“Angibault´ mölder”
“Angibault’ mölder” autorilt. See romaan, nagu paljud teisedki, oli välja mõeldud vabadel päevadel ja puhketundidel toimunud jalutuskäikude ja kohtumiste muljete mõjul. Kõigile, kes on kunagi kirjutanud kirjanduslikke või isegi teaduslikke teoseid – kas hästi või halvemini – on teada, et abstraktsete ilmingute tajuvus lähtub väga sageli materiaalsete ilmingute tajuvusest. Näiteks õuna kukkumine puult viis Newtoni […]
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Vallavanema pärandustomp”
Vana vallavanema raskustesse sattumine ja äkiline surm Kolga uues romaanis langeb ajaliselt ühte ühe olulise murdekohaga Eesti vabariigi ajaloos – vabadussõjalaste ehk vapside rahvaliikumisega ja sellele järgnenud 12. märtsi sündmustega. Peremehe kadumine kergitab üles mitte ainult pärandusküsimusi, vaid ka kadunu elust ootamatusi. Nii on Ahkuna talu loo kõrval Kolga romaan ka selle ajajärgu kujutus ühe […]
“Чтение ауры для начинающих”
У вас в руках книга известного парапсихолога Ричарда Вебстера, с помощью которой вы овладеете искусством видеть собственную ауру и ауру других людей. Вы научитесь интерпретировать ее цвета, контролировать и поддерживать в гармоничном состоянии свои энергетические центры, свое здоровье, предсказывать будущее. Для широкого круга читателей.
“Kolm meest stuudios”
Raamat sisaldab valiku mõttevahetusest, mida raadioajakirjanik Ene Hion ringhäälingus on salvestanud. Kirja on pandud kolme targa ja autoriteetse ühiskonnategelase kõnelused elust ja inimestest. Vestluskaaslasteks on partei- ja revolutsiooniveteran Hendrik Allik, filosoof ja entsüklopedist Gustav Naan, arhitektuuriajaloolane ja kunstiteadlane Villem Raam. Oma arvamustega ei käi nad lugejale peale. Igaüks saab hea võimaluse isiklikke elukogemusi, seisukohti ja […]
“Franklin Roosevelt”
Kui Emil Ludwig kolmekümnendate aastate keskel alustas tööd Franklin D. Roosevelti biograafia kallal, tegi ta presidendile visiidi. Kirjanik ütles Rooseveltile: “Minu jaoks on see uudne ja raske ülesanne. Mul oli kergem kirjutada Napoleoni, Bismarcki, Goethe ja Bolivari elulugu. Teid on raskem hinnata, te elate.” Roosevelt haaras impulsiivselt Ludwigi käe ja puhkes naerma. “Sel juhul,” tähendas […]
“XXII olümpiamängud Moskva ´80”
Traditsiooniline raamat suveolümpiamängudest jutustab sõnas ja pildis Moskvas peetud XXII olümpiamängudest ja olümpiaregatist Tallinnas ning sisaldab mängude tehnilised tulemused. (paberkaaned kulunud ja pleekinud-määrdunud, eriti seljalt)
“Teistsugune parun”
Ülevaade dekabristide liikumisest ja baltisaksa paruni Andreas von Roseni osast selles. “Sündisin Eestimaa kubermangus, sugukonnamõisas Mentakis (Mäetagusel) 1800. aastal … 1812. aastal, kui kaardivägi siirdus kuulsasse võitlusse Napoleoni vastu, pandi mind Narva rahvakooli, kus õppisin koos oma eakaaslastega kõigist seisustest ja gildidest …” Järgnes õppimine Peterburis kadetikorpuses, kuhu Andreas Rosen pääses mõjukate sugulaste soovitusel. Mäetaguse […]
“No Logo”
Sihikule on võetud brändihiiglased. Naomi Klein esitab raamatus No Logo valusa küsimuse: kas inimesel on veel vabadust otsustada ise oma elu üle või on valikuvabadus haihtunud glamuursete brändide pealetungi all? Autor rõhutab, et No Logo ei ole võitluskutse, vaid uurimus, kuivõrd on tänane maailm mattunud tihedasse brändivõrgustikku. Esimeses osas “Ruum” kirjeldab Klein brändide ajalugu. Teine […]
“Barbara”
Romaani “Barbara” ainestik on võetud fääri legendist “Beinta ja Peder Arrheboe”, mis põhineb ajaloolistel faktidel. Ilusat, aga õelat pastoriprouat Beintat, kes mitmes abielus iga kord oma mehele õnnetust ja surma tõi, käsitleb pärimus peaaegu deemonliku naiskujuna, vampiirina, kes on kuri kurja enda pärast. See Barbara, kellest jutustab Jacobsen, on omal viisil samuti õnnetusetooja ning vampiir, […]
“Shakespeare”
Mitte keegi Shakespeare’i kaasaegsetest ei hoolitsenud tema biograafia koostamise eest. Neil aegadel sai niisugune au osaks vaid kuningatele ja ristiusumärtritele, mitte aga kultuuri- ja kunsti-, liiati veel teatritegelastele. Niisiis juhtuski, et kui Shakespeare XVIII sajandil klassikuks tunnistati, ilmnes, et tema elust pole peaaegu midagi teada. Biograafiline sari
“Viis aastaaega”
A. B. Jehošua romaan “Viis aastaaega” kujutab ühte aastat peategelase elus, millesse mahub 4 naist, 2 surma ning mitmeid põgusaid armumisi. Peategelast kujutatakse õrnatundelise inimesena, kellel (aususest iseenda vastu) on raske langetada oma tulevikku puudutavat otsust, see toob kaasa hulga tõsiseid ja koomilisi olukordi, millest osa toimub Iisraelis, osa Lääne- ja Ida-Berliinis, Viinis ja Pariisis. […]
“Hullud lehmad”
“Või veel parem, kuula.” Ta kutsus Maddyt viipega. Maddy kükitas tema kõrvale põrandale. “Mida?” “Kas sa kuuled seda müra?” “Mis müra?” “Seda tiksuvat heli. See on minu bioloogiline kell.” Maddy kehitas õlgu. “Osta endale digitaalne.” Gilliani nägu läks pilve. “Ma hakkan vanaks jääma, Maddy.” “Jumal, kes ei hakkaks? Kas mäletad, kui “tsipa karune” tähendas öist […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Emigrandid” VII osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, VII osa. Selles jutustuses käsitletud seigad on ajaloos tõesti aset leidnud, õiged on ka Stokholmi mõrvadest osavõtjate nimed. Üks Stokholmi ülikooli professor tegi mulle teatavaks selle ununenud loo üksikasjad. Teised tegelased ja stseenid on võetud võimalust mööda dokumentidest, suulistest teadaannetest ja isiklikest tähelepanekutest. Esimeses redaktsioonis oli selle jutustuse nimi […]
“Juhan Sütiste”
Käesoleva sajandi algul kasvas eesti kirjandus üle õpetlikust ja isamaalisi tundeid õhutavast vanaromantilisest talupojalugemisest. Esiplaanile tõusid kunstilise sõna tunnetuslikud ja esteetilised väärtused. Luules algas teisenemine J. Liivi lüürikast. J. Liivi saavutusi arendasid edasi “Noor-Eesti” luuletajad, esmajoones G. Suits. Nooreestlased saavutasid kõrge vormikultuuri, erksa individuaalsuse ning varjunditekülluse. Värske puhanguna tulid 1917. a. revolutsioonide ja kodusõja perioodil […]
“Mu Isamaa on minu arm”
“Enne surma – Eestimaale!” Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa – lahkuda ei süda taha raske hirmuohuga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes sul kirstunaelu mullale sind matavad! […] Aga sinu aukrooni vaimusilmil aiman ma: kasvad, Eesti, soost sooni, laste suguharuna! Lahutades laiad tiivad üle ühendatud maa, sinu lahked tuuled […]
“Barankini fantaasiad”
Ühiste kaante vahele on koondatud Valeri Medvedevi kaks lugu vembumehest Jura Barankinist. Esimene neist “Barankin, ole inimene! (eesti k. 1972) jutustab Barankini seiklustest hõlbuelu otismisel. Teises loos “Superkosmonaudi superseiklused” näitab Barankin üles enneolematuid võimeid ebatavalistes olukordades. Mõlemad jutud on kirja pandud mahlaka huumoriga, milles ei puudu õpetlik iva.
“Kahekõne ajaga”
Kunagi kui kirjutasin Uldis Berzinšist, nimetasin ma teda alkeemikuks ja mustatööliseks. Alkeemikuks, kes eluaeg otsib mitte filosoofilist, vaid filoloogilist kivi – sõna, mis on kullast ja annab kuldse sära tervele luuletusele. Mustatööliseks, kes sorib kõikevõimalikes keeltes ja kultuurides, otsib vastastikuseid seoseid ja tahub juhuslikult kokkulangevatest häälikutest uusi, vahel täiesti paradoksaalseid mõtteid. Sõna on Uldise paatose […]
