“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Ülevaade prantsuse kirjandusest”
Sisukord: Sissejuhatuseks; I. Keskaeg. 1. Prantsuse kultuuri aluseid; 2. Eepiline luule. Chansons de geste; 3. Rüütliromaan; 4.Lüürika; 5. Kodanlik kirjandus keskajal; 6.Õpetlik kirjandus. Roosiromaan; 7. Dramaatiline kirjandus; 8. Tagasivaade. II. Renessanss. XVI sajand. 1. Ajajärgu üldpilt; 2. Renessansi lüürika. Plejaad; 3. Rabelais´ realism; 4. Montaigne. III. Klassitsism. XVII sajand. 1. Ajajärgu üldpilt; 2. Teerajajad; 3. […]
“Jaan Koort”
Käesoleva monograafia ülesandeks on tutvustada laiemat lugejaskonda väljapaistva eesti skulptori ja kultuuritegelase Jaan Koorti elu ja kunstipärandiga. Teos on ühtlasi esimeseks katseks senisest täielikumalt iseloomustada kunstniku rikkalikku loomingut, näidata Koorti ühiskondlikpoliitiliste ja kunstiliste vaadete arengut, määrata tema koht eesti kunstiajaloos. See on seda enam vajalik, et meil senini puuduvad ülevaatlikud teosed Koortist. Varm ilmunud kunstikirjandus, […]
“Joosep ja Potivari naine”
Heal lapsel on mitu nime. “Hea lapse” au sain küll harva, aga nime oli mul mitu. Ametlikult olin Joosep Tobias, Andrese poeg. Joosepi vastu ei olnud mul midagi. Piibli Joosepist seati meile, poistele, eeskujuks nii valla kui kihelkonnakoolis, ehhki Potivari naist meid kiusamas ei olnud. Poisikesena meeldis mulle ka võõras nimi Tobias. See oli midagi […]
“Kajaja”
Ühel selgel suvehommikul seisis Roobe veski sillal kümneaastane tüdruk, valges kleidis ja väga kõhn. Ta toetus rinnutsi silla käsipuule ja põrnitses, sest ta tuju oli väga halb. Pealegi valutas ta süda koduigatsusest. Praegu oli linnas suvevaheaeg ja aiad-õued täis käratsevaid lapsi, kes mängisid põnevaid mänge. Siin oli vaikus ja masendav rahu. Oli pühapäev ja veski […]
“Igaviku lävel”
Väike jõeäärne turbaraba, linnast mitte väga kaugel. Ümberringi põllud ja noor kasemets. Ilm on soe ja päiksepaisteline. Aurukatla korstnast tõuseb suits otsejoones üles taeva poole. Elevaator jookseb pooltühjalt, ainult mõnes üksikus kannivahes on poolik labidatäis kollast vedelat turbakihti, mille paar viimast meest karjääri põhja siludes sinna visanud. Suurem osa mehi on juba august välja roninud, […]
“Karl Leichter. Eesti muusikateaduse suurmees”
Kui mõelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal […]
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
“Maaelaniku koduaed”
Raamatus jagatakse maaelanikele õpetusi koduaedade korrastamiseks ja maa otstarbekaks kasutamiseks. Antakse juhtnööre koduaia majandamiseks ja kujundamiseks. Ulatuslikult käsitletakse viljapuude, marjakultuuride ja köögivilja kasvatamist ning kirjeldatakse koduaedadesse sobivaid aiakultuuride sorte. Käsitletakse köögivilja kasvatamist avamaal ja katmikalal. Raamat on mõeldud kasutamiseks eelkõige maaelanikest ajapidajaile, aga ka teistele aiandushuvilistele.
“Ugala pildi lugu”
Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal. […]
“Armulõõm tormakail neljakümnendail”
Sisukord: Kutid ja näitsikud ehk Preili Sarah Browni idüll Vererõhk Üksildane hing Pirukatükk Butch hoiab last Kihlveo-Bobi vangipõlv Armulõõm tormakail neljakümnendail Madame La Lombard Lillian Saateks Loomingu Raamatukogu 2001/15-17.
“Tunglaid ja teri”
Kui kirjastus teatas, et neil on kavatsus mulle klassiku tempel otsa ette lüüa, siis tundsin, et sellest saab jagu ainult huumoriga. Mõtlesin, et olen esimene noorsõdur, kes kohe kindraliks ülendatakse. Pole iial saanud veltveebel olla ega endast nooremaid utsitada. Kas minu värsikestel on aegumatut väärtust või mitte, ei ole mina suuteline otsustama. Kuid kindlasti on […]
“Kolm Tartu balli”
Eesti- ja Liivimaa sakslaste lemmikraamatu “Baltische Skizzen” autor Georg Julius von Schultz oli arst, kes pidas oma tõeliseks kutsumuseks kirjanduslikku loometööd ja folklooriga tegelemist. Literaadipseudonüümiks valis ta nime Dr Bertram. Sisukord: Autorist ja autorilt Ball aastal 1854 Ball aastal 1804 Ball aastal 1754 Loomingu Raamatukogu 1990/26
“Sõna 9”
Lähimineviku luulele mõtlev mõte jääb vist paraku ikka põlvkondlikuks ja kümnendiliseks. “Sõnagi” on teataval määral olnud põlvkondlik nähtus: tema autorite põhiring on sündinud aastate 1959-1964 paiku. Küllap on “Sõna” pakkunud võimaluste piires esinduslikku avaldamiskohta. Vähemalt on enamik viimaseil aastail raamatuni jõudnuist kas või korra siit läbi käinud. Aga: usume, et eesti luule julgeb vaadata näkku […]
“Matthias Merenuse neli abielu”
Humoorika ja hoogsa armastusromaani lehekülgedel elavad selle kangelased läbi mitmeid põnevaid seiklusi, mis viivad lugeja tuledesäras suurlinnadest väikesesse mägikülakesse, Müncheni õllesalvatorilt Ungari pustasse, metsikuist Balkani mägedest nooblitesse rannakuurortidesse kuni Argentiina rohtlateni välja. Üle kõige hõljub aga armastuse kustumatu ülemlaul.
“Ristleja “Aurora” ülev saatus”
Oli kätte jõudnud XIX sajandi viimane aasta. Puhkemas oli kevadpäev – 11. mai, mis rüütas puud kohevasse eredasse rohelusse ja avardas sinist taevalaotust. Näis, et maitaeva sina oli valgunud Neevasse, andnud uue värvi jõe terashallidele voogudele, mis alles hiljuti olid valendanud tombulistest hilinenud jääpankadest. Vassili saare kaldapealset palistasid tuhanded Peterburi elanikud. Kõik muidugi teadsid, mispärast […]
“Tubakaraamat”
kes olid esimesed tubakasuitsetajad kuidas tubakas Euroopasse jõudis ja seejärel kogu maailma vallutas mida on vaja teada piibust ja piibusuitsetamisest kuidas nautida sigarit sigaretid tubakas ja tubakatööstus Eestis
“Ja oli kunagi keegi…”
Valimik novelle. Sisukord: Karl Augusr Hindrey, Isa, Neero, Haiged hinged, Maksuinspektor, Üks pühapäev, Kahevõitlus, Viinapisarad, Ristteel, Ja oli kunagi keegi …, Linnuteelind. Loomingu Raamatukogu 1968, 35-38
“Sa tead ainult küsimärki”
Teos on arupidamine kodumaa ja kodu saatuse, kahe erineva maailma sarnaste ja ühendamatute probleemide üle, mis teravnevad peategelase jaoks seoses külaskäiguga emigrandist isa juurde.
“Suvepoiss”
Tuntud soomerootsi kirjaniku romaan kehvas kodus üleskasvanud mehe kohtumisest kunagise mängukaaslasega, millesse taasärganud lootuste taustal põimuvad mälestused poisikesepõlves skääristikus veedetud kummalisest suvest.
