“Midagi sellist ei juhtu”
“Viska see vette,” soovitas mees. “Viska oma sõrmus vette, siis me ei saa hukka.” Naine heitis talle pilgu, tõmbas sõrmuse sõrmest ja vaatas seda. Hernesuurune briljant helkis päikesevalguses. “Kas sa ei näe?” küsis mees. “Kaunid ja armutud jumalad istuvad mäe harjal ning heidavad täringut inimeste saatuste üle. Viska oma sõrmus vette, proovi neid ära osta, […]
“Preili Fifi”
Raamat sisaldab nimeka prantsuse kirjaniku 19 novelli. Sari: “Europeia”
“Keelatud vili”
Meil kõigil tuleb ühtelugu valida: kas seada esikohale ülitähtsaina näivate hetkevajaduste rahuldamine või eelistada inimeksistentsi põhiväärtusi, näha elus – saladust, inimeses – mõistatust, ning suhtuda neisse aukartusega, mis välistab mõtlematud eksperimendid. Raamatu põhiprobleem ongi teadlase vastutus tema suurt tulu tõotava avastuse kaugemate, etteaimamatute tagajärgede eest. Raamat seljalt soditud.
“Rongatare”
Alasaare talu asub Laidaru, ühe suurema ja jõukama Lõuna-Eesti kihelkonna keskosas, suure maantee ääres ja ainult kilomeetri kirikust. Talu kuulub Kivide suguvõsale. Selle ostis üheksateistkümnenda sajandi keskpaiku päriseks Juhan Kivi, tugev ja turjakas mees, kes omandas sellal mitte üksi Alasaare, kus ta vanemad põliselt olid töötanud, vaid ka kaks naabertalu – Mäesaare ja Rassi. Sajandite […]
“Tulesõitjad”
Novellid Valimik novelle isiksuse ning maailma vahekorra teemadel. Probleemi teravdamiseks on sageli kasutatud fantastilist elementi. Korduvaks motiiviks on mitmesugustes tähendustes esitatud tuli. Sisukord: Tuli, mu vend; Koorem kanda; Tulesõitjad; Jäälill; Üks oli tuhkur, teine võik; Püssilahendus; Mida muud saan ma teha?; Loobumine Ervinist; Rebaseurg; Kes meid veel kaitsta suudab; Ikka need kaks. Taskuformaat
“Elu edeneb”
Kolga uus romaan jätkab möödunud aastal ilmunud “Vallavanema pärandustombust” tuntud tegelaste ja sündmuste kujutust vabariigi 30-ndate aastate keskpaiku. Kriisiaastate järele toimub nobe majanduslik ja ühiskondlik stabiliseerumine. Uue poliitilise tegurina tõuseb esile Isamaaliit, aga ka vapsid lasevad endast veel kuulda. Kolk jutustab inimestest ja sündmustest kergelt humoristlikult, üledramatiseerimata kujul. Romaani vaateväli piirdub jatkuvasti ühe Lõuna-Eesti maakoha […]
“Eesti raskejõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini”
Maailma sündmusrikas ja väärikas raskejõustikuajalugu on väga vana. Eestlaste raskejõustiku arengulugu mahub selles vaid viimase 100 aasta sisse. Ometi on meie maadlejail ja tõstjail selles oma kindel osa, oma tegudega on nad kirjutanud maailma raskejõustikuajalukku sõna otseses mõttes kuldseid lehekülgi. Eesti raskejõustikule pani aluse Virumaa mees Gustav Boesberg. Julgesti võime teda nimetada Eesti raskejõustiku isaks. […]
“Saksa keele grammatika”
Käesolev “Saksa keele grammatika” on mõeldud keskkooli vanemale astmele iseseisvaks tööks ning orienteerumiseks saksa keele grammatika põhiküsimustes, samuti käsiraamatuks saksa keele õpetajatele, saksa keelt üldainena õppivatele üliõpilastele ja aspirantidele, keeltekursuste õpilastele ning saksa keele iseõppijatele.
“Voldemar Panso”
Raamat silmapaistvast lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist, NSV Liidu rahvakunstnikust Voldemar Pansost (1920-1977). Portreed V. Pansost aitavad kujundada tama mõtisklused teatrist ja teatriinimestest, katkendid tema raamatutest.
“Kohustustest”
Cicero viimane traktaat sündis olustikus, mida teos ise küllaldase selgusega ei kajasta. Mingil määral kõnealuseid kajastusi muidugi esineb; ikka jälle autor kurdab, et riiki enam ei olevat ja mitmel korral vihjatakse tollelegi, kes on riigi hävingule kõige rohkem kaasa aidanud. Ometi jääb see üksikute hälvete tasemele, mis käsitluse tõtlikku, kuid siiski tasakaalukat voolavust palju ei […]
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Teosed”
Eesti vanem kirjavara Rääkides eesti kirjanduse sünniaastatest, ei saa mööda minna ka omaaegsest kuulsast Ravila mõisa krahvist Peter August Friedrich von Mannteuffelist (1768-1842). See balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. […]
“Tervislikud naudingud”
See raamat tõestab, et tervislik toit ei pea olema igav ja maitsetu, vaid on hõrk, mitmekesine ja nauditav. Sest mis on viga teha head toitu, kui panna igale poole ohtralt võid ja koort. Kuid teha maitsvaid roogi ilma nendeta, on köögikunsti kõrgpilotaaž. Ja selle raamatu abil suudate seda ka teie. Suur Eesti Raamatuklubi
“Bering”
Vene impeeriumi teenistuses Ameerikat avastamas. Taanlane Vitus Jonassen Bering (1681-1741) on üks kuulsamaid maadeuurijaid ajavahemikus, mis jääb Kolumbuse ja James Cooki meresõitude vahele. Bering juhtis Vene keisririigi teenistuses tormistel ja jäistel meredel kahte Kamtšatka-ekspeditsiooni, mis hõlmasid suurema osa ta täiskasvanuelust ja tõid lõpuks ka surma. Nende seikluste ja ohtuderohkete retkede tundmatutes vetes avardati Peeter Suure […]
“Reis ümber maailma”
Olime astunud reidile ning pärast valulist hüvastijättu armastatud ja armastava abikaasaga võisin ma 28. juunil anda käsu ankrute hiivamiseks, sest tuul oli soodus. Kogu meeskond oli rõõmsas tujus ja meie üritusest ülimalt vaimustatud. Harva küll on ankru hiivamine ja purjede heiskamine läinud nii kärmesti Kui laev nüüd liikuma hakkas ja läbi vahutavate lainete lõikas, kaisutasid […]
“Inkvisitsioon”
Katoliku kiriku õudustäratav sünnitis – inkvisitsioon on nõudnud ajaloo vältel sadu tuhandeid ohvreid, kelle seas on olnud kuulsaid teadlasi, kirjanikke, kunstnikke ning oma aja väljapaistvaid poliitika- ja ühiskonnategelasi. Tänapäeva teoloogid püüavad inkvisitsiooni kuritegusid “õigustada” üksikute kirikutegelaste või ilmaliku võimu omavoliga. Ajaloodoktor, VNFSV teeneline teadlane J. Grigulevitš (Lavretski) toob oma teoses päevavalgele aga inkvisitsiooni tõelise palge. […]
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Kaval kuuldavus”
Kui asume Aurora poole teele, piki õblukest rada kui plaadivagu. Kuid mustava vinüüli asemel keerlevad korraga kõikjal me ümber helekollased aasad, erendavad ja sumisevad, nii et pisara võtab silma. On taevas, kus kestab ikka me lapsepõlv; me kolmekesi – poiss, tüdruk ja androgüün – oleme grammofoninõel, mis Ikarusena päiksesse on sööstnud, me mängime siredat suvepäeva […]
“Tähtraamat”
Sõnakunsti vaatepiiride avardumine viimase aastakümne vältel on vaieldamatu. Nii laiuti kui ka sügavuti on edasi liigutud, taotledes üha suuremat elu ja kunstitõe sünteesi. Siit meie kirjanike järjest tuumakam esinemine ka väljaspool oma keele piire, üleliidulisel ja rahvusvaheliselgi kirjandusfoorumil. Söendan uskuda, et loomepraktika täiustamises on oluline sõna kaasa rääkida üldisel kirjanduse retseptsioonil, kirjandusliku mõtte arengutasemel. Seda […]
“Räägivad ja vaikivad”
Käesolevasse proosavalimikku on koondatud autori viimaste aastate loomingut. Vormiuuenduslik “Räägivad” ning “Kuuvarjutus” ilmusid 1984.a vastavalt “”Loomingu” Raamatukogu” ning ajakirja “Looming” vahendusel, lühiproosa-killud on assotsiatiivsed mõttekatked argielu teemadel, “Vaimude tund …” kujutab näidendivormis ajatransformatsiooni L. Koidula ja A. Kallase võimalikust kohtumisest.
