“Unustatud sõda”
Relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944-1956 Üheks Eesti ajaloo kangelaslikumaks leheküljeks on üle kümne aasta kestnud relvastatud vastupanuliikumine nõukogude okupatsiooni vastu. Aastatel 1944-1956 löödi Eesti metsades meeleheitlikke lahinguid, mida paraku pea keegi tähele ei pannud ega tunnustanud. Selle unustatud sõja käigus ohverdasid tuhanded mehed ja naised Eesti vabaduse eest oma elu. Nende vastupanu oli lootusetu ning algusest […]
“Tutvus härjavõitluskunstiga”
“Tutvus härjavõitluskunstiga” üritab selgitada selle vana tseremoonia ajaloost, tehnilist, sümboolset ja kunstilist tähendust. Härjavõitlusrituaal, milles on säilinud kogu elus esinev vägivald, on allutatud täpsetele reeglitele ja rangele tseremooniale. See raamat aitab mõista plastilisi ja dramaatilisi emotsioone, mida tekitab härjavõitlus. Raamat selgitab täpselt ja selgelt härjavõitluse algupära, härgade morfoloogiat ja käitumist, härjavõitluse etappe ja võitlusvõtteid ning […]
“Juhan Smuul. Teosed. I osa”
Luuletused. Lühipoeemid. Lühipoeemid: Pootsman, Mida rääkis kalur Peeter Hülgekütt, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Tulime Hiiumaa pealt (Poeemikatkend), Viimane karavan. Katkend poeemist “Teekond Leningradi”, Teravmägede motiive.
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Tagasi tulevikku”
Aforismivalimik pakub lugejale harutamiseks mõttesõlmi, äratundmiseks parafraseeritud tõeteri ja vanasõnu, väikesi sõnamänguüllatusi jne. Taskuformaat
“Alla orgu ja üle jõe”
“Hallo, hallo!” kuuleb ta veel hüüdu kusagilt kaugelt läbi uduseinte, üle mandrijää. Siis ei ole ta enam Hardo, ta pole korraga enam mitte keegi, ainult silmitu pime, keeleta tumm ja kõrvutu kurt, kätetu ja jalutu tomp telefoniputka räpasel põrandal. Tohutud tuldpilduvad rattad veerevad tõkestamatult üle maailma, rutjudes puruks linnu, külasid ja metsi, lömastades, lõhki kiskudes, […]
“Armuteraapia”
Autorist. Kathleen Keating Schloessinger, M. A. on armastatud rahvusvaheliste menukite “Kaisuteraapia” ja “Kaisuteraapia 2” autor. Vaimse tervise nõustajana ja koolitajana peab ta üle maailma seminare ja õpitubasid teemal “Armastuse ja läheduse olemus”, “Puudutuste vägi”, “Tõlkides südant: loov eneseanalüüs” ja “Haavatud ravitseja”. Tema ja abikaasa psühhoterapeut Fred Schloessinger elavad, armastavad ja töötavad koos Kanadas, Ontarios. Autor […]
“Alasi ja vasarate vahel”
Koolinõuniku mälestusi Käesolev teos on ilmunud ühenduses autori 85. sünnipäevaga. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, jutustab selles raamatus oma mälestusi Vene ja Saksa okupatsiooniajast ning elamusist põgenikuna sõjaaegsel Saksamaal. Eesti rahvas on tõepoolest sattunud “alasi ja vasarate vahele.” Kuid ka masendavates olukordades, okupatsioonide vägivallas, sõjasündmustes ja põgenemise teekondadel on autori lähtepunkt kultuuriline, omane vanale […]
“Leidik”
Pöördelisem ajajärk meie lähiajaloos on olnud laulev revolutsioon ühes eelnenud sündmustega: fosforiidisõda, MRP-AEG tegevus, Hirvepark, loomeliitude pleenum, muinsuskaitse selts, noortefoorumid, Rahvarinne, Eesti kodanike komitee liikumine jne. Kahekümne aasta tagune aeg on veel liiga lähedal, et sellest oleks jõudnud ilmuda palju üldistusjõulisi romaane. Üks väheseid, mis kajastab poliitiliselt ülekeevat aega, aastaid 1986-1988, on Arvo Valtoni “Leidik”. […]
“Soovimata külalised”
Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist. Ma ei võinud kuidagi sellele tulla, et nemadki on “Warthelandi” pardal: õieti ei olnud ma vist palju aastaid neile üldse mõelnudki, nüüd aga tulid nad mõlemad mulle ootamatult laeva peatekil vastu. “Tere, meistrihärra!” hüüdsin. “Vabandage, kas -“ Aga ma jätsin lause kohe nagu ehmunult pooleli, ja see oli hästi tehtud, […]
“Mu meelen…”
Assotsiatsioonid. Vihmahoog just möödus. Lühike sagar tuli järsku ning ägedana – vihaste tuulekeeriste piitsutusel. Midagi ebatavalist siin ju ei olnud, sihukesi tuuli ja sagaraid sigitab oma avaras rüpes alatasa üle Rio Grande hiigellosva võluva laotuse kumm. Matamorase “plazza” läikis baaritulede valgel erakorralises kirkuses, virvendas nagu pisemast sordist järv või ulatuslikumast tüübist tiik ehk “resaca”, nagu […]
“Vabahärra von Münchhausen”
Täna läheme Lääne-Saksamaale. Sinna, kus Weseri jõgi teeb küngaste ja metsade vahel kõverikke ja käände ning nagu väike laps joonistab lõpuks tagurpidi kolme. Seal selle kolme juures tõuseme Eckbergi mäel asuvasse Bismarcki torni, vaatame lõunasse ning meie ees avaneb väike saksa nukulinn, 13. sajandil tekkinud Bodenwerder. Bismarcki tornist paistab selgesti kätte linnakese peatänav, sadamasild, üle […]
“Mägedest mägedeni”
Tuttavad soovitasid mul minna Kuilüki turule, kus pidi müüdama “kõike ning palju peale selle”. Nad ütlesid veel, et parim turupäev on neljapäev. Nii ma siis tegingi: logistasin trammiga läbi poole Taškendi ja astusin keskhommikul – eeldatavasti hoogsaima äritsemise tunnil – turuväravast sisse. Kohe haaras mind pakkumise ja nõudmise lõputu mitmekesisus, repliikide teravmeelsus ja kavalus, nägude […]
“Nürnbergi epiloog”
Nürnbergi kohtuotsus on Damoklese mõõk, mis jääb alatiseks rippuma nende pea kohale, kes taas püüavad häirida rahvaste rahu ja tõugata inimkonda uude sõtta. Kui kohtuotsus oli välja kuulutatud ja kõik inimesed kohtusaalist lahkunud, pildistas üks prantsuse ajakirjanik tühja süüpinki. Järgmisel päeval tuli ta minu juurde ja kinkis mulle selle foto. Me mõlemad vaatasime seda. See […]
“Maaelaniku koduaed”
Raamatus jagatakse maaelanikele õpetusi koduaedade korrastamiseks ja maa otstarbekaks kasutamiseks. Antakse juhtnööre koduaia majandamiseks ja kujundamiseks. Ulatuslikult käsitletakse viljapuude, marjakultuuride ja köögivilja kasvatamist ning kirjeldatakse koduaedadesse sobivaid aiakultuuride sorte. Käsitletakse köögivilja kasvatamist avamaal ja katmikalal. Raamat on mõeldud kasutamiseks eelkõige maaelanikest ajapidajaile, aga ka teistele aiandushuvilistele.
“Ugala pildi lugu”
Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal. […]
“Paelamehed”
“Üle Kosepäälse pühkiv vinge tuul sasis vihaselt maanteeäärses kulus ja lennutas metsast raputatud lehti kaugele lagedale põllule. Üksikul künkal heledalt kolletav kõrge kaasik jagas paremale jääva tumeda kuusemetsa ühtlase joone nagu pooleks. Rööbastee suundus üle lageda põllu eespool paistva sügisevärvides metsasalu poole. Kui teejuhina ees astuja maanteelt ära pöördus, vaatasid talle järgnevad kol pikakasvulist sihvakat […]
“Kurbmäng Paabelis. Sürrealistlik barokkromaan”
“Kurbmäng Paabelis” jutustab võimu kurjusest, maailma tunnetamatusest ja alatuse võidukäigust väljamõeldud riigis, Paabeli torni 1042. Suurkorrusel, peategelaseks neurootilise psüühikaga ja anarhistliku meelsusega poeet ja ajaloolane Arthur Bannister. Autor on püüdnud kokku sulatada fantastilist ulmelisust ja lausa näpuga kombitavat realismi, sellest romaani küllaltki suur mahukus.
“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Kindral, kes ei soovinud sõda”
Makoto Onodera – Jaapani sõjaväeatašee Riias, Tallinnas ja Stockholmis. Yuriko Onodera (1906-98) saatis 1930.-40. aastatel oma abikaasat Makoto Onoderat (1897-1987) tolle töökohtadel Jaapani sõjväeatašeena Baltimaades ja Skandinaavias. Need aastad hõlmasid Jaapani triivimist sõtta, sõjaaegset diplomaatilist ja luuretegevust ning sõja lõppjärgus rahuotsinguid. Tegeldes justkui “assistendina” kodeerimistööga, oli tal sõjaväeatašee tööst täielik ülevaade. Eesti lugeja jaoks muudavad […]
