“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Dalai-laamade ajalugu”
Neliteist peegeldust Ilmutuste järvel. Roland Barraux oli aastatel 1985-1990 suursaadik India ja Tiibeti vahel asuvas Nepali Kuningriigis. Tiibeti eriline saatus ja roll avaldasid talle sügavat muljet ja nii hakkas Barraux koostama esimest prantsuskeelset dalai-laamadele pühendatud monograafiat, mis on nüüdseks leidnud elavat vastukaja ja tõlgitud paljudesse maailma keeltesse. Raamat on suurepäraseks lugemiseks kõigile, keda huvitab avaram […]
“Sõna sai teoks”
– Kuis igatsen uppuda su tumedate silmade sügavusse… Raamat langeb lõdvast peost liiva. Inari pilk libiseb liivaluite servast üle, värskesse suvehommikusse. Mõte luuletaja sõnadega lennus, otsimas, ons kellelgi ta sõpradest selliseid silmi, lööb Inari naeratades käega. Oh lihtsameelsust! Kuidas saaksin luulet ühendada tegelikkusega! – Ema, Ninno tahab juua. Päikeses pudedaks tahenenud düüni seravle ilmub hele […]
“Valgete korallide tempel”
Varsti pärast mu raamatu “Mehed ja mered” I ja II osa ilmumist sain meie noorema põlve loodusteadlastelt ja vastava ala üliõpilastelt soovkirju, et edaspidiseis kirjapanekuis püüaksin nii fauna kui ka floora sektoris olla kaasaaitav selles mõttes, et nii loomade kui ta taimede nimetusi tooksin täpsemalt, mainides rööbiti teaduslikud nimed ja emakeelse nimetuse tooksin täpsemalt, mainides […]
“Vabahärra von Münchhausen”
Täna läheme Lääne-Saksamaale. Sinna, kus Weseri jõgi teeb küngaste ja metsade vahel kõverikke ja käände ning nagu väike laps joonistab lõpuks tagurpidi kolme. Seal selle kolme juures tõuseme Eckbergi mäel asuvasse Bismarcki torni, vaatame lõunasse ning meie ees avaneb väike saksa nukulinn, 13. sajandil tekkinud Bodenwerder. Bismarcki tornist paistab selgesti kätte linnakese peatänav, sadamasild, üle […]
“Mägedest mägedeni”
Tuttavad soovitasid mul minna Kuilüki turule, kus pidi müüdama “kõike ning palju peale selle”. Nad ütlesid veel, et parim turupäev on neljapäev. Nii ma siis tegingi: logistasin trammiga läbi poole Taškendi ja astusin keskhommikul – eeldatavasti hoogsaima äritsemise tunnil – turuväravast sisse. Kohe haaras mind pakkumise ja nõudmise lõputu mitmekesisus, repliikide teravmeelsus ja kavalus, nägude […]
“Nürnbergi epiloog”
Nürnbergi kohtuotsus on Damoklese mõõk, mis jääb alatiseks rippuma nende pea kohale, kes taas püüavad häirida rahvaste rahu ja tõugata inimkonda uude sõtta. Kui kohtuotsus oli välja kuulutatud ja kõik inimesed kohtusaalist lahkunud, pildistas üks prantsuse ajakirjanik tühja süüpinki. Järgmisel päeval tuli ta minu juurde ja kinkis mulle selle foto. Me mõlemad vaatasime seda. See […]
“Armunud novellid”
Yvette’i kaldal: Oli üks neid lõõskavaid suvehommikuid, mil päike näib kulla- ja tulevihmana langevat imelise ja armunud looduse peale. Väikese kauni ja puhta, kiirevoolulise, vuliseva ja kalarikka Yvette’i jõe kaldal õngitses ilus roosa punnpõskne nooruk. Jõge varjas armsasti, otsekui end vaatama kummardunud rohetavate pajude rida. Kalameest kutsuti Florimond’iks. Ta oli kaheksateistkümne aastane. Ja kuigi ta […]
“Jeesus. Virgumise lugu”
Manades lugeja silme ette Jeesuse teisenemise aja, need “kadunud aastad”, millest Uus Testament ei jutusta, on autor püüdnud kujutleda tema teekonda, mis viis virgumiseni ning kauaoodatud messiaks saamiseni. Teismeeas sai Jeesus hoiatavaid endeid oma tuleviku kohta, ent end Jordani jões ristida lastes oli ta juba leppinud oma saatusega, milles said kokku valguse ja pimeduse äärmused. […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 2. vihik”
II köide. 2. vihik keelutoll – kollisioon Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Tüdrukud on Saturnilt, poisid Jupiterilt”
Oli kord üks ilus planeet, millel olid rõngad ümber ja kus elasid ainult tüdrukud. IGAV??!? Ei, ei olnud. Saturni tüdrukud ei olnud midagi kuulnud poistest, nii et nad elasid üheskoos rahus ja harmoonias, sest nad ei olnud kunagi tülitsenud boyfriend´ide pärast, ka ei olnud neil vajadust ühe ja sama poisi tähelepanu võitmiseks omavahel võistelda. Oma […]
“The Longman Register of New Words”
So here are gathered together 1200 new pieces in the never-finished jigsaw of the English language. In terms of sheer numbers, of course, this is but a sample – the “Longman Register of New Words” does not set out to be a record of every last coinage over the past three years – but it […]
“Kuningas Leo imeline uni”
Tavatu aimeraamat loodusest, mille teksti autor, pikka aega Tallinna Loomaaeda juhtinud Mati Kaal, loob läbi absurdsevõitu sündmuste loodushuvilisele lugejale ülevaate kõigist tänapäeval maailmas elavatest ulukkassidest. Teksti toetavad akvarellid on teinud aastaid loomaaias lastele joonistamist õpetanud kunstnik-animalist Sandor Martin Stern. Nii saab ettekujutuse selle mistahes muudest elukatest enam kiskjalikuks eluviisiks kohastunud sugukonna liikidest ning nende looduslike […]
“Naine, vaata, see on sinu poeg”
See on raamat armastusest ja üksildusest, iseäranis meeste üksildusest, mida naiste imepärane armastus leevendab ja valgustab. Kuid eriliselt on selles rumeenia kirjaniku Sorin Titelin (1935-1985) romaanis kirjeldatud emaarmastust. Mitmesuguseid värvikaid inimsaatusi kõrvutades ja põimides (ristuvad kahe teisikupaari eluteed) on kirjanik loonud meeliköitva teose, mis autori omapärast eneseirooniast koloreerituna on XX sajandi ülemlaul emaarmastusest, mis kaunemaid, […]
“Vanasõnu mitmelt mandrilt”
Kui soetada endale vanasõnakogumik, siis kindlasti just niisugune – piisavalt mahukas ja ülevaatlik elutarkuse, mõistmise ja innustuse allikas. Leiate siit tabavaid ütlusi mitmesugustel teemadel, pärit eri kultuuridest ja maailma igast nurgast. Lugege neid lõbu pärast ja silmaringi avardamiseks. Võrrelge ning leidke just see õige, mis ilmestab teie kõnet või sobib mõne pöördumise juurde. Valige paar-kolm […]
“Kummargil käsikirjade kohal”
Tartu Pauluse koguduse inimesed võiksid mäletada Arthur Võõbust (1909-1988) kui oma koguduse õpetajat aastaist 1933-40; Tartu ülikooli rahvas kui üht rahvusvaheliseltki silmapaistvaks saanud õpetlast; eesti pagulaskond kui üht võimekamat ja teokamat rahvuslikku liidrit. Kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi 1943, jõudis Võõbus järgmisel aastal põgenikuna Saksamaale, ent siirdus sealt 1948 USA-sse. Kodumaa sulgus “raudse eesriide” taha ja […]
“Sinu sekundid”
Mõttepäevik “… Minule pole mingit elu väljaspool oleviku sekundit. Ainult antud aegruumis võin elada ja mõtelda. Teadmine, teritades teadvust, pole tõeluse lakeerija. Teadus ei ole põgusalt vilksatav kaugõppesessioon. Hemingway, sirge mees, avastas, et võitja ei saa midagi. Nii pean ka mina leppima sellega, et olen elanud muidu. Veel tuksuvad mõned rütmid mu ajus, varsti möödub […]
“Sihuke ma olen”
Austatud valija! Taas on tulemas valimised. Mina kandideerin juba viiendat korda Tallinna volikokku. Neljal korral on Pirita inimesed mind usaldanud ja volikokku valinud. Usun, et nad ei ole minus pettunud. Ma pole püüdnud palju lubada, vaid võimalikult palju teha. Seepärast ei hakka ma ka seekord teie poole pöörduma loosungite ja lubadustega, vaid saadan teile raamatukese […]
“Vaikne suvi”
Soome psühholoogilis-realistliku proosa traditsiooni esindaja Eeva Tikka neljas romaan, mis jutustab inimestest põhjakarjala looduse rüpes ühe erakordse suve jooksul, perekonda tabanud traagilise sündmuse, poja uppumissurma taustal. See sündmus vallandab perekonnaliikmetes katalüsaatorina sisekaemus- ja selginemisprotsessi.
“Ema”
Iga päev värises ja undas töölisalevi kohal suitsuses õlises õhus vabrikuvile, ja kuulekalt jooksid hüüde peale otsekui ehmunud prussakad väikestest hallidest majadest sünged inimesed, kes ei olnud oma lihaseid unega värskendada jõudnud. Külmas hämaruses läksid nad mööda sillutamata tänavat vabriku kõrgete kivipuuride poole, ja vabrik ootas neid ükskõikses enesekindluses, valgustades porist teed kümnete rasvaste ruudusilmadega. […]
