“Põhjasõjad. Sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558-1721”
Aastail 1558-1721 käis Balti mere kallastel ligi kolm sajandit peaaegu lakkamatult sõda. Siin võideti ja kaotati, otsiti liitlasi, sõlmiti ja murti rahulepinguid. Taani, Rootsi, Venemaa (Moskoovia), Poola-Leedu, Saksimaa ja Preisimaa olid paljuski erinevad ühiskonnad, mis arenesid ja teisenesid just nende, seni vähe käsitlemist leidnud sõdade keerises. Kui perioodi algul domineerisid Läänemere kallastel Rootsi ja Poola, […]
“Seks tulevikus”
Iidsed tungid ja tulevikutehnoloogia Inimese seksirepertuaar on iidne – selle on miljonite aastate jooksul söövitanud meie kehadesse looduslik valik. Meie seksuaalpärand on meid hästi teeninud – kui meie keha, kehakeemia ja käitumine paljunemist ei soosiks, siis ei oleks inimesi enam olemas. 21. sajandi lävel seisab inimkond aga silmitsi arengutega, mis ähvardavad meie paljunemisvalikuid määratult laiendada […]
“Tänavaröövel”
Linn ei saa olla keegi muu kui naine – ja see on hea, sest naised on sinu äri. Sa tunned tema kuklasse heidetud pead, mida kaunistavad langemisvalmis sügislehtede kastanpruunid kroonid, ja sügiseti kasutab ta põleva metsa suitsust ja süsinikdioksiidist segatud parfüümi, mille läppunud muskuselõhn sünnib tänavatest, autodest ja inimestest. Sa oled näinud teda töörõivastes ja […]
“Kolmainsus”
Kirikuõpetaja (Jürmole, Tereesile ja Sikile): Mina kui kutsutud ja seatud Jumala sõna sulane laulatan sind, Jürmo, oma naiste Tereesi ja Sikiga. Nüüd küsin mina teilt, kas teie kõik tahate üksteist ja teineteist armastada? Ja kui see on teie südamete tõsine nõu ja meel, siis kinnitaga seda, üteldes selgesti: jaa. Terees: Jaa. Siki: Jaa. Jürmo: Jaa
“Sinilindu püüdmas”
Teatrimälestusi. 75 aastat viljakat elu, 50 aastat pingerikast tööd eesti kutseliste teatrite laval, siin on millest jutustada. Lugeja silmade eest liiguvad mööda sooja südamega nähtud-kirjeldatud lapsepõlv ja kooliaastad, nooruki esimesed unistused ja okkalised katsed näitlejateel, hiljem aga aastakümme aastakümne järel tihedat tööd kultuuritemplites, nagu seda on suuremad kunstiteatrid. “Vanemuine”, Draamateater, “Estonia”, Draamasstuudio, “Endla” jm. on […]
“Dissonantse ja konsonantse”
19. saj. I poole muusikaajaloolisi kontraste. Käesolev “Kultuuriülikooli” sarjas väljaantud raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas. Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolud uue ja vana vahel nii teravad kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. […]
“Islam”
Enam kui 500 miljoni järgijaga islam on peamiseks usundiks avaral geograafilis-kultuurilisel asualal, mis laiub Aafrika läänerannikust üle Lähis-Ida ja Aasia Indoneesia saarestikuni. Raamat selgitab islami põhilisi tõekspidamisi ning annab ülevaate usundi pikast ja kaasakiskuvast ajaloost, alates islami rajamisest prohvet Muhamedi poolt kuni viimase aja poliitiliste suundumusteni. Raamatu autor Matthev S. Gordon on doktoreerunud Golumbia Ülikoolis […]
“Homo aquaticus”
Võimalik, et kümne aasta pärast rajatakse suured veealused asulad, pidevalt tegutsevad veealused jaamad, kus hakkavad töötama kõigi teadusharude esindajad. Mandrilava asustavad tuhanded rahuarmastavad kolonistid. Veealuseid mineraalide varusid kasutatakse mõistlikult, näidisfarmides areneb põllumajandus, millega võib asendada osa kalapüügist. Inimeste poolt kasutatavad maa-alad suurenevad veerandi võrra… …Inimene alles hakkab tungima sellesse keskkonda ja sellel on tohutu mõju […]
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Sredni Vashtar”
Saki on veinikallaja Omar Hajjami rubaiides, Saki on Hector Hugh Munro pseudonüüm. H.H. Munro sündis 18. detsembril 1870. aastal Birmas šotlasest sõjaväelase perekonnas. Kasvas ja hariduse sai Inglismaal. Reisinud Euroopas, astub ta Birmas politseiteenistusse, peab sellest ametist aga aasta möödudes tervislikel põhjustel loobuma ja hakkab Londoni Morning Post´i väliskorrespondeniks. 1900 ilmub tema esimene raamat “Vene […]
“Tagasi tulevikku”
Aforismivalimik pakub lugejale harutamiseks mõttesõlmi, äratundmiseks parafraseeritud tõeteri ja vanasõnu, väikesi sõnamänguüllatusi jne. Taskuformaat
“Alla orgu ja üle jõe”
“Hallo, hallo!” kuuleb ta veel hüüdu kusagilt kaugelt läbi uduseinte, üle mandrijää. Siis ei ole ta enam Hardo, ta pole korraga enam mitte keegi, ainult silmitu pime, keeleta tumm ja kõrvutu kurt, kätetu ja jalutu tomp telefoniputka räpasel põrandal. Tohutud tuldpilduvad rattad veerevad tõkestamatult üle maailma, rutjudes puruks linnu, külasid ja metsi, lömastades, lõhki kiskudes, […]
“Armuteraapia”
Autorist. Kathleen Keating Schloessinger, M. A. on armastatud rahvusvaheliste menukite “Kaisuteraapia” ja “Kaisuteraapia 2” autor. Vaimse tervise nõustajana ja koolitajana peab ta üle maailma seminare ja õpitubasid teemal “Armastuse ja läheduse olemus”, “Puudutuste vägi”, “Tõlkides südant: loov eneseanalüüs” ja “Haavatud ravitseja”. Tema ja abikaasa psühhoterapeut Fred Schloessinger elavad, armastavad ja töötavad koos Kanadas, Ontarios. Autor […]
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Leidik”
Pöördelisem ajajärk meie lähiajaloos on olnud laulev revolutsioon ühes eelnenud sündmustega: fosforiidisõda, MRP-AEG tegevus, Hirvepark, loomeliitude pleenum, muinsuskaitse selts, noortefoorumid, Rahvarinne, Eesti kodanike komitee liikumine jne. Kahekümne aasta tagune aeg on veel liiga lähedal, et sellest oleks jõudnud ilmuda palju üldistusjõulisi romaane. Üks väheseid, mis kajastab poliitiliselt ülekeevat aega, aastaid 1986-1988, on Arvo Valtoni “Leidik”. […]
“Lõigatud tiibadega”
Ühel päeval juhtub midagi rootsi reisilennukiga. Kes on need vägivalla tarvitajad ja mida nad nõuavad? Mida tegid ja tahtsid nende isad 60 aastat tagasi Tsaari-Venemaal, Esimese maailmasõja, revolutsiooni ja Vene kodusõja ajal? Paralleelselt nende tolleaegsele koolielule ja sõjaseiklustele areneb sündmustik tänapäeval. Autor viib ühendusse hõivajate oleviku nende isade minevikuga. Mida tegid need kolm hõivajat ise […]
“Vaimud ja võimud”
Keegi ei tea öelda, kus algas too kummaline lugu, kus hargneb selle loo sündmustik ja kus ta lõpeb. Ainult et see oli kõrgmaastikul, kus mäeseljandikud jooksid rööbiti mäeseljandikega ja üksikud kaljuseinad tõusid metsikuina ja järskudena; orud nende vahel olid sügavad ja kitsad, täidetud jäiste tuultega ning alalise hämarusega. Päiksekiir pudenes siia harva nagu õnn inimese […]
“Õigusenõudja”
Eesti elu on rikas jätkuvast õigusenõudmistest, küll vähem või rohkem traagilistest, aga vahel sekka ka koomilistest või mõttetuist. S. Ekbaum oma uues romaanis esitab ühe sellise õigusenõudmise loo nn Popsiseaduse teostamise ajajärgust, mil mõnegi vabadiku ja peremehe vahekorrad astusid proovimisjärku. Loos, mida jutustatakse suure sisseelamisega, näeme, kuidas võitluses arvatava õiguse eest viimaks laguneb selle mõte, […]
“Neli inspiratsiooni”
Hommik – Aurora Päev – Giorno Õhtu – Crepuscolo Öö – Notte Romaan «Neli inspiratsiooni» on iseseisvaks järjeks varem ilmunud romaanile «Aegadesse raiutud näod», kus käsitleti väheses ulatuses Michelangelo elu, olles rohkem seotud renessansiajastuga. «Neli inspiratsiooni» on kirjutatud peaaegu täielikult Ludwig Goldscheideri raamatu «Michelangelo» abil ja sellele on lisatud vähesel määral Firenze ajalugu. Varem kirjutatud […]
“Globaalne Eesti”
Olev Olesk, Eesti ekiilvalitsuse portfellita minister ja välisminister (1986-1992), sündis 1921. aastal Võrumaal Peri vallas Sookülas. Ta lõpetas Tartu õpetajate seminari ning õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja Stockholmi ülikoolis sotsioloogiat. 1945-1951 oli Stockhomi eesti algkooli õpetaja, seejärel pangaametnik New Yorgis, viimased 15 aastat enne pensionileminekut ABNARMO Bank´i asepresident. Olesk on ka ajakirjanik ja publitsist, New […]
