“Vallutaja Pelle” I ja II osa. 2 raamatut
I ja II osa. Sisaldavad: Martin Andersen Nexo elu ja looming esimene raamat “Lapsepõlv”, teine raamat “Õppeaastad”, kolmas raamat “Suur võitlus”, neljas raamat “Koit” Sari: Suuri sõnameistreid
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Lauluema Mari”
Kangelaslugu vanast orjaajast. Kunas nägin, kunas kuulsin sind esimest korda, lauluema Mari? Kas olid sa mu lapsepõlvesõber, vana Mahe-Mari, nagu teda kutsuti ja alatise maheduse ja sõbralikkuse pärast? Ta elas vaese Kondiküla viimases karjamaakolkas, onnis, mille õlgkatus peaaegu maani ei ulatanud ainult selles nurgas, kust viis sisse madal uks. Kui suviste- või jaanipäevaõhtul poisikesena viisin […]
“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“August Kitzbergi elu ja kirjanduslik tegevus”
Optimistlikule meeleolutõusule, mis haaras eesti ühiskonna teadlikumat osa ärkamisajal, järgnes pea tugev mõõn. Kibedust, mis tekitas rahvuspoliitiliste lootuste nujumine, tegid veel mõrumaks majandusliku kriisi pigistused. Tundub, nagu oleks rahva vaimset energiat üle kulutatud; sellele pidi paratamatult järgnema jõuetustunne, vaimne surutis. Ärkamisaegsed rahvajuhid – Jakobson, Jannsen, Hurt jt. – olid kas surnud või tõmbunud tagasi avalikust […]
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
“Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia”
Praktiline käsiraamat lemmikloomade valimiseks ja hooldamiseks. Arutlused teemal, miks me peame lemmikloomi, on suhteliselt uus nähtus. See tõsiasi aga on väljaspool kahtlust, et inimesed, kes peavad ja armastavad lemmikloomi, kalduvad olema keskmisest tervemad, suudavad pärast haigusi kiiremini taastuda ja neil kippub eluiga olema keskmisest pikem. Meile meeldivad lemmikud erinevalt: koera truudus ja selts, linnu rääkimisoskus, […]
“Lained”
Virginia Woolf (1882-1941) lõpetas tema kõige eksperimentaalsemaks romaaniks nimetatud “Lained” 7. veebruaril 1931. aastal. Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.” “Laineid” hakkas Woolf kirjutama 1930. aastal, seega kandis kirjanik “Lainete” algideed endas umbes kolm aastat. Vahepeal […]
“Saun ja tervis”
Ajalooliselt tuntakse sauna eeskätt hügieeniasutusena. Saun on olnud sajandite vältel peaaegu ainsaks puhtuse eest hoolitsemise kohaks ning seepärast on sauna peetudki tervistavaks asutuseks. Meie sooviks jääb, et oleks palju saunu, et sauna kasutataks kui füsioteraapilist, oraginismi tugevdavat, haigusi ennetavat ja karastavat vahendit, et taastusravilates oleks saunaleil üheks füüsikalise ravi võtteks. Käsiraamatus kirjeldatakse eri tüüpi saunu, […]
“Lageraie”
Suurlinn laieneb. Kui hakatakse rajama pealesõiduteed magistraalile, satub ohtu ümbruskonna viimane puudesalu – Kullimets. Lähikonna asumite elanikud, kes seni on oma aega sisustanud seriaalide vaatamise ja omavahelise nääklemisega, leiavad äkki, et midagi on vaja metsaraiumise vastu ette võtta. Seda enam, et samal ajal ilmub sinnakanti Mando, kummaline mees, kelle imelikud teod tunnustähtedena mõjuvad. Kullimetsa päästekomitee […]
“Pajatusi pruulikojast”
Populaarteaduslik raamat annab ülevaate õlle tootmisest ajaloo hämarusest kuin tänapäevani. On valgustatud õlle ajalugu maailma mastaabis, Euroopas, Venemaal ja Eestis. Eraldi on peatutud etnograafilistel küsimustel, folklooril, kombestikul. Illustreeritud raamat kõigile lugejaile, keda köidab ajalugu, etiti õlletööstuse ajalugu. (Taskuformaat)
“50+25 tuntud dieeti”
Atkinsi dieedist taimetoiduni ehk kuidas leida endale sobivaim dieet. Kas dieete on sinu jaoks liiga palju? Kas tulemusi on sinu jaoks liiga vähe? “50+25 tuntud dieeti” pakub sulle nii kaalu alandavaid kui ka tervist tugevdavaid dieete, et saaksid targalt otsustada ja valida dieet, mis sobib kõige paremini sinu vajaduste, elustiili, eesmärkide ja eelarvega. Lisaks juhiseid […]
“Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafianimestik 1944-1980”
Käesolev teatmeteos sisaldab biobibliograafilisi andmeid õppejõududest ja teadustöötajaist kes on Tartu Riiklikus Ülikoolis tegutsenud aastail 1944-1980. Artiklid on esitatud teaduskondade kaupa tähestikulises järjestuses. Personaaliale eelneb lühike ülevaade vastava teaduskonna ajaloost. Raamat nii ajalooteadlastele kui ka kõigile kultuuriloost huvitatud lugejaile.
“Umbsõlm. Armuvägi”
Jutustus “Umbsõlm” heitleb tänapäeva maaõpetajanna perekonna- ja olmemuredega keset vohavat ükskõiksust ja tuimust. “Armuväe” tegevus toimub XIX sajandi künnisel; haritud vabamõtleja, Rannu partor Seider satub Vene keisririigi tsensuuri jäika haardesse.
“Kirjamehi mitmes mõõdus”
Uurimusi eesti kirjanduse ja kultuuriloo alalt “Eesti kirjanduse ajaloo” I-V osa koostamisest osa võttes on käesoleva kogumiku autoril tulnud läbi töötada mitmed teemad eri ajajärkudest ja seoses erinevate kirjanikega, ent kirjandusloo ülevaateliste peatükkide piiratud raamidesse pole alati mahtunud kogutud rohke allikmaterjal ja enamasti neist ülejääkidest on sugenenud mõnevõtta ulatuslikumad eriuurimused – käesoleva kogumiku artiklid.
“Lend leeki” I ja II osa. 2 raamatut
… Kahjuks pole aga seni sattunud eesti lugeja lauale veel ühtki omakeelset raamatut, mis jutustaks kokkuvõtlikultki sellele ajastule nime andnud alal teotsenud meestest. Rahva enamus teab veel praegugi, mil ta igapäev juba ammu on põimitud lennuasjandusega, liigagi vähe sellest alast, nagu ka seda, mis õieti kisub mõned mehed säärasele, enamasti kaelamurdvaks peetavale alale ja milles […]
“Rainbirdide lugu”
Hommikukohvi keetes neelas George lehe läbi: ainuke asi, mis teda tõesti huvitas, oli Kaupmehe – loo lõpp – salanõukogu liige James Archer oli kaks nädalat tagasi ära röövitud ja nüüd teemantides makstud kahekümne tuhande naela suuruse lunaraha eest jälle perekonna rüppe tagasi saadetud. Ridade vahelt võis selgesti välja lugeda, et politsei oli kõvasti pigis. Juba […]
“Torn üle metsa”
Mõis ja mõisaelu kunagises eesti ühiskonnas on muutunud kaugeks mälestuseks, kuigi meie hulgas leidub veel palju neid, kes seda isiklikult kaasa on elanud. Üks selliseid on kirjanik Pedro Krusten, kelle lapsepõlv möödus mõisamiljöös. Tavalisele inimesele on mälestused mõisast ühiskondlikult kibedad ja karmid, kuid samas ka romantilised ning meelekujutust erutavad. Niisama on see ka Krusteniga, kelle […]
“Imeline Joosef”
“Jah,” tegin abitu katse. Minu arvates Joosef eksis mingis mõttes, aga ma ei mõistnud, milles. Ta oli liiga ebakonventsionaalne. Ta heitis pikemata kõrvale kõik need väärtused millega mina olin harjunud. “Teil võiks olla korralik korter, võib-olla teenija, võiksite osta rohkem raamatuid, käia teatrites, saaksite paremat toitu, kõik oleks puhas… Oh, ma ei oska seletada, kuid […]
“Saksa-eesti sõnaraamat”
Käesolev sõnaraamat sisaldab umbes 70 000 märksõna ning nende juurde kuuluvaid sagedamini esinevaid leksikaalseid ja fraseoloogilisi väljendeid. Sõnaraamat hõlmab niihästi igapäevase ja ilukirjandusliku kui ka ühiskondlik-poliitilise sõnavara. Esitatud on rohkesti sõnu teaduse, tehnika, kunsti, majanduse, spordi jt aladelt. Sõnaraamatut on aja jooksul ikka kasutatud.
