõte ja selle töötajad vajavad järjest enam individuaalset lähenemist. Koondasime raamatusse parima osa Äripäeva juhtimisalaseid artikleid, milles peituvaid ideid tasub aeg-ajalt uuesti meelde tuletada ja uut moodi ellu viia. Head lugemist ja värskeid […]
“Heegeldamine”
Raamatus tutvustatakse kõiki põhilisi heegeldusvõtteid, nagu põhi- ja tuletatud silmuste moodustamine, kasvatamine, kahandamine jne. Antakse näpunäiteid mitmesuguset heegelpindade ja erinevates heegeltehnikas esemete valmistamiseks, samuti ääre- ja vahepitside heegeldamiseks. Must-valgetel ja värvifotodel on rohkesti heegelkirju. Raamat on mõeldud nii algajatele kui ka kogemustega käsitöötegijatele. (kaaned kulunud)
“Kaheaastaraamat 2009-2010”
– Ühes rauaaja lõpu relvast – Salme paadileiu arheozooloogiline analüüs – Veel kord püha kirikust ja böömi meistritest – Saaremaa foogtkonna tuludest aastal 1562 – Kihelkonna kihelkonna eesnimed muutuvas ajas – Saaremaal kuni 1940. aastani ilmunud kalendrid – Mihkel Neps – Saaremaa “Kuningas” – Sõja- ja transpordilaevade vrakid Saaremaa vetes – Eesti Kodanike komiteed Saaremaal […]
“Üks päev”
Kakskümmend aastat. Kaks inimest… 15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal sealsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. Üks päev. “Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja […]
“Vanad ja kobedad”
“Vanade ja Kobedate” stsenarist Peep Pedmansoni sule all seiklevad raadioteetrist ja teleekraanilt tuttavad tegelased seekord paberil. Nagu ikka, otsivad nad siingi innukalt ühte koma teist, kuid leiavad koma kolmandat.
“Kahekesi”
Novelle aastatest 1967-1998 Kogumik sisaldab kakskümmend viis minavormis kirjutatud erootilist novelli, mis käsitlevad mehe-naise intiimsuhte erinevaid võimalusi – nii fantaasiaid kui realistlikke olupilte. Sisukord: Kaamel; Vale; Hää; Magamiskott; Presidendi proua; Variandid; Vastasseis; Kirjanduse vägi; Liivaterad; Kripeldus; Porno; Lits; Flööt; Vanapaar; Tahutud kivi; Laid; Esireas; Koer; Naabrid; Magajad; Kolmkümmend aastat; Märkmik; Jacques Dodot; Surfamine; Võõras suguvõsa.
“Aeg embusteks”
“Kas talute morfiumi?” Sophiet läbib “elekter” ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba. Lugejale kangastub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid […]
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Järelhüppeid kultuurikihist” 1. ja 2. raamat
Kokku kaks raamatut. Fotoraamatu 1. osa Tema kogu aeg kaelas kõlkuv aparaat ning pidevalt mööda ruumi otsivalt vaatavad silmad vastavad romantilisele ettekujutusele fotograafist, kes oskabki maailma ainult läbi kaamerasilma vaadata. Kalju Suure autorikujund on väga tugev, tema lähenemine fotograafiale samavõrd tugevat aukartust reetev. Kalju Suure puhul võib ilmselt liialdamata öelda, et tema tööd on sulandunud […]
“Frederic Joliot-Curie”
See raamat on inimesest, kelle nimi on lahutamatult seotud suurimate teaduslike avastustega ja meie sajandi kõige üllama ülemaailmse ühiskondliku liikumisega. XX sajandi künnisel väljendasid loodusliku radioaktiivsuse avastanud Pierre ja Marie Curie´d lootust, et raadium hakkab teenima inimkonda. Nende väimees Frederic ja tütar Irene Joliot-Curie, kes avastasid kunstliku radioaktiivsuse, olid rahupooldajate ülemaailmse liikumise initsiaatoreiks ja juhtijaiks. […]
“Põhja-Hiina armuke”
Marguerite Duras (1914-1996), prantsuse kirjanik, teatrilavastaja ja filmirežissöör, on 20. sajandi kirjanduse ja filmikunsti tähtsamaid uuendajaid. Ta on kirjutanud romaane, novelle, jutustusi, näidendeid, filmistsenaariume. Teda on ülistatud kui kehalise armastuse tundlikemat tõlgendajat. Käesolev romaan on Concourt´i preemiaga pärjatud “Armukese” loo uus, küpsem esitus. Sain teada, et ta suri aastaid tagasi. Kuulsin seda 90nda aasta mais, […]
“Koduks maailm”
Jutustus Aleksandra Kollontaist Rikkaliku dokumentaalmaterjali, A. Kollontai teoste ja päevikute ning kaasaegsete mälestuste, samuti oma isiklike muljete põhjal elustab autor Emili Mindlin (1900-1981) silmapaistva revolutsionääri, oraatori, literaadi, jäägitult oma missioonile andunud inimese ning Nõukogude riigitegelase ja diplomaadi keeruka, mitmetahulise kuju, jutustab tema ülihuvitavast elukäigust. Ühtlasi kohtub lugeja hulga tuntud ajalooliste isikutega, nagu V.I. Lenin, G. […]
“Ulgvel ja umbes”
California ülikooli professorina pidi Jaan Puhvel (1932) oma teaduslikke töid kirjutama põhiliselt inglise keeles. Sellest siis ka meie teabekirjandusest läbilipsanud väide, et tegemist on Ameerika teadlasega, kes, tõsi küll, olevat eesti rahvusest. Käesolevas raamatus on Jaan Puhveli eestikeelsed kirjutised ühtede kaante vahele paigutatud. See on väärt lugemismaterjal nii humanitaaridele kui ka teistele. Siit saab ammutada […]
“Augustinus, oma ema poeg”
Augustinus Hippost (354-430) kuulub olulisemate kirikuisade hulka, kelle ideed on tugevasti mõjutanud pea kogu Lääne filosoofiat. Teame, et ema võib oma poega tugevasti mõjutada ja kui poleks olnud tema ema Monicat, oleks Augustinus võinud jäädagi teravakeelseks keskklassi playboyks, selle asemel, et saada kirikuloo suurkujuks. “Augustinus” on põnev lugu selle maailma künismi võitmisest.
