“Vaba pattulangemise seadus”
Kui Te pole päris kindel, et: inimesed põgenesid paradiisist; Noa laevas polnud ainsatki looma; Paabeli torn sai tegelikult valmis; Jumal ongi Kurat ja vastupidi; Tallinn on Tartu äärelinn ja vastupidi; tarkus on rumaluse eriti jõhker vorm; ja veel samas vaimus edasi, siis võiks see raamat Teile huvi pakkuda. Raamat on pühendatud neile, kelle poolest võinuks […]
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Kodanik ja riik”
Kodaniku ja riigi suhete küsimus on vana probleem. Juba ligi 2500 aastat tagasi küsiti kuulsalt Hiina filosoofilt, keda praegu tuntakse Konfutsiuse nime all, mida tuleks ühes riigis järgmise ja kõige olulisema tööna ära teha. Vastuseks ütles filosoof, et kõik ametnikud tuleks ümber nimetada. Kui küsija selle peale imestas, kas siis riigis pole tõesti midagi tähtsamat […]
“Talvepaleest Lubjasaarele”
Romaan Maalikunstnik professor Johann Köler (Köhler, Köhler-Wiljandi, 1826-1899) oli möödunud sajandi teisel poolel eesti avaliku elu keskseid kujusid, samuti tunnustatumaid portreemaalijaid kogu Vene impeeriumis. Oma elukäigust ja reisimälestustest on ta usutlejaile mõndagi jutustanud või siin-seal ise killukesi kirja pannud. Käesolevas on need kokku kogutud ja seosesse viidud. Juurdelisatud reproduktsioonid ta teoseist valgustavad autentse materjalina omalt […]
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
“Henriku Liivimaa kroonika” on muistse vabadusvõitluse ja ristisõja aja olulisim ajalooallikas. Kuigi tegemist pole romaaniga, võib teost pidada keskaegses ladinakeelses kirjanduses väljapaistvaks ka rahvusvahelises võrdluses. Just sellest tekstist pärinevad paljud hilisemad stereotüüpsed ajalookangelaste ja -vaenlaste kuvandid, millele eestlaste rahvusteadvus on saanud tugineda. Kroonika katab aastad 1184-1227. Teada on kroonika tõlked saksa, soome, vene, läti, leedu, […]
“Aiandus ja mesindus”
Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi Tartu osakond korraldab elanike aiandus-, mesindus- ja taimekaitsealaste teadmiste ja oskuste laiendamiseks ning süvendamiseks loenguid, kursusi, demonstratsioone, seminare, näitusi ja ekskursioone. Sama eesmärki taotleb igal aastal toimuv teaduslik sessioon, kus eriteadlased ja nimekad praktikud käsitlevad aktuaalseid küsimusi ehisaianduse, puuviljanduse, köögiviljanduse, taimekaitse ja mesinduse alalt. Käesolevas kogumikus on avaldatud XXII, XXIII […]
“Peeter Suure moorlane. Padaemand”
Suure vene kirjaniku Aleksandr Puškini (1799-1837) kaks jutustust. “Peeter Suure moorlane” on Puškini esimene tähelepanuväärsem, kuigi lõpetamata jäänud proosateos. Süžee aluseks on perekondlikud pärimused Puškini emapoolsest vaarisast. “Padaemand” kujutab kõrgema seltskonna hulgas valitsevat ebausku ja vaimset piiratust. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Valitud teosed” 1. ja 2. osa. Kaks raamatut”
I ja II osa Eesti NSV teenelise kirjaniku Mati Undi “Valitud teoste” esimesse ossa on koondatud valik lühiromaane, novelle ja näidendeid 1960-ndatest aastatest, mida autor ise tinglikult pealkirjastab “Tartu-perioodiks”. Sisukord: Saunalaupäev, Lõvi jasmiinide all, Kassi maja, Hüvasti, kollane kass, Võlg, Elu võimalikkusest kosmoses, Phaeton, päikese poeg, Mõrv hotellis, Viimnepäev, Tühirand. Teise köitesse on koondatud novelle, […]
“Ussipealik”
Jakob Tamm (1861-1907) esindab seda eesti kirjanike põlvkonda (Juhan Liiv, E. Vilde, E. Peterson-Särgava, A. Haava, K. E. Sööt), kelle noorusaeg langeb kokku ärkamisajaga, eesti rahvusliku liikumise tõusuajaga 1860.-70-ndail aastail, kirjandusliku tegevuse algus kuulub aga juba järgnenud mõõnaperioodi. Selle põlvkonna teeneks on eesti kirjanduse väljaviimine järelärkamiseagsest epigoonlusest, isikupäratust sõnadetegemisest. … – Koostaja Raamat sisaldab luuletusi, […]
“Angibault´ mölder”
“Angibault’ mölder” autorilt. See romaan, nagu paljud teisedki, oli välja mõeldud vabadel päevadel ja puhketundidel toimunud jalutuskäikude ja kohtumiste muljete mõjul. Kõigile, kes on kunagi kirjutanud kirjanduslikke või isegi teaduslikke teoseid – kas hästi või halvemini – on teada, et abstraktsete ilmingute tajuvus lähtub väga sageli materiaalsete ilmingute tajuvusest. Näiteks õuna kukkumine puult viis Newtoni […]
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Vallavanema pärandustomp”
Vana vallavanema raskustesse sattumine ja äkiline surm Kolga uues romaanis langeb ajaliselt ühte ühe olulise murdekohaga Eesti vabariigi ajaloos – vabadussõjalaste ehk vapside rahvaliikumisega ja sellele järgnenud 12. märtsi sündmustega. Peremehe kadumine kergitab üles mitte ainult pärandusküsimusi, vaid ka kadunu elust ootamatusi. Nii on Ahkuna talu loo kõrval Kolga romaan ka selle ajajärgu kujutus ühe […]
“Jean-Christophe” I, II ja III osa. 3 raamatut
I, II, III osa. I osa – sisaldab raamatuid “Puhe”, “Hommik’”, “Noormees”, “Mäss” ja kujutab geniaalse saksa muusiku Jean-Christophe Kraffti elukäiku lapsepõlvest täisealiseks saamiseni. Esimese köite tegevus toimub Saksamaal, Reini-äärses väikelinnas 19. sajandi lõpul, kusjuures aga paljud üksikasjad ja olustikulised pildid lähenevad pigem 18. sajandi Saksamaa miljööle. Autor on põiminud Jean-Christophe’i ellu rohkesti fakte ja […]
“Inglise-eesti sõnaraamat I-II. 2 raamatut”
Inglise – eesti sõnaraamat. English – estonian dictionary.
“Alfred Mering. Elu lugu: teatrimälestused”
Tuntud näitleja ja lavastaja (1903 – 1988), Eesti NSV teenelise kunstniku (1963) mälestusteraamat toob lugeja silma ette ilmekaid pilte autori lapsepõlvemailt, õpinguaastaist, esimestest lavasammudest ja edaspidisest tegevusest “Ugalas”, “Vanemuises”, Draamateatris ning “Estonias”. Oma pikal loominguteel puutus ta kokku paljude oma aja väljapaistvate teatriinimestega, kogus huvitavaid tähelepanekuid ning mõtiskles teatrikunsti olemuse ja eesmärkide üle, mis kõik […]
“Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma eriomasemaid jooni on silmatorkav lõhe, mis on hakanud eraldama Ida ja Läänt. Välise vormi poolest vägagi erinevaid tsivilisatsioonid on teatud mõttes olnud võrdväärsed, sest nad on lähtunud ühtedest ja samadest põhiprintsiipidest; nad on niisuguste põhiprintsiipide rakendused, mida on kujundanud ümbritsevate tingimuste erinevused. See kehtib kõikides tsivilisatsioonides, mida me võime nimetada normaalseteks või siis traditsioonilisteks; […]
