“Vaimud ja võimud”
Keegi ei tea öelda, kus algas too kummaline lugu, kus hargneb selle loo sündmustik ja kus ta lõpeb. Ainult et see oli kõrgmaastikul, kus mäeseljandikud jooksid rööbiti mäeseljandikega ja üksikud kaljuseinad tõusid metsikuina ja järskudena; orud nende vahel olid sügavad ja kitsad, täidetud jäiste tuultega ning alalise hämarusega. Päiksekiir pudenes siia harva nagu õnn inimese […]
“Õigusenõudja”
Eesti elu on rikas jätkuvast õigusenõudmistest, küll vähem või rohkem traagilistest, aga vahel sekka ka koomilistest või mõttetuist. S. Ekbaum oma uues romaanis esitab ühe sellise õigusenõudmise loo nn Popsiseaduse teostamise ajajärgust, mil mõnegi vabadiku ja peremehe vahekorrad astusid proovimisjärku. Loos, mida jutustatakse suure sisseelamisega, näeme, kuidas võitluses arvatava õiguse eest viimaks laguneb selle mõte, […]
“Neli inspiratsiooni”
Hommik – Aurora Päev – Giorno Õhtu – Crepuscolo Öö – Notte Romaan «Neli inspiratsiooni» on iseseisvaks järjeks varem ilmunud romaanile «Aegadesse raiutud näod», kus käsitleti väheses ulatuses Michelangelo elu, olles rohkem seotud renessansiajastuga. «Neli inspiratsiooni» on kirjutatud peaaegu täielikult Ludwig Goldscheideri raamatu «Michelangelo» abil ja sellele on lisatud vähesel määral Firenze ajalugu. Varem kirjutatud […]
“Globaalne Eesti”
Olev Olesk, Eesti ekiilvalitsuse portfellita minister ja välisminister (1986-1992), sündis 1921. aastal Võrumaal Peri vallas Sookülas. Ta lõpetas Tartu õpetajate seminari ning õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja Stockholmi ülikoolis sotsioloogiat. 1945-1951 oli Stockhomi eesti algkooli õpetaja, seejärel pangaametnik New Yorgis, viimased 15 aastat enne pensionileminekut ABNARMO Bank´i asepresident. Olesk on ka ajakirjanik ja publitsist, New […]
“Pihtimus etteantud teemal”
“Pihtimus …” on B. Jeltsini, Venemaa presidendi erakordselt avameelne jutustus oma elust – lapsepõlvest, perekonnast, tootmis- ja parteijuhi teest, poliitilise põlualuse seisusest ning naasmisest poliitikaareenile. B. Jeltsin annab ka omapoolse nägemuse N. Liidu partei- ja riigijuhtidest ning analüüsib uutmisprotsessi kulgu.
“Kaarel, kas mäletad?”
Romaan, mis koosneb neljast osast. I osa on proloog “Kajaloodimine ehk sündmustesse süüvimine; II osa “Veepildid” on mu lapsepõlvekirjeldus, mõeldud mitte mingisuguse kronoloogiana, vaid üksikult valitud heietustena; III osa “Palang” on kandev osa; IV osa on epiloog “Saar”. Loomingu Raamatukogu 2000/1-3.
“Härgamisi”
Romaan käsitleb eesti talurahva saatust Saksa okupatsiooni lõpul ja sõjajärgseil aastail kuni kolhooside loomiseni Eestimaal. Sündmusi ühendavaks lüliks on “ei jõuka ega vaese” talupoja Esko Sõmera elukäik, mis sümboliseerib suure hulga eesti talurahva ellusuhtumist ja vaateid sel pöördelisel ajal. Küllalt paljule käsitletud ainele on autor osanud läheneda uudsest vaatenurgast. Teos sai vabariiklikul romaanivõistlusel III auhinna.
“Rippsild”
Romaan igavestel teemadel – armastusest, abielust ja nende sisemistest vastuoludest.
“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Hannerl ja tema armsamad”
Straussi valsside õnnelik Viin! Nõnda kirjeldab teda selles romaanis Rudolf Bartsch: “Neil helgetel aegadel, mil aiad kõikjal seisid õites, olid inimesed oma väikeses päikesepaistelises maailmas paremad, vaiksemad ja õndsamad.” Suursuguses Schönbrunni lossipargis, lõbusas Praateris ja kuulsas Viini metsas arenevad kauni Hannerli armulood. “Seda seikluste kõdi, seda noore igatseva elu leitset!” muheleb autor. Hannerlil, keda ihaldasid […]
“Alice läbi nõelasilma”
… Alice tõstis nõela hästi silmade ligi – ning hämmeldus siis, avastades, et ta poolsuletud silmade ees paistab läbi nõelasilma kauneim tilluke maastik mida ette võis kujutada! Tüdruk pilgutas silmi ja piilus siis uuesti. Seal oli justkui kameele uuristatud tilluke kollakasroheline põld, millel hekk ümber. Põld laskus laugelt liivase rannani. Ei oskagi öelda, kas kasvas […]
“Fanny ja Alexander”
Juba 1970. aastate teisest poolest on Ingmar Bergman korduvalt lubanud, et üks või teine film jääb tema viimaseks. Eriti tõsiselt seda ei võetud, pigem oli lugu selles, et üle 60-aastane režissöör, kel pikk ja intensiivne loomingutee ning elu seljataga, pidi paratamatult arvestama, et võib-olla teeb ta oma viimast filmi. “Fanny ja Alexander” (1982) aga jääbki […]
“Mõtusekuke viimne kogupauk”
Mõtusekukke tabab surmav lask just siis, kui ta kevadise mängu ajal looduse kutset tunneb ja elu kõige värvilisem kõrghetk on kätte jõudmas. Raamatu tegelaste unistused on: “Oma naine, oma lapsed, oma talu ja oma maa.” “Mõtusekuke viimne kogupauk” on inimsaatuste saaga, lugu nende inimeste käekäigust, kes rändasid XX sajandi algul tollase Vene impeeriumi vaesest servast […]
“Vana tee “Armastuse” juurde”
Novellikogu Sisukord: The daughter of the Sea Kadunud meremees Kass ja kohvikann Kangur Mari ja kodukäija Kaksikõed Vanaisa prillid Pikk suusaretk Vana tee “Armastuse” juurde Loomingu Raamatukogu 1971/32
“Suits ja tuli”
Esitatud uurimuste ja artiklite suurema osa objektiks on Gustav Suitsu luule. Selle kõrval vaadeldakse A. H. Tammsaare varasemaid teoseid ja antakse draama “Juudit” tegelaste iseloomustus. “Noor-Eesti” põlvkonna (G. Suits, Fr. Tuglas, A. Kallas, ka A. H. Tammsaare) kirjandusemõistmist aitas tõhusalt kujundada Georg Brandes, kellest on ülevaade. (taskuformaat)
“Mosaiikvõlv”
Järelmärkus. Käesoleva raamatu algupoolde paigutatud refleksioonidest on valdav osa kirjutatud ning esmakordselt ka trükis avaldatatud juba hulga aastate eest (“Noorus” 1965 ja 1969, “Sirp ja Vasar” 1967, “Looming” 1969). Niisugustena kajastavad nad esijoones tolleagseid, s.t. 60-ndate aastate mõtteliikumisi, mis kas on minetanud järgnenud teabetulvas mõndagi oma aktuaalsusest või siis muutunud juba liiga enesemõistetavaks. Seetõttu võib […]
“Beethoven”
Sisukord. – Perekond. Lapspõlv. – Teater. Noor organist. – Elu Bonnis – Viimased aastad Bonnis – Noorusaastate looming – Saabumine Viini. Õpetajad – Viini virtuoos – Esimene “akadeemia”. Õpilased – Raske haigus. Kirjastajad. Ajakirjandus. – 1793.-1802. aasta looming – “Eroica” ja selle kaaslased – “Fidelio” – Beethoven Viinis – Beethoven sümfonism – Neljandast kuni Kaheksandani […]
“Alasi ja vasarate vahel”
Koolinõuniku mälestusi Käesolev teos on ilmunud ühenduses autori 85. sünnipäevaga. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, jutustab selles raamatus oma mälestusi Vene ja Saksa okupatsiooniajast ning elamusist põgenikuna sõjaaegsel Saksamaal. Eesti rahvas on tõepoolest sattunud “alasi ja vasarate vahele.” Kuid ka masendavates olukordades, okupatsioonide vägivallas, sõjasündmustes ja põgenemise teekondadel on autori lähtepunkt kultuuriline, omane vanale […]
“Kui Raudpea tuli”
Ilmselt eesti kirjanduse haaravaim Põhjasõja-aineline romaan on sündinud mitmeti vastuolulise kirjaniku Enn Kippeli sulest. Esmatrükis 1937. aastal ilmunud kaheosalise romaani “Kui Raudpea tuli” teine trükk ilmus juba kaks aastat hiljem. Kolmandat trükki tuli küll oodata aastani 1996, kuid põhjuseks polnud teose vähene kirjanduslik väärtus, vaid pigem Nõukogude režiimile vastvõetamatult soodsas valguses näidatud “vale poole” ehk […]
“Ristitants”
Saateks Võiksin alustada toda lugu, et see sündis kolmsada aastat tagasi Saalemis. Kahtlemata mõjuks see mõneti tõepärasemana, liiati annaks sulele suurema vabaduse. Ega siis kaine kahekümnes sajand tunne “nõiapõletamist”! See võib tunduda aatomajastul äärmise anakronismina. Kuigi maagia kui selline leiab järjekordselt tunnustamist, vihjates valitsevale jumalatehämarusele. Sellest ei pääse me päriselt ka ristitantsus. …”
