“Varia historica I”
Töid ajaloo alalt 6 Sisukord: Mati Mandel – Metallidetektori kasutamisest Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogilistel välitöödel Ivar Leimus – Mõningaid lisandusi Eesti viikingiaegsete aardeleidude corpusele Krista Sarv – Keskaegsetest jalatsitest Tallinna arheoloogilise materjali põhjal Tiiu Leimus – Talurahva omavalitsus- ja kohtuorganite ametirahad Tõnis Liibek – Tartu päevapiltniku Georg Friedrich Schlateri fotod Eesti Ajaloomuuseumis Merilis Sähka – Eesti […]
“Sappho”
Alphonse Daudet (1840-1907) on küll prantsuse kirjanduse viimseid suuri naturaliste, ent tema looming on juba väga kaugel Zola, selle naturalismi apostli, õõnsast paatoslikkusest ja inetusefanatismist. Daudet´ jutustised pole vaid illustratsioonid mõnele teesile, nagu Zola omad, vaid käsitlevad episoode ja tüüpe tõelisest elust, kus inetuse kõrval leidub ka ilu ja pahed ei suuda alati lämmatada voorust. […]
“Mäe hääl”
Tuntud jaapani kirjaniku (1899-1972), Nobeli preemia laureaadi (1968) psühholoogiline romaan (1953), mille peategelane on ametnikust perekonnaisa, kes vaeb elu loojangupäevil mõttes minevikku ja selle seoseid olevikuga. Varamu sari
“Konservatiivne revolutsioon”
Kas saame parata? Või lõbutseb meis juhus? Nii küsib vaim, kes uitab ahermail. Soo taha vajub päev. Veel veidi tuuli puhub ja ümber sosistab ning laulab rabakail. Nüüd pimeduski ülalt alla sajab ja koidulootusi kui saatust kaasa toob. On nõder see, kes juhust taga ajab, sest jaksaja ju juhusedki loob. (taskuformaat)
“Traguni tagasitulek”
Advokaadi poeg, kes teadis alati viimaseid linnauudiseid, ütles, et kuigi vaimu nägi harva keegi peale husaaride eneste, oli rohkem kui üks linna mees ja naine teda juba oma õuduseks silmanud. Fantoom ilmus peamiselt väga hilisel õhtul, linnaavenüü tihedate puude all otse kasarmute läheduses. Ta oli ligikaudu kümme jalga pikk, tema hambad tekitasid kuiva tervat lõginat, […]
“Läti leegion”
Teise maailmasõja ajal teenis Saksa sõjajõudude kooseisus umbes 115 tuhat lätlast. Peaaegu kolmandik nendest langes lahingutandritel. Arturs Silgailise raamat on pühendatud Läti brigaadi, diviiside ja teiste relvaüksuste sõjalistele saavutustele Saksa idarindel Nõukogude Venemaa, Läti ja Saksamaa territooriumil. Raamat annab ülevaate leegioni moodustamisest ja sõjateest. Autor püüab poliitilisest aspektist selgitada Läti leegioni moodustamist ning leegioni tähtsust […]
“Surra tohib vaid äärmisel juhul”
Tuntud bulgaaria kirjaniku kriminaalromaan. Meie lugejale raamatust “Pole midagi paremat halvast ilmast” tuttaval Bulgaaria luurajal Emil Boevil tuleb seekord Londonis, lõbujanulises Sohos, allilma tumedate tegelaste ja LKA-meestega rinda pista. Sari: Mirabilia
“Külajutud”
Jutud. Sisukord: Saateks, Monoloog, Hobune, Vaikus, Kaarnad, Meie küla Faust. Loomingu Raamatukogu 1983, 44/45
“Ristideta hauad I osa”
Kanadas elava eesti kirjaniku A. Viirlaiu (s. 1922) romaan ristideta hauad (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Mahuka 2. köitelise romaani 1. osas, mille tegevus algab 1944. a. oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.
“Eesti uusromantika lüürikuid”
Sisukord: Sissejuhatus; Ernst Enno elu; Ernst Enno luule; Ernst Enno luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Villem Ridala elu; Villem Ridala luule; Villem Ridala luulevalimik; Märkusi; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Gustav Suitsu elu; Gustav Suitsu luule; Gustav Suitsu luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Sisukord. Keel ja Kirjandus nr 5,1934. K./Ü. “Loodus”, Tartu.
“Päike ja jõgi”
Mälestusi noorusmaalt. “… Termiitide teravad lõuad ähvardavad läbi süüa kõik läänemaise kultuuri kandepuud. Et ehitagem siis kandealused roostevabast vaimurauast!” Järelsõna Siin katkevad Henrik Visnapuu mälestusteraamatu ülestähendused. Kavatsetud kaheköitelisest teosest jõudis valmida ainult esimene osa, seegi kohati lõplikku viimistlust saamata. Suur Peremees, kellele Visnapuu mitmelgi korral oma mõtteid on suunanud, võttis mälestuste kirjutaja sule käest. Kuldsele […]
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
“Aleksander Tassa. Igaviku lõpul”
Sisukord: Aleksander Tassa; Aleksander Tassa kunstnikuna; Uneraamat I ja II; Novellid – Saarte laul, Jutt mungast, Maarja maalijast, Äikse ilm, Igaviku lõpul, Saalomoni sõrmus, Sügispäev, Püütud kurat, Põrgu aed, Suvitus mägedes, Eneseülistus, Melanhoolia, Laulvad kellad, Surnu pärandus, Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist, Vaga Jaan, Häving; Kriitikat ja mälestusi – Fr. Tuglas, V. Vaga, R. […]
“Teisele rannale”
Põlised tammed, kalatiigid, jasmiini- ja sirelipõõsad mõne üksiku pargipingi ümber, see oli meie kunagine mängumaa. Teisel pool laia raudvõrestikuga väravat asus meile vaenulik maailm. Linna piirid avardusid üha, laialipillatud majade kujul ulatusid ta katsesarved pargi tagamaale ning veelgi pisut linnasüdame suunas oli kerkinud juba agul. Mere pool ei olnud veel tänavaid rajatud, avardusid ainult heinamaad, […]
“Legend Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist”
Nende kangelaslikud, lustlikud ja kuulsusrikkad seiklused Flandrias ja mujal. Belgia kirjaniku romaan flaami rahvuskangelasest, igavesti noorest Ulenspiegelist XVI sajandi Madalmaade vabadusvõitluse värvikal taustal.
“Kärbes”
“Parem kutsu kõigepealt politsei. Muidu hakkavad nad sinu käest igasuguseid piinlikke asju küsima. Neil on ju niigi raske uskuda, et ma tegin seda üksinda … Jaa, muide, ma arvan, et sa peaksid neile ütlema, et Andre … Andre surnukeha on all vabrikus. Võibolla nad tahavad sinna kõige enne minna.” “Sa ütlesid, et Andre on vabrikus?” […]
“Hüljatud tõed”
Neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe… Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Marie Under Äsjamöödunud näis veel tagantjärele haruldase aastana. Kevad oli saabunud vara ja jõulude kellahelin kõlanud sügise helduse soojuses. Uusaasta aga viskas valged sulgvaibad üle majakatuste ja tõmbas toreda rüü tolmunud teedele. Tollel kargel talvepäeval tuli Dora. […]
