“Keelatud vili”
Meil kõigil tuleb ühtelugu valida: kas seada esikohale ülitähtsaina näivate hetkevajaduste rahuldamine või eelistada inimeksistentsi põhiväärtusi, näha elus – saladust, inimeses – mõistatust, ning suhtuda neisse aukartusega, mis välistab mõtlematud eksperimendid. Raamatu põhiprobleem ongi teadlase vastutus tema suurt tulu tõotava avastuse kaugemate, etteaimamatute tagajärgede eest. Raamat seljalt soditud.
“Rongatare”
Alasaare talu asub Laidaru, ühe suurema ja jõukama Lõuna-Eesti kihelkonna keskosas, suure maantee ääres ja ainult kilomeetri kirikust. Talu kuulub Kivide suguvõsale. Selle ostis üheksateistkümnenda sajandi keskpaiku päriseks Juhan Kivi, tugev ja turjakas mees, kes omandas sellal mitte üksi Alasaare, kus ta vanemad põliselt olid töötanud, vaid ka kaks naabertalu – Mäesaare ja Rassi. Sajandite […]
“Tulesõitjad”
Novellid Valimik novelle isiksuse ning maailma vahekorra teemadel. Probleemi teravdamiseks on sageli kasutatud fantastilist elementi. Korduvaks motiiviks on mitmesugustes tähendustes esitatud tuli. Sisukord: Tuli, mu vend; Koorem kanda; Tulesõitjad; Jäälill; Üks oli tuhkur, teine võik; Püssilahendus; Mida muud saan ma teha?; Loobumine Ervinist; Rebaseurg; Kes meid veel kaitsta suudab; Ikka need kaks. Taskuformaat
“Elu edeneb”
Kolga uus romaan jätkab möödunud aastal ilmunud “Vallavanema pärandustombust” tuntud tegelaste ja sündmuste kujutust vabariigi 30-ndate aastate keskpaiku. Kriisiaastate järele toimub nobe majanduslik ja ühiskondlik stabiliseerumine. Uue poliitilise tegurina tõuseb esile Isamaaliit, aga ka vapsid lasevad endast veel kuulda. Kolk jutustab inimestest ja sündmustest kergelt humoristlikult, üledramatiseerimata kujul. Romaani vaateväli piirdub jatkuvasti ühe Lõuna-Eesti maakoha […]
“Eesti raskejõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini”
Maailma sündmusrikas ja väärikas raskejõustikuajalugu on väga vana. Eestlaste raskejõustiku arengulugu mahub selles vaid viimase 100 aasta sisse. Ometi on meie maadlejail ja tõstjail selles oma kindel osa, oma tegudega on nad kirjutanud maailma raskejõustikuajalukku sõna otseses mõttes kuldseid lehekülgi. Eesti raskejõustikule pani aluse Virumaa mees Gustav Boesberg. Julgesti võime teda nimetada Eesti raskejõustiku isaks. […]
“Saksa keele grammatika”
Käesolev “Saksa keele grammatika” on mõeldud keskkooli vanemale astmele iseseisvaks tööks ning orienteerumiseks saksa keele grammatika põhiküsimustes, samuti käsiraamatuks saksa keele õpetajatele, saksa keelt üldainena õppivatele üliõpilastele ja aspirantidele, keeltekursuste õpilastele ning saksa keele iseõppijatele.
“Voldemar Panso”
Raamat silmapaistvast lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist, NSV Liidu rahvakunstnikust Voldemar Pansost (1920-1977). Portreed V. Pansost aitavad kujundada tama mõtisklused teatrist ja teatriinimestest, katkendid tema raamatutest.
“Kohustustest”
Cicero viimane traktaat sündis olustikus, mida teos ise küllaldase selgusega ei kajasta. Mingil määral kõnealuseid kajastusi muidugi esineb; ikka jälle autor kurdab, et riiki enam ei olevat ja mitmel korral vihjatakse tollelegi, kes on riigi hävingule kõige rohkem kaasa aidanud. Ometi jääb see üksikute hälvete tasemele, mis käsitluse tõtlikku, kuid siiski tasakaalukat voolavust palju ei […]
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Pariisi saladused” 1. osa
E. Sue teoste tegelaskujud on romantilised ja eksootilised naised, peened dändid, ühiskonna reformijad, prohvetid, tollased seltskonnategelased. E. Sue peateos “Pariisi saladused” ilmus 1843. aastal ning saavutas ennenägemata edu. Romaani ainetel on tehtud korduvalt filme. Ja tänagi, poolteist sajandit hiljem, on see romaan jätkuvalt lugejat erutav.
“Õnnelik Ferda”
… Käesolev jutustus “Õnnelik Ferda” on mõeldud lugemiseks lastele alates seitsmendast eluaastast. On ju peategelanegi seitsmeaastane koolipoiss, kes käib teises klassis. Ja sellegi jutustuse puhul on autor kasutanud eeskätt just oma lapsepõlvemälestusi (muidugi loominguliselt). Teose tegevus toimub üsna vahetult pärast Teist maailmasõda. Ja tegevuspaigana pole raske ära tunda autori sünnilinna, kuigi kirjanik pole seda nimepidi […]
“Kuldseeklid”
Raamatu “Surelikud masinad” järjes jätkuvad Tomi ja Hesteri seiklused kõledas tulevikumaailmas. Auklikuks tulistatud õhulaevas jääväljade kohal triivides sattuvad nad uiskudel linnale. Katkust räsitud Anchorage otsib peidupaika näljaste kiskjalinnade eest. Linna nooruke valitseja markkrahvinna Freya võtab kirjanik Pennyroyali teosest innustust saades ja kirjaniku enda juhtimisel ette meeleheitliku retke Surnud Mandrile – Ameerikasse, kannul tema linna mootoreid […]
“Salajased armulood”
Truudusetus naistele: “Algaja käsiraamat” Stephanie on igavlev koduperenaine ja elus pettunud ema. Ta otsib tööd ning Madeleine´i agentuur SA näib olevat ideaalne koht, kuhu pöörduda. Kuid SA pole päris see, millena paistab. See firma ei vahenda mitte ettevõtetele sekretär-asjaajajaid, vaid salajasi armulugusid, vettpidavaid alibisid truudusetutele naistele. Ja nagu Stephanie peagi avastab, on neid palju. Firma […]
“Inkvisitsioon”
Katoliku kiriku õudustäratav sünnitis – inkvisitsioon on nõudnud ajaloo vältel sadu tuhandeid ohvreid, kelle seas on olnud kuulsaid teadlasi, kirjanikke, kunstnikke ning oma aja väljapaistvaid poliitika- ja ühiskonnategelasi. Tänapäeva teoloogid püüavad inkvisitsiooni kuritegusid “õigustada” üksikute kirikutegelaste või ilmaliku võimu omavoliga. Ajaloodoktor, VNFSV teeneline teadlane J. Grigulevitš (Lavretski) toob oma teoses päevavalgele aga inkvisitsiooni tõelise palge. […]
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Kaval kuuldavus”
Kui asume Aurora poole teele, piki õblukest rada kui plaadivagu. Kuid mustava vinüüli asemel keerlevad korraga kõikjal me ümber helekollased aasad, erendavad ja sumisevad, nii et pisara võtab silma. On taevas, kus kestab ikka me lapsepõlv; me kolmekesi – poiss, tüdruk ja androgüün – oleme grammofoninõel, mis Ikarusena päiksesse on sööstnud, me mängime siredat suvepäeva […]
“Tähtraamat”
Sõnakunsti vaatepiiride avardumine viimase aastakümne vältel on vaieldamatu. Nii laiuti kui ka sügavuti on edasi liigutud, taotledes üha suuremat elu ja kunstitõe sünteesi. Siit meie kirjanike järjest tuumakam esinemine ka väljaspool oma keele piire, üleliidulisel ja rahvusvaheliselgi kirjandusfoorumil. Söendan uskuda, et loomepraktika täiustamises on oluline sõna kaasa rääkida üldisel kirjanduse retseptsioonil, kirjandusliku mõtte arengutasemel. Seda […]
“Räägivad ja vaikivad”
Käesolevasse proosavalimikku on koondatud autori viimaste aastate loomingut. Vormiuuenduslik “Räägivad” ning “Kuuvarjutus” ilmusid 1984.a vastavalt “”Loomingu” Raamatukogu” ning ajakirja “Looming” vahendusel, lühiproosa-killud on assotsiatiivsed mõttekatked argielu teemadel, “Vaimude tund …” kujutab näidendivormis ajatransformatsiooni L. Koidula ja A. Kallase võimalikust kohtumisest.
“Kirurg meenutab”
Lugeja hoiab käes esimest eesti arsti sulest pärinevat mälestusteraamatut. Kirurg Juhan Ennulo vestleb muhedalt elu jooksul ettetulnud sündmustest ja juhtumitest, kirjeldab noore arsti kujunemist kirurgiks, iseloomustab oma õpetajaid ja ametivendi, meenutab kliinikutes valitsenud tavasid ning kombeid, toob lugejani kirurgi raske elukutse argipäevarõõmud ja -mured.
“Lahkumine”
Ülestähendusi viimasest aastatosinast. Lahtilöödav trükis on oma valdavamas osas suurte lahkumiste, ilmajäämiste, sundloobumiste, mahajätmiste, kaotuste, pettumuste ja illusioonide purunemiste raamat – nagu need meie maad ja rahvast ning põgenikke tabanud on, alates aastast 1940, ja nagu nad veel lõppenud ei ole ajal, mil kirjutame 1951. Sel ajavahemikul oleme pidanud ilma jääma oma riigist; kaotama vabaduse, […]
