“Tuulest viidud” I&II osa. 2 raamatut
Tõlkinud Helmi Rone ja Karl Einer. Scarlett O´Hara ei olnud õieti ilus, aga mehed taipasid seda harva, kui nad olid sattunud tema võlu alla, nagu Tarletoni kaksikud praegu. Liiga teravalt segunesid tema näos ta ema, prantsuse päritoluga rannikuaristokraadi õrnad jooned ta õitsva välimusega iiri isa jämedate joontega. Kuid see oli kütkestav nägu, terava lõuaga ja […]
“Minu elu muusikaradadel”
Endiste kolleegide memuaaride ja monograafiate lugemisel tekkis mul soov “Estonia” muuskalist külge ka omalt poolt jõudumööda valgustada. Julguse nüüd juba igavikku vajunud aastate taastamiseks ammutasin üle poole sajandi kestnud tihedaist sidemeist Tallinna teatri- ja kontserditegevusega. Kui minu tagasihoidlikud püüdlused kauge mineviku elustamisel suudavad tänapäeval mingil määral huvi pakkuda, oleksin ülimalt õnnelik. Kas see mul korda […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Kaksteist keisrit”
Impeeriumidel on kombeks tõusta ja mõne aja pärast taas põrmuks variseda – järgides vääramatut kurssi, mille märkis nende tarbeks maha iidne arhetüüp: Rooma keisririik. Rooma impeerium esindab üht Euroopa ajaloo kõige olulisemat peroodi, mil loodud institutsioonid eksisteerivad ühel või teisel kujul veel tänapäevalgi. Selle impeeriumi keskpunktis seisid keisrid. “Kaksteist keisrit” jutustab Rooma kõige tähtsamatest ja […]
“Luule III”
Sisukord – Hannolaul – Unenägija tessaraktis – Lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks …Uku Masingu “Hannolaulu” vaimse teekonna süžee aluseks on jutustus kartaagolase Hanno (kreekapäraselt Annon) laevaretkest piki Liibüa rannikut lõuna poole. Liibüa oli tollal ka kogu Aafrika nimetus. Retke kirjeldust olevat säilitatud Kartaago ühe tähtsaima jumala Baal Hammoni (varasemas eesti kirjapildis Paal, kreeklased samastasid teda […]
“Kahe minuti reegel”
Kaks minutit võib tähendada kogu elu. Küsige ükskõik millise seaduserikkuja käest, mis on kahe minuti reegel, ja nad ütelvad teile, et see on maksimaalne tegutsemisaeg, millele võib röövi toimepanemisel loota, enne kui võmmid välja ilmuvad. Kahe minuti reegli rikkumine tähendab eluaegset vanglakaristust. Aga mitte kõik ei järgi reegleid… Kui endine pätt Max Holman saab lõpuks […]
“XXIX olümpiamängud. Peking 2008”
XXIX olümpiamängud … Eesti olümpiakirjanduse grand old man Paavo Kivine kirjutab Müncheni raamatus: “Kõrvale astuda? Kuhu? Kui kauaks? Ei. Kui olümpiaideaalid on tõepoolest pühad, haruldased, kallid, siis tuleb neid kaitsta. On ainus kaitse – mängida edasi.” Kivise kokkuvõttele pole 36 aastat hiljem suurt midagi lisada. Tiibetlastele ja uiguuridele hoidkem kindlasti pöialt! Suurriigi ohvreid võimete piires […]
“Mängi veel!”
Kummalisi tõsiasju kassidest ja koertest Kas teadsit, et … … emased kiisud eelistavad pakse ja vanemaid isaseid kasse? … Itaalia isakassid on maailma suurimad Casanovad? ja … … et koerad oskavad naerda? … et koera haugatus kestab keskmiselt 0,2 sekundit? või … … et kassid võivad lennata? … et koerad saavad hakkama keeruka matemaatikaga? … […]
“Minu raviraamat I. Kuidas ma ravin rahvast”
Minu ravi raamat ehk kuidas ma ravisin rahvast. I raamat. Ravimise viis ja ravi põhimõtted. Vaadates sisse sellesse raamatusse, kus Sa tutvud sellega, kuidas Sinu tervis on seotud looduse kaudu astroloogiaga ja sellega, kuidas ravida taimedega kuu faaside kaudu. Loe ja Sa näed ennast ikka ja jälle uuesti! Kirja pandud 1977-1988.
“Võim ja kultuur”
Võim & Kultuur. Sisukord: Saateks; Eve Annuk – Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega?; Jaan Undusk – Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses; Arvo Krikmann – Руки прочь от Сталина! Luuseri pihtimus; Rein Veidemann – Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum; Rutt Hinrikus – Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive; Tiina […]
“Helisev muusika”
Keegi puudutas mind ettevaatlikult õlast. Tõstsin pilgu õpilaste vihikutelt, mida ma kontrollisin, ja nägin ühe ilmaliku õe heasüdamlikku kortsulist nägu. “Auväärne abtiss ootab teid,” sosistas ta. … Ülipopulaarse muusikali “Helisev muusika” aluseks olev Maria Augusta Trapi mälestusteraamat räägib suures osas sellest, mis juhtus pärast muusikalisündmuste lõppu, kui Trapi laulupere kolis Ameerikasse. See on südamlik ja […]
“Kurtisaanide hiilgus ja viletsus”
Prantsuse kirjanduses klassiku Honoré de Balzaci (1799-1850) viimane suurteos, mis põhineb Balzaci kogu varasemal loomingul ja on omakorda kokkuvõtteks tervele “Inimlikule komöödiale”
“Kolmekesi”
Kavatsen olla täiesti aus. See ei ole raamat, mis võiks teid aidata. See ei ole “kuidas”, “millal”, “mida oodata” raamat. Seda ei ole heaks kiitnud mitte keegi, kes oleks kaudseltki meditsiiniga seotud. (Kuigi üks minu onupoegadest, kes müüb vaipkatteid arstikabinettidesse, leidis selle olevat mitte üksnes “valgustava” ja “informatiivse”, vaid arvas, et “kui korralikult tolmuimejaga puhastada, […]
“Valerahategijad”
“Härra Profitendieu läks vaarudes tugitooli juurde. Ta oleks tahtnud järele mõelda, kuid mõtted tiirlesid ta peas läbisegi. Siis tundis ta pistet paremas küljes, ribide all. Polnud pääsu: see oli maksaatakk. Oleks ometi kodu Vichy vett! Oleks vähemalt nainegi koju jõudnud! Kuidas teatab ta abikaasale Bernard´i lahkumisest? Kas tuleks talle kirja näidata? Kiri on ülekohtune, kohutavalt […]
“Kiiresti valmivad õmblustööd”
50 üksikasjalikku lihtsat kavandit nädalalõppudeks 50 inspireerivat ideed, mida saab lihtsalt teostada Stiilne kujundus väheste kuludega Ideaalne käsitööhuvilistele, kel palju ideid, kuid vähe aega Rikkalikult illustreeritud, paljude fotode ja hõlpsasti järgitavate juhenditega Poest ostetud sisustustekstiil võib olla kallis ja isikupäratu. Kuid müügil on ju nii palju kauneid riideid, mis pakuvad suurepärast võimalust ise kätt proovida. […]
“Willem Reiman”
Mis salata, Villem Reimani elulugu tunneme pealiskaudselt või koguni vähe. Tema auks 1932. a. Tartu Toomemäele püstitatud ja punaste poolt hävitatud ausamba kohtki püsis aastakümneid tühi. Alles 2004. aasta suvel ausammas taastati. Kolga-Jaani rahvas on oma õpetaja mälestuse eest oma ümbruses küll kõige elavamalt hoolitsenud. Reimani teadusliku pärandi uurimise jätkamiseks loodi Kolga-Jaanis koguni Villem Reimani […]
“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
“Armulugu”
Kõik vana, halb ja raske on möödas, ees ootab ainult hea – nii mõtleb Frankie Grant, Ohiost pärit tüdruk, kes on tulnud uue aasta esimesel päeval oma unistuste linna New Yorki “Waldorf-Astoria” hotelli vestibüüli vaatama. Kahekümne ühe aastane Frankie on hiljuti kaotanud vanemad ja noorema venna ning arvab, et rohkem tal enam kaotada ei ole. […]
