“Üks punane kirjaklamber”
Kuidas tillukesest kirjatarbest sai alguse suur seiklus.See ei pruugi Teid üllatada, kuid tegemist on fotoga kirjaklambrist. Klamber on punast värvi ja lebab praegu mu kirjutuslaual arvuti kõrval. Tahan seda kirjaklambrit vahetada sinuga millegi suurema või parema, võib-olla pliiatsi, lusika, ehk ka saapa vastu. Kui sa lubad minuga vahetust teha, siis tulen tehinguks sinu juurde, ükskõik, […]
“Raha”
Sa maksid kaupluse kassasse raha ja said selle raamatu. Toimus tavaline ost. Kuid mõtle järele, mis juhtus! Mispärast anti sulle mõne väikese metallketta või värvilise paberilehe vastu nendest täiesti erinev ese? Mispärast on sul võimalik sama raha eest saada ükskõik milline tuhandetest kaupluse riiulitel asuvatest esemetest või minna kinno, sõita autobussiga, saata telegrammi? Missugune võim […]
“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“August Kitzbergi elu ja kirjanduslik tegevus”
Optimistlikule meeleolutõusule, mis haaras eesti ühiskonna teadlikumat osa ärkamisajal, järgnes pea tugev mõõn. Kibedust, mis tekitas rahvuspoliitiliste lootuste nujumine, tegid veel mõrumaks majandusliku kriisi pigistused. Tundub, nagu oleks rahva vaimset energiat üle kulutatud; sellele pidi paratamatult järgnema jõuetustunne, vaimne surutis. Ärkamisaegsed rahvajuhid – Jakobson, Jannsen, Hurt jt. – olid kas surnud või tõmbunud tagasi avalikust […]
“Teosed”
Eesti vanem kirjavara Rääkides eesti kirjanduse sünniaastatest, ei saa mööda minna ka omaaegsest kuulsast Ravila mõisa krahvist Peter August Friedrich von Mannteuffelist (1768-1842). See balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. […]
“Õnnelik Ferda”
… Käesolev jutustus “Õnnelik Ferda” on mõeldud lugemiseks lastele alates seitsmendast eluaastast. On ju peategelanegi seitsmeaastane koolipoiss, kes käib teises klassis. Ja sellegi jutustuse puhul on autor kasutanud eeskätt just oma lapsepõlvemälestusi (muidugi loominguliselt). Teose tegevus toimub üsna vahetult pärast Teist maailmasõda. Ja tegevuspaigana pole raske ära tunda autori sünnilinna, kuigi kirjanik pole seda nimepidi […]
“Roimakunstnikud”
Edith Ngaio Marshi (1895-1982) kriminaalromaanide tegevus hargneb autorile hästi tuntud miljöös, milleks on Londoni kõrgseltskond, näitlejate ringkond, Uus-Meremaa eluolu ja ka kunstisfäärid. Kriitik L.A. Strong on kirjutanud: “Tähtsaim asjaolu miss Marshi puhul on see, et ta kirjutab erakordselt hästi ning ta tegelaskujud pole tegevusjoonele allutatud tüübid, vaid on tõepärased inimesed.”
“Sugulased”
“Sugulased” on käesoleva sajandi esimese poole suurima ungari kirjaniku kaalukamaid kriitilise realismi meetodil kirjutatud romaane. Teos on ilmunud 1932 ja käsitleb käesoleva sajandi 20-ndate aastate majanduskriisist vapustatud poolfeodaalse Ungari olulisi sotsiaalseid probleeme. Romaani peategelaseks on silmapaistmatu, aus ja korralik linnavalitsuse ametnik ja perekonnaisa Istvan Kopjass, kes valitakse linnavolikogu istungil ootamatult õigusnõunikuks, linnavalitsuse õigusasjade osakonna juhatajaks, […]
“Roderick Randomi seiklused”
Pole ühtki nii huvitavat ja nii üldkasulikku satiiri kui see, mis on nagu juhuslikult põimitud haarava jutustuse käiku, mis kujutab täpselt iga sündmust ja käsitleb argipäevaseid stseene ebatavalisest ning lõbustavast seisukohast, andes neile täieliku uudsuse võlu ja jäädes samal ajal kõigis üksikasjus tõetruuks. Lugeja rahuldab oma uudishimu, jälgides peategelase seiklusi, kellele on kindlustatud tema poolehoid. […]
“Kodus ja külas”
On tõepoolest võimalik olla samal ajal kodus ja külas. Vähemalt selles ringis, mis määrab käesoleva raamatu sisu. Paratamatu kaksipidisus, millel aga ei puudu oma võlu. Ettevalmistuse ja aastakümnete töökogemuse tõttu on kirjandus, täpsemalt võttes küll ainult eesti luule saanud sel määral omaseks, et siin peaks (vähemalt võiks!) end tunda niisama endastmõistetavalt, turvaliselt ja mugavalt nagu […]
“Siin Põhjatähe all” II osa
“Minu romaan ei ole ainult ajalugu, vaid vaatekoht elule ajalukku projekteerituna” – nõnda on Väinö Linna öelnud. “Siin Põhjatähe all” teises osas saavutab soome popside tragöödia haripunkti. Keskseks teemaks on kodusõda Soomes 1918. aastal. Pentikulmalaste saatuse kaudu ülestõusu ajal ja kodusõjas näitab kirjanik veenvalt ja põhjendatult maatööliste streigi ja ülestõusu põhjusi ning lüüasaamise masendavat pilti. […]
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Nebukadnedsar”
“Oi, mister Podd! Kas vaene Jones puuakse üles? Ma leian, et see oleks väga karm karistus, kui ta ainult nalja tegi.” “Selles kogu iroonia ongi,” teatas mr Podd halastamatult. “Ehkki ma saan aru, mida te silmas peate. Lugejad tahaksid, et ta pääseks. Hea küll, väldime seda. Teeme ta negatiivseks tegelaseks – selliseks, kes purustab naiste […]
“Sulg ja raamat”
Mälestusi ajaloo pööriaegadest Autor, tuntud koolimees ja kultuuritegelane, astub siin lugejate ette mälestusteosega, mille kirju kangas on kootud väga vahelduvaist ja värvirikkaist lõngadest. Siin jutustatakse Tartumaa külaelust läinud sajandi lõpul, mitut liiki koolidest maal ja linnas, õpetaja- ja ajakirjandustegevusest kesk rahutu aja keeriseid, Esimese maailmasõja tagalaelust, revolutsioonidest, rahvuslike väeosade loomisest ja nende tegevusest, Tartu sõjatsensori […]
“Kirikuehitajad”
Käesolev romaan “Kirikuehitajad” on kolmas osa triloogiast, mille esimene osa oli “Veretasu” ja teine “Risti tähe all”. Uus sügis laotas taas oma unelevaid tiibu üle Eestimaa. Ta valas kulda puude lehtedele, kattis rohukamara öösiti õrna härmatisega, saatis rändlinnud parvedena lõunasse ja tibutas siis üha sagedamini tihedat uduvihma talveund ootavale maale. Päike hakkas hommikuti tõusma hiljemalt […]
“Prantsuse keele õpik edasijõudnuile”
Käesolev prantsuse keele õpik kujutab endast otsest järge L. Leesi ja T. Vilimaa algajate prantsuse keele õpikule. Õpik hõlmab kolme astet, mis koos algajate õpiku kolme astmega moodustavad kuueastmelise prantsuse keele kursuse. Kursuse võib omandada keskmiste võimetega õppija kolme aastaga, kui ta igas semestris omandab ühe aasta. Õpik annab põhilise grammatikakursuse ja ligikaudu 4000 sõna […]
“Koguja”
Valik tekste 1967-1987 Sisukord: Üleaedsed; Isa; Ema; Kolm kartulit; Lõimetishoole; Kala metsas. Topis; Kõnelus I; Plüüškardinad; Kased; Krahvi poeg; Kõnelus VI. Salong; Üks, kaks, ja korraga; Pained. Koguja; Rebane räästa all; Puusõda; Taud; Lugu mehest, kes kaevab kraavi. Mis materjalist Saluri loob (Maie Kalda).
“Kallid kaasteelised” 1. ja 2. osa. 2 raamatut
“Kui keegi tahab jutustada oma lugejaile oma linnast, siis ükskõik, kuidas ta kavatseb seda teha, on vististi möödapääsmatu, et ta asjale lähenemiseks seda linna ajas ja ruumis kuidagi liigendab. Ja küllap on vist kõige loomulikum, kui liigendamine sünnib jutustaja kodude ning meelis- ja lemmikpaikade järgi – aga ühtlasi ka jutustaja elusündmuste järgi tolles linnas. Mina […]
“Vana Fabiani nutulaul”
Raamat sisaldab autori eelmise romaani “Keerukuju” järje “Kallid generatsioonid” ning pikemaid ja lühemaid jutte, mis haakuvad romaanis käsitletud vaimu- ning eraelutemaatika ning iroonilis-vaatleva eluhoiakuga.
