“Ussipealik”
Jakob Tamm (1861-1907) esindab seda eesti kirjanike põlvkonda (Juhan Liiv, E. Vilde, E. Peterson-Särgava, A. Haava, K. E. Sööt), kelle noorusaeg langeb kokku ärkamisajaga, eesti rahvusliku liikumise tõusuajaga 1860.-70-ndail aastail, kirjandusliku tegevuse algus kuulub aga juba järgnenud mõõnaperioodi. Selle põlvkonna teeneks on eesti kirjanduse väljaviimine järelärkamiseagsest epigoonlusest, isikupäratust sõnadetegemisest. … – Koostaja Raamat sisaldab luuletusi, […]
“Angibault´ mölder”
“Angibault’ mölder” autorilt. See romaan, nagu paljud teisedki, oli välja mõeldud vabadel päevadel ja puhketundidel toimunud jalutuskäikude ja kohtumiste muljete mõjul. Kõigile, kes on kunagi kirjutanud kirjanduslikke või isegi teaduslikke teoseid – kas hästi või halvemini – on teada, et abstraktsete ilmingute tajuvus lähtub väga sageli materiaalsete ilmingute tajuvusest. Näiteks õuna kukkumine puult viis Newtoni […]
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Vallavanema pärandustomp”
Vana vallavanema raskustesse sattumine ja äkiline surm Kolga uues romaanis langeb ajaliselt ühte ühe olulise murdekohaga Eesti vabariigi ajaloos – vabadussõjalaste ehk vapside rahvaliikumisega ja sellele järgnenud 12. märtsi sündmustega. Peremehe kadumine kergitab üles mitte ainult pärandusküsimusi, vaid ka kadunu elust ootamatusi. Nii on Ahkuna talu loo kõrval Kolga romaan ka selle ajajärgu kujutus ühe […]
“Eesti raskejõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini”
Maailma sündmusrikas ja väärikas raskejõustikuajalugu on väga vana. Eestlaste raskejõustiku arengulugu mahub selles vaid viimase 100 aasta sisse. Ometi on meie maadlejail ja tõstjail selles oma kindel osa, oma tegudega on nad kirjutanud maailma raskejõustikuajalukku sõna otseses mõttes kuldseid lehekülgi. Eesti raskejõustikule pani aluse Virumaa mees Gustav Boesberg. Julgesti võime teda nimetada Eesti raskejõustiku isaks. […]
“Saksa keele grammatika”
Käesolev “Saksa keele grammatika” on mõeldud keskkooli vanemale astmele iseseisvaks tööks ning orienteerumiseks saksa keele grammatika põhiküsimustes, samuti käsiraamatuks saksa keele õpetajatele, saksa keelt üldainena õppivatele üliõpilastele ja aspirantidele, keeltekursuste õpilastele ning saksa keele iseõppijatele.
“Voldemar Panso”
Raamat silmapaistvast lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist, NSV Liidu rahvakunstnikust Voldemar Pansost (1920-1977). Portreed V. Pansost aitavad kujundada tama mõtisklused teatrist ja teatriinimestest, katkendid tema raamatutest.
“Kohustustest”
Cicero viimane traktaat sündis olustikus, mida teos ise küllaldase selgusega ei kajasta. Mingil määral kõnealuseid kajastusi muidugi esineb; ikka jälle autor kurdab, et riiki enam ei olevat ja mitmel korral vihjatakse tollelegi, kes on riigi hävingule kõige rohkem kaasa aidanud. Ometi jääb see üksikute hälvete tasemele, mis käsitluse tõtlikku, kuid siiski tasakaalukat voolavust palju ei […]
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Pariisi saladused” 1. osa
E. Sue teoste tegelaskujud on romantilised ja eksootilised naised, peened dändid, ühiskonna reformijad, prohvetid, tollased seltskonnategelased. E. Sue peateos “Pariisi saladused” ilmus 1843. aastal ning saavutas ennenägemata edu. Romaani ainetel on tehtud korduvalt filme. Ja tänagi, poolteist sajandit hiljem, on see romaan jätkuvalt lugejat erutav.
“Õnnelik Ferda”
… Käesolev jutustus “Õnnelik Ferda” on mõeldud lugemiseks lastele alates seitsmendast eluaastast. On ju peategelanegi seitsmeaastane koolipoiss, kes käib teises klassis. Ja sellegi jutustuse puhul on autor kasutanud eeskätt just oma lapsepõlvemälestusi (muidugi loominguliselt). Teose tegevus toimub üsna vahetult pärast Teist maailmasõda. Ja tegevuspaigana pole raske ära tunda autori sünnilinna, kuigi kirjanik pole seda nimepidi […]
“Kuldseeklid”
Raamatu “Surelikud masinad” järjes jätkuvad Tomi ja Hesteri seiklused kõledas tulevikumaailmas. Auklikuks tulistatud õhulaevas jääväljade kohal triivides sattuvad nad uiskudel linnale. Katkust räsitud Anchorage otsib peidupaika näljaste kiskjalinnade eest. Linna nooruke valitseja markkrahvinna Freya võtab kirjanik Pennyroyali teosest innustust saades ja kirjaniku enda juhtimisel ette meeleheitliku retke Surnud Mandrile – Ameerikasse, kannul tema linna mootoreid […]
“Salajased armulood”
Truudusetus naistele: “Algaja käsiraamat” Stephanie on igavlev koduperenaine ja elus pettunud ema. Ta otsib tööd ning Madeleine´i agentuur SA näib olevat ideaalne koht, kuhu pöörduda. Kuid SA pole päris see, millena paistab. See firma ei vahenda mitte ettevõtetele sekretär-asjaajajaid, vaid salajasi armulugusid, vettpidavaid alibisid truudusetutele naistele. Ja nagu Stephanie peagi avastab, on neid palju. Firma […]
“Tassili freskode otsinguil”
Mõne aasta eest vapustas maailma sensatsiooniline sündmus: põuase Sahaara südames leiti palju aastatuhandeid tagasi tehtud kaljujooniseid. Palav ja kuiv kliima oli säilitanud meie kaugete esivanemate hindamatud teosed. See leid kummutas senised ettekujutused suure kõrbe igavesest asustamatusest. Kaljujooniste kopeerijate ekspeditsiooni tööst, avastajate võrreldamatust leidmisrõõmust jutustab selles raamatus tuntud prantsuse teadlane professor Henri Lhote.
“Nii ajaratas ringi käib”
“Selle raamatuga eesriide vahelt publiku ette ilmudes on mul tunne nagu lauljal, kes enne etendust palub vabandust, et tal hääl on ära (aga siiski laulda kavatseb). Raamatu ilmumises ei saa muidugi süüdistada kedagi teist peale autori, kuigi, kummaline küll kuulda, temal oli selles kõige tagasihoidlikum osa. Kuidas mõnikord lood liiguvad, sellest siin siis pisut. Esialgse […]
“Kõned ja kirjad”
22. juulil 1989. aastal täitub 150 aastat Jakob Hurda sünnist. Raske oleks sellele suurele juubelile leida sobivamat aega käimasolevast uuest ärkamisajast. Au sisse pole tõusnud mitte ainult möödunud sajandi tegelased ise, vaid elustunud on ka paljud nende aated ning programmilised taotlused. Sel taustal ei saa olla midagi loomulikumat kui pöörduda tagasi meie rahvusliku liikumise ühe […]
“Midagi sellist ei juhtu”
“Viska see vette,” soovitas mees. “Viska oma sõrmus vette, siis me ei saa hukka.” Naine heitis talle pilgu, tõmbas sõrmuse sõrmest ja vaatas seda. Hernesuurune briljant helkis päikesevalguses. “Kas sa ei näe?” küsis mees. “Kaunid ja armutud jumalad istuvad mäe harjal ning heidavad täringut inimeste saatuste üle. Viska oma sõrmus vette, proovi neid ära osta, […]
“Darvinism, selle eelkäijad ja edendajad”
Käesolev raamat on pühendatud bioloogia ühe suurima üldistuse – evolutsiooniteooria – väljakujunemisele ja arendamisele. Evolutsiooniidee arengulugu tutvustatajse selle esmastest allikatest vanakreeka mõttetarkadel kuni teaduslikult põhjendatud valikuteooria loomiseni Charles Darwini poolt ja nüüdisaegse neodarvinismi kujunemiseni 20. sajandi keskel. Darvinistliku evolutsioonikontseptsiooni paremaks mõistmiseks ja hindamiseks antakse töös lühiülevaade ka peamistest antidarvinistlikest evolutsioonikäsitlustest. Raamat on mõeldud kõigile, kes […]
“Hiilgav Šambhala”
Nicholas Roerich (Nikolai Konstantinovitš Rerih) (1874-1947) oli vene päritolu kunstnik, müstik, orientalistikahuviline ja kirjanik. Kunstnikuna oli Roerich äärmiselt viljakas ja loominguline, kuid “Hiilgav Šambhala” seisukohalt on palju olulisemad tema filosoofilised ja spirituaalsed otsingud. “Hiilgavat Šambhalat” tuleb mõista eelkõige Roerichi isikliku filosoofia väljendusena, mida võiks nimetada new age´i liikumise eelkäijaks. Teosest ei puudu sügavatähenduslikud viited Tiibeti […]
“Teispool merd”
Elmar Lang, endine matemaatikaõpetaja, nüüd matemaatik ühes Stokholmi elukindlustusseltsis, pigistas simad kinni ja toetas pea vastu vaguniseina. Ta oli teel, et mõnisada kilomeetrit oma elukohast lõuna pool veeta ühes pansionaadis oma suvepuhkust koos naise ja kahe tütrega. Ilma et ta oma pead oleks liigutanud, praotas ta silmad ja vaatas laugude vahelt. Jah, kõik oli korras. […]
