“Olümpiamängude ajalugu 1968-1980. Suvemängud”
Neljas raamat Suvemängud Aastail 1968-1980 peetud suveolümpiamängud olid ülimalt politiseeritud. Mexico OMi segasid siserahutused ja N. Liidu vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse, Münchenis vapustas maailma araabia terroristide verine rünnak olümpiakülla, ning Montreali ja Moskva mängude tulemustele avaldas tohutut mõju paljude boikoteerinud riikide eemalejäämine. Olümpiamängud olid muutunud tähtsaks ülemaailmseks suursündmuseks ja seda taipasid hästi ka poliitikud, kes oma […]
“Iga päev on kui kingitus”
1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole. Tegemist on autobiograafiaga, kust leiame meie ajastu suuri vapustusi läbi kahe maailmasõja, alates […]
“Varia historica I”
Töid ajaloo alalt 6 Sisukord: Mati Mandel – Metallidetektori kasutamisest Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogilistel välitöödel Ivar Leimus – Mõningaid lisandusi Eesti viikingiaegsete aardeleidude corpusele Krista Sarv – Keskaegsetest jalatsitest Tallinna arheoloogilise materjali põhjal Tiiu Leimus – Talurahva omavalitsus- ja kohtuorganite ametirahad Tõnis Liibek – Tartu päevapiltniku Georg Friedrich Schlateri fotod Eesti Ajaloomuuseumis Merilis Sähka – Eesti […]
“Sappho”
Alphonse Daudet (1840-1907) on küll prantsuse kirjanduse viimseid suuri naturaliste, ent tema looming on juba väga kaugel Zola, selle naturalismi apostli, õõnsast paatoslikkusest ja inetusefanatismist. Daudet´ jutustised pole vaid illustratsioonid mõnele teesile, nagu Zola omad, vaid käsitlevad episoode ja tüüpe tõelisest elust, kus inetuse kõrval leidub ka ilu ja pahed ei suuda alati lämmatada voorust. […]
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
“Aleksander Tassa. Igaviku lõpul”
Sisukord: Aleksander Tassa; Aleksander Tassa kunstnikuna; Uneraamat I ja II; Novellid – Saarte laul, Jutt mungast, Maarja maalijast, Äikse ilm, Igaviku lõpul, Saalomoni sõrmus, Sügispäev, Püütud kurat, Põrgu aed, Suvitus mägedes, Eneseülistus, Melanhoolia, Laulvad kellad, Surnu pärandus, Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist, Vaga Jaan, Häving; Kriitikat ja mälestusi – Fr. Tuglas, V. Vaga, R. […]
“Teisele rannale”
Põlised tammed, kalatiigid, jasmiini- ja sirelipõõsad mõne üksiku pargipingi ümber, see oli meie kunagine mängumaa. Teisel pool laia raudvõrestikuga väravat asus meile vaenulik maailm. Linna piirid avardusid üha, laialipillatud majade kujul ulatusid ta katsesarved pargi tagamaale ning veelgi pisut linnasüdame suunas oli kerkinud juba agul. Mere pool ei olnud veel tänavaid rajatud, avardusid ainult heinamaad, […]
“Legend Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist”
Nende kangelaslikud, lustlikud ja kuulsusrikkad seiklused Flandrias ja mujal. Belgia kirjaniku romaan flaami rahvuskangelasest, igavesti noorest Ulenspiegelist XVI sajandi Madalmaade vabadusvõitluse värvikal taustal.
“Kärbes”
“Parem kutsu kõigepealt politsei. Muidu hakkavad nad sinu käest igasuguseid piinlikke asju küsima. Neil on ju niigi raske uskuda, et ma tegin seda üksinda … Jaa, muide, ma arvan, et sa peaksid neile ütlema, et Andre … Andre surnukeha on all vabrikus. Võibolla nad tahavad sinna kõige enne minna.” “Sa ütlesid, et Andre on vabrikus?” […]
“Hüljatud tõed”
Neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe… Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Marie Under Äsjamöödunud näis veel tagantjärele haruldase aastana. Kevad oli saabunud vara ja jõulude kellahelin kõlanud sügise helduse soojuses. Uusaasta aga viskas valged sulgvaibad üle majakatuste ja tõmbas toreda rüü tolmunud teedele. Tollel kargel talvepäeval tuli Dora. […]
“Kirelõõm”
“”Kirelõõma” teema on šokeeriv, sensatsiooniline. Vähema meisterlikkusega autoril võinuks see lugu koguni nilbe varjundi omandada. Kuid John Steinbeck, USA kuulsamaid kirjanikke, käsitleb riskantset ainet julgelt, analüüsib tegelaste hingeelu süvitsi ja osavõtlikult. Steinbecki kangelaste saatust kujundavad ülivõimsad kired: armastus, uhkus, isekus, ustavus ja eneseohverdus…” “The New York Times”
“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Pariisi röövitud laibad”
Paul Evertier kirjutab mina-isikus põnevusjutu. Moodustades oma partneri Jean Taureau´ga era-detektiiv-büroo, värvatakse neid selgitama väljapressimiskirjade saatjat. Ootamatult hargneb sellest näiliselt süütust kirjadega pommitamisest majandushaide vaheline võitlus elu ja surma peale. Ei kohkuta tagasi mõrvamistest, millest mitmed toimuvad päise päeva ajal keset Prantsusmaa pealinna. Siis kaob aga ootamatult kaks laipa ja alles lõpus, nagu see on […]
“Traguni tagasitulek”
Advokaadi poeg, kes teadis alati viimaseid linnauudiseid, ütles, et kuigi vaimu nägi harva keegi peale husaaride eneste, oli rohkem kui üks linna mees ja naine teda juba oma õuduseks silmanud. Fantoom ilmus peamiselt väga hilisel õhtul, linnaavenüü tihedate puude all otse kasarmute läheduses. Ta oli ligikaudu kümme jalga pikk, tema hambad tekitasid kuiva tervat lõginat, […]
“Läti leegion”
Teise maailmasõja ajal teenis Saksa sõjajõudude kooseisus umbes 115 tuhat lätlast. Peaaegu kolmandik nendest langes lahingutandritel. Arturs Silgailise raamat on pühendatud Läti brigaadi, diviiside ja teiste relvaüksuste sõjalistele saavutustele Saksa idarindel Nõukogude Venemaa, Läti ja Saksamaa territooriumil. Raamat annab ülevaate leegioni moodustamisest ja sõjateest. Autor püüab poliitilisest aspektist selgitada Läti leegioni moodustamist ning leegioni tähtsust […]
“Surra tohib vaid äärmisel juhul”
Tuntud bulgaaria kirjaniku kriminaalromaan. Meie lugejale raamatust “Pole midagi paremat halvast ilmast” tuttaval Bulgaaria luurajal Emil Boevil tuleb seekord Londonis, lõbujanulises Sohos, allilma tumedate tegelaste ja LKA-meestega rinda pista. Sari: Mirabilia
“Külajutud”
Jutud. Sisukord: Saateks, Monoloog, Hobune, Vaikus, Kaarnad, Meie küla Faust. Loomingu Raamatukogu 1983, 44/45

