“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“August Kitzbergi elu ja kirjanduslik tegevus”
Optimistlikule meeleolutõusule, mis haaras eesti ühiskonna teadlikumat osa ärkamisajal, järgnes pea tugev mõõn. Kibedust, mis tekitas rahvuspoliitiliste lootuste nujumine, tegid veel mõrumaks majandusliku kriisi pigistused. Tundub, nagu oleks rahva vaimset energiat üle kulutatud; sellele pidi paratamatult järgnema jõuetustunne, vaimne surutis. Ärkamisaegsed rahvajuhid – Jakobson, Jannsen, Hurt jt. – olid kas surnud või tõmbunud tagasi avalikust […]
“Objekt ja keskkond maalikunstis”
Selles raamatus käsitleb väljapaistev nõukogude kunstikriitik-teoreetik, ka Eestis palju publitseeritud artiklite autor Anatoli Kantor objekti ja keskkonna probleeme maalikunstis, õigemini esemelist maailma, mis eksisteerib ajas ja ruumis. Objekti ja keskkonna suhted kuuluvad kunsti sisemiste, olemuslike omaduste hulka, kus kunstniku maailmataju ilmneb kõige vahetumalt ja jõulisemalt aidates lahti mõtestada autori või tema ajastu ideid ning kujutelmi. […]
“Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia”
Praktiline käsiraamat lemmikloomade valimiseks ja hooldamiseks. Arutlused teemal, miks me peame lemmikloomi, on suhteliselt uus nähtus. See tõsiasi aga on väljaspool kahtlust, et inimesed, kes peavad ja armastavad lemmikloomi, kalduvad olema keskmisest tervemad, suudavad pärast haigusi kiiremini taastuda ja neil kippub eluiga olema keskmisest pikem. Meile meeldivad lemmikud erinevalt: koera truudus ja selts, linnu rääkimisoskus, […]
“Bering”
Vene impeeriumi teenistuses Ameerikat avastamas. Taanlane Vitus Jonassen Bering (1681-1741) on üks kuulsamaid maadeuurijaid ajavahemikus, mis jääb Kolumbuse ja James Cooki meresõitude vahele. Bering juhtis Vene keisririigi teenistuses tormistel ja jäistel meredel kahte Kamtšatka-ekspeditsiooni, mis hõlmasid suurema osa ta täiskasvanuelust ja tõid lõpuks ka surma. Nende seikluste ja ohtuderohkete retkede tundmatutes vetes avardati Peeter Suure […]
“Reis ümber maailma”
Olime astunud reidile ning pärast valulist hüvastijättu armastatud ja armastava abikaasaga võisin ma 28. juunil anda käsu ankrute hiivamiseks, sest tuul oli soodus. Kogu meeskond oli rõõmsas tujus ja meie üritusest ülimalt vaimustatud. Harva küll on ankru hiivamine ja purjede heiskamine läinud nii kärmesti Kui laev nüüd liikuma hakkas ja läbi vahutavate lainete lõikas, kaisutasid […]
“Inkvisitsioon”
Katoliku kiriku õudustäratav sünnitis – inkvisitsioon on nõudnud ajaloo vältel sadu tuhandeid ohvreid, kelle seas on olnud kuulsaid teadlasi, kirjanikke, kunstnikke ning oma aja väljapaistvaid poliitika- ja ühiskonnategelasi. Tänapäeva teoloogid püüavad inkvisitsiooni kuritegusid “õigustada” üksikute kirikutegelaste või ilmaliku võimu omavoliga. Ajaloodoktor, VNFSV teeneline teadlane J. Grigulevitš (Lavretski) toob oma teoses päevavalgele aga inkvisitsiooni tõelise palge. […]
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Kaval kuuldavus”
Kui asume Aurora poole teele, piki õblukest rada kui plaadivagu. Kuid mustava vinüüli asemel keerlevad korraga kõikjal me ümber helekollased aasad, erendavad ja sumisevad, nii et pisara võtab silma. On taevas, kus kestab ikka me lapsepõlv; me kolmekesi – poiss, tüdruk ja androgüün – oleme grammofoninõel, mis Ikarusena päiksesse on sööstnud, me mängime siredat suvepäeva […]
“Midagi sellist ei juhtu”
“Viska see vette,” soovitas mees. “Viska oma sõrmus vette, siis me ei saa hukka.” Naine heitis talle pilgu, tõmbas sõrmuse sõrmest ja vaatas seda. Hernesuurune briljant helkis päikesevalguses. “Kas sa ei näe?” küsis mees. “Kaunid ja armutud jumalad istuvad mäe harjal ning heidavad täringut inimeste saatuste üle. Viska oma sõrmus vette, proovi neid ära osta, […]
“Preili Fifi”
Raamat sisaldab nimeka prantsuse kirjaniku 19 novelli. Sari: “Europeia”
“Keelatud vili”
Meil kõigil tuleb ühtelugu valida: kas seada esikohale ülitähtsaina näivate hetkevajaduste rahuldamine või eelistada inimeksistentsi põhiväärtusi, näha elus – saladust, inimeses – mõistatust, ning suhtuda neisse aukartusega, mis välistab mõtlematud eksperimendid. Raamatu põhiprobleem ongi teadlase vastutus tema suurt tulu tõotava avastuse kaugemate, etteaimamatute tagajärgede eest. Raamat seljalt soditud.
“Rongatare”
Alasaare talu asub Laidaru, ühe suurema ja jõukama Lõuna-Eesti kihelkonna keskosas, suure maantee ääres ja ainult kilomeetri kirikust. Talu kuulub Kivide suguvõsale. Selle ostis üheksateistkümnenda sajandi keskpaiku päriseks Juhan Kivi, tugev ja turjakas mees, kes omandas sellal mitte üksi Alasaare, kus ta vanemad põliselt olid töötanud, vaid ka kaks naabertalu – Mäesaare ja Rassi. Sajandite […]
“Tulesõitjad”
Novellid Valimik novelle isiksuse ning maailma vahekorra teemadel. Probleemi teravdamiseks on sageli kasutatud fantastilist elementi. Korduvaks motiiviks on mitmesugustes tähendustes esitatud tuli. Sisukord: Tuli, mu vend; Koorem kanda; Tulesõitjad; Jäälill; Üks oli tuhkur, teine võik; Püssilahendus; Mida muud saan ma teha?; Loobumine Ervinist; Rebaseurg; Kes meid veel kaitsta suudab; Ikka need kaks. Taskuformaat
“Küla põleb kahest otsast”
Sisseelamine võõrasse ühiskonda võib toimuda kahel kombel: ennast seejuures kas säilitades või unustades. Viimast juhtumit näitab Raimond Kolk oma esikromaanis. Värskendava irooniaga jälgib ta “kangelast”, kes enda eluvõitluse kergendamiseks paguluses ei pea paljuks varjulepugemist võõra, majanduslikult kindlustatud naise tiiva alla. Kuid endine elu ei lase end päris lihtsalt maha salata. See võib kerkida esile just […]
“Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina”
Eesti Rahvaluule arhiivi toimetised Lääne-Siberi vanimas luteriusuliste asunduses Rõžkovos elavad virulased, kelle Eestist, Soomest ja Ingerimaalt pärit esivanemad saadeti sinna Vene tsaari poolt umbes kakssada aastat tagasi. Hiljem lisandus esmaasukaile väljarännanuid ning nii kujunes mitmekultuurilises keskkonnas omanäoline kogukond oma keele ja pärimusega. Raamat tutvustab virulaste pidude- ja laulutraditsiooni, rahvakalendri tavandit, rahvapärase ravitraditsiooniga seotud pärimused ja […]
“Üks punane kirjaklamber”
Kuidas tillukesest kirjatarbest sai alguse suur seiklus.See ei pruugi Teid üllatada, kuid tegemist on fotoga kirjaklambrist. Klamber on punast värvi ja lebab praegu mu kirjutuslaual arvuti kõrval. Tahan seda kirjaklambrit vahetada sinuga millegi suurema või parema, võib-olla pliiatsi, lusika, ehk ka saapa vastu. Kui sa lubad minuga vahetust teha, siis tulen tehinguks sinu juurde, ükskõik, […]
“Koer”
Raamatus käsitletakse koera anatoomiat, füsioloogiat, tähtsamaid haigusi ja nende ärahoidmist, aga samuti söötmist, pidamist ja hooldamist. Eraldi peatükis antakse ülevaade meil levinud koeratõugudest ja nende hindamisest. Koerte dresseerimise peatükis käsitletakse alg- ja eridressuuri, kus eriti on rõhutatud teenistuskoerte väljaõpetamist. Lisades on toodud jahikoerte katsetuste ja tööomaduste hindamise juhendid. Raamat on varustatud paljude originaalsete illustratsioonidega. Väljaanne […]
“Lokis. Ille´i Venus”
Prantsuse kirjaniku Prosper Mérimée (1803-1870) loomingust on “Klassikalistes lugudes” juba varem 1974.a. ilmunud ta kuulsaim novell “Carmen”. Siin avaldatud kaks novelli kuuluvad õudusfantastika valdkonda, tegevuskohaks Leedu ja Prantsusmaa provints. Klassikalised lood (Taskuformaat. Valged kaaned juba kulumise jälgedega)
“Aleksis Kivi ja tema suurteos “Seitse Venda””
Soome kirjandusloos võime näha eesti kirjanduslooga mitmeid ühiseid jooni. Nagu meilgi algab seal kirjandus vaimulikkude toodetega, pastorite ja piiskoppide hoolitsusel. Siis, nagu meilgi, tekib seal juhuluule, püsiva kunstiväärtuseta ilmlik kirjandus, mis kultuuri arenedes annab maad fennofiilide rahvust-harrastavale päris-kirjanduslikule eeltööle. Ja alles hoopis hilja, XIX sajandi keskpaiku, algab soomeski kunstikirjanduse tõuseng. … …Kui üldiselt vaatleme enne […]
