“1940. aasta Eestis”
Dokumente ja materjale. Raamatus on dokumendid ja muud materjalid, mis kajastavad 1939. ja 1940. aasta sündmusi Eestis. Nende materjalide analüüsi põhjal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu 12. novembril 1989 vastu otsuse Eestis 1940. aastal toimunud sündmustele ajaloolis-õigusliku hinnangu andmise kohta. Otsuses kvalifitseeritakse Nõukogude Liidu stalinliku juhtkonna välispoliitilised ja sõjalised aktsioonid Eesti Vabariigi vastu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks […]
“Suvekodumaa”
“Suvekodumaa” novellid on Livia Orase (s.o autori tegelik nimi) oma sõnade järgi kirjutatud umbes 18 aasta jooksul. Niminovell on pühendatud emale, sest selle tegevuskoht on äratuntavalt ema lapsepõlvekodu suur õunaaed. /—/ Ameerika-ainelised novellid peegeldavad suuremal või vähemal määral kirjaniku oma kogemusi Florida ülikoolilinnas Gainesvilles: pika subtroopilise suve kuumus, hirmutavad äikesetormid, küsimus, kuidas elada terava neegriprobleemiga […]
“Eesti rahvas ja stalinlus”
Raamatus analüüsitakse nõukogude võimu rahvuspoliitika olemust, selle muutumist totalitaarseks ja inimvaenulikuks. Käsitletakse rahvuslikku arengut ja selle taset Eestis enne 1940. aastat, mil stalinlus seda lõhkuma hakkas. Vaadeldakse eesti rahva võitlust enesesäilitamise eest järgnenud aastakümnetel, ning rahvusvaheliste suhete probleeme.
“Kirjad kodumaale”
Pühendan oma kadunud abikaasa luuletuskogu “Kirjad kodumaale”, vastavalt autori soovile, Eesti Gaididele Vabas Maailmas. Abikaasa … Kui nüüd saabub öö, siis palun vaid üht, nii vähe on jäänud soove, et sinu käe vaigistav vari langeks kui jahe kaste mu silmade üle, mida ma tõsta ei julge su poole… Siis ma sulen need rahus ja pimesi […]
“Üks koletu lugu”
Kriminaaljutustus, mille kirjutas Alik Detkin. Tuntud nõukogude lastekirjaniku põnevusjutt, mis kuuenda klassi õpilase vaatevinklist kirjutatuna on lastele mõeldud seikluskirjanduse muhe paroodia. “Sirutasin käe välja ja kompasin … luukeret. See seisis pimeduses. Ribid ja pealuu … Mitte enam joonistatud, vaid päris tõelised … “Tagasi!” hüüatasin. Tormasime tagasi ähmase lambi võltsi valgusse. Nüüd näis see meile päikesena. […]
“Aiapidu lampioonidega”
Väikseid asju suurest ruumist. See on vahelduvaist aegadest ja keskkondadest jutustav raamat – vanalt Venemaalt, tunasest Eestist kuni USA-ni, Esimesest maailmasõjast tänapäevani. Põnevate läbielamuste ja erakordsete inimsaatuse kõrval leidub suure kultuuriloolise väärtusega tähelepanekuid, iseloomustusi ja momentvõtteid paljudest nimekaist, kuid ka vähetuntud inimestest. Aga siin kohtame ka lüürilisi meeleolusid peegeldamas autori armastust looduse vastu. Need “väikesed […]
“Õuduste käsiraamat”
Kui sind huvitavad vaimud, vampiirid, libahundid, nõiad, rändavad surnud jne., siis on Sul käes just õige raamat. Aga ühtlasi saad siit nõu, mida ette võtta, kui koolipreili näeb viimasel ajal silmatorkavalt kahvatu välja või kui koolmeistril tükivad rinnakarvad krae vahelt esile, kuidas kasutada kõige paremini küüslauku või zombisoola. “Õuduset käsiraamatus” on kõik maailma õudused kenasti […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Kultuuriturundus”
Kultuuriorganisatsioone on turutingimuste karmi reaalsuse eest pikka aega kaitsnud jõukad patroonid ja riiklikud subsiidiumid. Kuna aga need finantseerimisallikad kuivavad üha enam kokku, saavad kultuuriorganisatsioonid nüüd aru, et publiku pärast tuleb hakata konkureerima. Mõned on selle uue olukorraga kohanenud, teised mitte. Käesolev raamat kirjeldab konkurentsikeskkonda, milles kultuuriorganisatsioonid peavad tänapäeval tegutsema, samuti seda, kuidas innovatiivsemad neist oma […]
“Keisrivõimu viimased päevad”
Koostajalt Kõik tõsiasjad selles raamatus põhinevad autentsetel dokumentidel, mis on suuremalt jaolt seniajani avaldamata ja mida Ajutise Valitsuse poolt moodustatud erakorraline komisjon kogus selleks, et uurida endiste ministrite seadusvastast ametialast tegevust. See raamat avaldati veidi kärbituna ajakirjas “Bõloje” nr. 5 (dateeritud 1919 aastaga, ilmus 1921. aastal) pealkirja all “Vana korra viimased päevad”. Juuli 1921. A. […]
“Eesti pseudonüümide leksikon 1821-1900” I osa
Käesolev väljaanne on Eesti TA F. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi poolt kavandatud universaalse “Eesti pesudonüümide leksikonid” 1. köide. See sisaldab aastatel 1821-1900 eestikeelses kirjavaras eesti autorite poolt kasutatud pseudonüümide lahendusi. Eessõnas selgitatakse mõiste “eesti pseudonüüm” sisu ning antakse üldiseloomustus pseudonüümikasutusest XIX saj. eestikeelsetes raamatutes ja perioodikas.
“The Hidden History of the Human Race”
The condensed edition of Forbidden Archeology. “One of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century.” – Graham Hancook, author of the Fingerprints of the Gods “I believe this book to be one of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century… Never before has the case for a complete re-evaluation of the […]
“Grand Hotell”
Vicki Baum (naiskirjanik, sünd. 1888 Berliinis) kuulub saksa kirjanduses sellesse generatsiooni, kelle loomingule suurlinn ja Esimene maailmasda on vajutanud oma pitseri. Palju närvilist, moodsalt ülepingutatut tema suurlinlike tüüpide hingelaadis tuletub, nagu käesolevas jutus, otseselt sõjakannatusist. Teistel puhkudel on see mõju kaudsem, rohkem deklassieeruva perekonna üldisest lahtijuuritusest ja miljöö immoraalseist mõjudest johtuv. Igatahes esindavad tema kangelased […]
“Mees, keda ei murtud. Raamat Erik Udamist”
Oma parimas meheeas lahkunud Eesti vabadusvõitleja ning tippsportlase Erik Udami (1938 – 1990) mälestuseks koostatud koguteoses meenutavad Erikut tema sõbrad, kaasvõitlejad ja omaksed, lisades mõndagi uut Erik Udami eluaega mahtuva meie rahva ajaloo traagilise perioodi kirjeldamisse. Raamat on kokku pandud kronoloogilises järjestuses: Seda alustab üks Eesti-aegne vanahärra, kes mäletab Erikut lapsena, ja lõpetab teine samasse […]
“Kaie Kõrb. Unistuste nimel”
Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba. Praeguse eluetapil kõige tähtsamaid […]
“Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile”
Selle ülesande oleksid paljud enda peale võtnud, miks just mina? Vahest mina mõtlesin kõige järjekindlamalt, vastan kõhklemata. Ja kuhu ma oma järjekindlusega olen jõudnud? Pean aru, enne kui vastan. Mitte oma isiku väljavabandamise huvides, ei, tahan iseendale selle järjekindluse tulemused selgeks teha. Minu mõttetegevuse ja praktilise hoiaku tulemusi näib täna kerge olevat kokku võtta, aga […]
“Eesti Välisministeerium 1999”
Sisukord: – 2000 – Toomas Hendrik Ilves, välisminister – Uue aastatuhande hakatuses – Indrek Tarand, kantsler – Ministeeriumi rahakott – Jüri Seilenthal, asekantsler haldusküsimustes – Julgeolekualased arengud – Eesti ja Euroopa Liit – Eesti maailmamajanduses – Regionaalne koostöö – Eesti kahepoolsetes suhetes – Kas tunned maad? Lisad – Kronoloogia – Välisministrid 1999 – Diplomaatiliste suhete […]
“Armastusega Bagdadist”
Merejalaväelane, sõda ja koer nimega Laava. Kolonelleitnant Jay Kopelman, koostöös Melinda Roth´iga. Ükskõik kui hullud lood ka poleks, elus olla on ikka parem. Ma tahan teada, et ta hingab ja hüppab tolmutuustide järele ning ründab unes kujuteldavaid vaenlasi… Laava ellujäämine on peaaegu kõige suurem soov, mida oskan ette kujutada. – Jay Kopelman Iraagi linnas Fallujah´s […]
