“Helsingist Helsingisse”
Kergejõustiku maailmameistrivõistlused 1983-2005 Sisukord: Andrus Värnik, hull mees! Kettaheide: müüdi purustamine Kümnevõistlus: endiselt Eesti ala Helsingi vihmas ja rajus Kergejõustikupidu või sporditööstus Maailmameistrivõistluste jooksutähed Hüpped üle unistuste piiri ja natuke lähemale Kõige tugevamad ja kõige tundlikumad Kümnevõistlus – suur ala Maailmameistrivõistluste statistika 1983-2005
“Üldine ajalugu 28 – 36” 9 vihikut
Ümbertrükk “Üldine ajalugu” Dir. N. Kanni toimetusel. Kirjastus “Raamatu Sõber” Tallinnas, Pikk tänav No. 36. 1931. 28. Raamat – I. Restauratsiooniajastu. Reaktsioon. Liberalism. Püha Liit. II. Revolutsioonid. Hispaanias ja Portugalis. III. Revolutsioonid Itaalias. IV. Bourbon´ide restauratsioon ja tagurlus Prantsusmaal. 29. Raamat – IV. Bourbon´ide restauratsioon ja tagurlus prantsusmaal (järg). V. Saksamaa 18. s. lõpul ja […]
“Märtsi iidid”
“Mind on lapsest saadik huvitanud inimeste suhtumine ülematesse, kes on nende käskijaiks seatud ja kellel on voli alamate tegevusvabadust piirata. Milline viha ja põlgus millise aupaklikkuse maski all! Aupaklikkust ja truudust õhutab inimeses tänutunne ülema vastu, kes vabastab ta vastutusest ja ränga otsuse langetamise õudusest; põlgust ja viha aga sünnitab vimm mehe vastu, kes tema […]
“Suitsutare 3”
Valitud artiklid Suitsutare 3 toob lugejate ette Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna, aguli- ja maa-arhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Sisukord: Merike Lang – Eessõna Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. […]
“Jälle see Ottokar!”
Eesti lugejale juba tuttav Saksa DV kirjaniku Ottokar Domma (sünd. 1924) raamat on järg varem ilmunud Ottokari-lugudele. Seegi kord viib autor meid rüblik Ottokari abil põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Lusti ja nalja, trikke ja tempe on seal enam kui küllaga.
“Äike”
„Äike” on Aleksandr Nikolajevitš Ostrovski viievaatuseline draama, mis on kirjutatud 1859. aastal reformieelse ühiskondliku tõusu ajal. Autori kujutatud sündmused toimuvad suvel väljamõeldud linnas Kalinovas Volga ääres. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahel möödub 10 päeva. Näidendi „Torm” kirjutamisega on seotud ka kirjaniku isiklik draama. Näidendi käsikirjas on Katerina kuulsate monoloogide kõrval järgmine märkus: „Ja milliseid unenägusid […]
“Nobeli auhind 1901-2004”
Nobeli auhinnad määravad viis viieliikmelist Nobeli komiteed koos vastavate Nobeli instituutide (kolm Stockholmis ja üks Oslos), Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia, Karolinska Meditsiiniinstituudi ja Rootsi Akadeemia esindajatega iga aaasta 1. veebruariks esitatud kandidaatide hulgast. Kandidaate võivad esitada kõigi maade parlamendid, ministrid, õigusteaduse ja filosoofia professorid, paljud organisatsioonid ja kõik varasemad laureaadid. Otsus värskete laureaatide kohta langetatakse […]
“Aafrika äärel”
“Kord, kui Denys ja mina olime lendamas käinud ja maandusime farmi tasandikul, tuli meiega juttu ajama muldvana kikuju. “Te käisite täna väga kõrgel,” ütles ta, “e ei näinud teid, ainult kuulsime, kuidas lennuk sumises nagu mesilind.” Olin nõus, et olime lennanud kõrgel. “Kas te Jumalat nägite?” küsis ta. “Ei, Ndwetti,” vastasin, “Jumalat me ei näinud.” […]
“Nimetu”
Kas pole teiega ka vahel nii, et see, kuidas keegi midagi teinud on ei anna asu ning jääb kiusama justkui liivatera soki sees, nõnda et tekib tahtmine ise käed külge lüüa. Just nii sündis minuga mõni aeg tagasi. kui juhtusin nägema Joel Schumacheri filmi The Phantom Of The Opera, mis on Andrew Webberi samanimelise muusikali […]
“Eksiarvamusi seksist”
Mitusada intiimset täpsustust A-Ü. Kas tundidepikkune pea peal seismine aitab ennetada soovimatut rasestumist? Kas loomariigis on homoseksuaalsust? Kas suurte rindadega naised on eriti kirglikud? Kas eunuhhid on võimelised seksima? Kas neitsitel on neitsinahk terve? Päris kindlasti ei ole ühegi teise teema kohta käibel nõnda palju pooltõdesid, valesid ja eksiarvamusi kui seksi kohta. Käesolev raamat aitab […]
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Aino Talvi”
Vaatesaal pimeneb. Kuuldub trummipõrinat ning kauget müra. Hinge poeb mingi rahutu, ärev meeleolu. Sündmuste taustaks on 30-aastane sõda Saksamaal. Eesriide avanedes näeme tühjal laval kahte kuju. Need on sõdurite värbajad, kes luuravad, kust sellel lagedal maal leiaks veel mõne mehe, keda saaks sõjaväkke meelitada. Ennäe! Sealt tuleb furgoon, mida hobuste asemel veavad kaks tugevat noormeest. […]
“Greta Garbo. Hollywoodi kuninganna”
Imekaunis ja salapärane Greta Garbo nimi ja filmid ei vaja lähemat tutvustamist, kuid temast kui inimesest teatakse väga vähe. Tõrksus avalikkusega suhtlemisel lõi näitlejannast müüdi juba eluajal ning kuna ta oma elu viimasel poolsajandil enam filmides kaasa ei teinud, tundub ta kuidagi eriti kaugena, kuigi suri alles 1990. aastal. Rootsis sündinud ja seal filmiteed alustanud […]
“Ellujäämine”
Ma olin su valge vari. Kõik tunded mus halvas uim. Ma olin sind leinav vari, kõige elava suhtes tuim. Meel oli mul päris nõder – see õnnetu “happy end” … Must vari, mu nukker õde, ja meie mustvalge vend – me olime kivikandjad ja juhatasime teed, su mullaleäraandjad, su reetjad — nojah, just need. …
“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
“Põline partituur. Eesti teadlased horisondil”
Lugupeetud lugeja! Käesolevaga jõuab teie ette üks väike kogumik, mis seotud läbi 40 aasta minu toimetajategevusega ajakirjas Horisont. Et kõik siia valitud enda kirjutatud või intervjuude ja jutuajamistena üles tähendatud lood Eesti teadusest ja teadlastest on selle aja jooksul laiali pillutatud mööda Horisondi aastakäike, siis tekkis mõte osa oma kahesajst Horisondis ilmunud artiklist kokku koondada. […]
“1979”
Christian Kracht (1966) on šveitslane ja elab Bangkokis. Oma esimese romaaniga “Faserland” (1995) sai tuntuks ühena saksa popkirjanduse loojatest, kujutades lääne tarbimisühiskonna elustiili. Krachti romaan “1979”, kirjutatud enne 11. septembri sündmusi, oli 2001. aasta saksa kirjandussügise üks üllatavamaid teoseid, aidates mõista, miks islami fundamentalistidele tundub läänemaailm nii ohtliku ja põlastusväärsena. 1979. aastal toimus Iraanis islami […]
“Hitleri visionäärid – III riigi okultistlikud teerajajad”
Fašistlik ideoloogia esoteeriliste juurtega pole ajaloouurijad tegelenud kuigi pikka aega. Alles viimastel aastatel on hakatud avastama ka natsionaalsotsialismi okultseid mõjusid ja mõjutajaid. Haakristi-pioneer Alfred Schuler, fanaatiline puhta rassi eest võitleja Mathilde Ludendorff, ruunimärkide uurija Guido von List, Thule Ordu kaasasutaja vabahärra Rudolf von Sebottendorff, Himmleri nõunik Karl Maria Willigut, selgeltnägija Erik Jan Hanussen – need […]
“Mis juhtus Anton Raadikuga?”
Ühe eestlasest spordivägilase traagilise värvinguga elukroonika, millel puudub viimane peatükk. Ta tuli Euroopa meistriks, jõudis kuuluda viies riigis tipp-poksijate hulka, tegi ennast elukutseliste leeris alaliselt tuntuks. Eesti rahva jaoks oli see mees peaaegu pool sajandit mahasalatud inimene. Raamatu autorid tahavad tõestada, et Anton Raadikul kui suurel sportlasel ja aatemehel on õigus püsivale kohale meie säravamate […]
