“Kolm meest stuudios”
Raamat sisaldab valiku mõttevahetusest, mida raadioajakirjanik Ene Hion ringhäälingus on salvestanud. Kirja on pandud kolme targa ja autoriteetse ühiskonnategelase kõnelused elust ja inimestest. Vestluskaaslasteks on partei- ja revolutsiooniveteran Hendrik Allik, filosoof ja entsüklopedist Gustav Naan, arhitektuuriajaloolane ja kunstiteadlane Villem Raam. Oma arvamustega ei käi nad lugejale peale. Igaüks saab hea võimaluse isiklikke elukogemusi, seisukohti ja […]
“Mu Isamaa on minu arm”
“Enne surma – Eestimaale!” Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa – lahkuda ei süda taha raske hirmuohuga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes sul kirstunaelu mullale sind matavad! […] Aga sinu aukrooni vaimusilmil aiman ma: kasvad, Eesti, soost sooni, laste suguharuna! Lahutades laiad tiivad üle ühendatud maa, sinu lahked tuuled […]
“Barankini fantaasiad”
Ühiste kaante vahele on koondatud Valeri Medvedevi kaks lugu vembumehest Jura Barankinist. Esimene neist “Barankin, ole inimene! (eesti k. 1972) jutustab Barankini seiklustest hõlbuelu otismisel. Teises loos “Superkosmonaudi superseiklused” näitab Barankin üles enneolematuid võimeid ebatavalistes olukordades. Mõlemad jutud on kirja pandud mahlaka huumoriga, milles ei puudu õpetlik iva.
“Giorgione”
Romaan … Ühel hommikul ärgates aga oli talle selge: Juudit! Ta peab olema Juudit, kes Olovernese on tapnud ja nüüd tema pead tallab. Selle kaebusega, millest õhkub armastust, tahtis ta Ceciliat lummata, sest eks olnud Cecilia nende ühises laulus ju Zorziga end ühendanud ja seejärel põrmu tallanud. Uhke peab see maal saama ja veetlev ning […]
“Kauge, kuid lähedane”
Igaüks, kes hakkab lugema Repini teost “Kauge, kuid lähedane”, veendub juba esimestest lehekülgedest peale, et sellel suurel maalikunsti suurmeistril oli erakordne kirjanduslik anne. Autobiograafiline raamat suurest kunstnikust ja tema kaasaegsetest.
“13 уголовных дел Сергея Есенина”
Автор этой книги стал прототипом следователя Хлыстова из нашумевшего телесериала “Есенин”. Именно полковник милиции, следователь по особо важным делам Эдуард Александрович Хлысталов первым опроверг официальную версию гибели великого русского поэта, первым доказал – юридически, на материалах секретных архивов и спецхранов, – что Сергей Есенин не покончил с собой, а был убит. Опираясь на собственный богатейший […]
“Palukavartest pärg”
Traagilise saatusega läti luuletaja ja prosaisti, paradoksaalse karakteriga üksiklase Janis Poruksi kaks jutustust täiendavad väheke pilti sellest läti kirjanduses küllalt olulist, meil vähe tuntud autorist. Temale iseloomulik “kaame nooruki” kuju, tema nn lihtsad inimesed on ühelt poolt romantikud, kaunishinged, ent samas reaalse elu ebakõladest muserdatud, väljapääsu mitte leidvad tõeapostlid. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Kriisijuhtimine: kriis kui võimalus”
Enamikus ettevõtetes usutakse, et igapäevase hoolsa ja süsteemse tööga suudetakse suuri kriise vältida ja väiksemad kriisid lahenevad reeglina iseenesest, kuid kriisijuhtimise seisukohast võib sellist suhtumist defineerida kui tegevusetust. Ruth Alas pakub oma raamatus häid lahendusi kriisijuhtimise vallas tegevusetuse likvideerimiseks oma organisatsioonis. Raamat on huvitav ja hariv lugemine igaühele, kes oma ametialases töös millegi või kellegi […]
“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”
Ajalooline jutustus suurest Liivi sõjast (1558-1583) “See oli kena, suvine päev lõikuskuu hakatusel 1576. Armsalt ja rahulikult säras päike Harjumaa üle, aga maakoha pilt, mida tema kiired läbipaistva kuldse uduga katsid, ei olnud südant rõõmustav ega silmi meelitav. Umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed – need olid maakoha tähtsamad tundemärgid. Rikas […]
“Maapagu”
Romaan “Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks ta maapao-aastatel on Helsingi, Stokholm, Pariis, London ja Wien ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes kuni veebruarirevolutsioon võimaldab tagasipääsu kodumaale. […]
“Elus hing”
Tuntud rootsi noorema põlve kirjaniku P. C. Jersildi (s.1935) fantastilise sündmustikuga teos, millel on sügavam filosoofiline tagapõhi: teadussaavutuste humaansuse või ebahumaansuse analüüs. Raamatu peategelane on labotatooriumis elav inimaju, kes jälgib kõike enese ümber toimuvat ja elab läbi kõiki inimesele omaseid tundeid. Autori asjatundlikkus (ta on elukutselt arst) on ühendatud mõnusa huumoriga, mille taga on ometi […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Emigrandid” VII osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, VII osa. Selles jutustuses käsitletud seigad on ajaloos tõesti aset leidnud, õiged on ka Stokholmi mõrvadest osavõtjate nimed. Üks Stokholmi ülikooli professor tegi mulle teatavaks selle ununenud loo üksikasjad. Teised tegelased ja stseenid on võetud võimalust mööda dokumentidest, suulistest teadaannetest ja isiklikest tähelepanekutest. Esimeses redaktsioonis oli selle jutustuse nimi […]
“Juhan Sütiste”
Käesoleva sajandi algul kasvas eesti kirjandus üle õpetlikust ja isamaalisi tundeid õhutavast vanaromantilisest talupojalugemisest. Esiplaanile tõusid kunstilise sõna tunnetuslikud ja esteetilised väärtused. Luules algas teisenemine J. Liivi lüürikast. J. Liivi saavutusi arendasid edasi “Noor-Eesti” luuletajad, esmajoones G. Suits. Nooreestlased saavutasid kõrge vormikultuuri, erksa individuaalsuse ning varjunditekülluse. Värske puhanguna tulid 1917. a. revolutsioonide ja kodusõja perioodil […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
“Jean Gabin”
Fotol on poisike, aastat kuus vana. Käes on tal mingisugune võru, peas madrusemüts. Mossis ja tedretähniline. Fotograaf on ta pannud seisma poosi, nagu ikka pildistatakse heast perekonnast lapsi kusagil pargis, mille hooldatud teedel pettunud fotografeeritu hiljem veeretatab oma võru, nägu viril, sest musta katte alt ei ilmunud ju tõotatud linnukest. Kuid parki pole. Selle asemel […]
“El Greco”
Hakkan kirjutama niisugust El Greco elulugu, mis puhkeb sõnavalingutena, mis lähtub enamasti inspiratsioonist ja mida juhib selgeltnägija pilk. Olen ladunud pasjanssi tema piltidega, et tabada tema horoskoobi endeid, et jõuda ühe või teise lauseni, mis võiks olla võtmemärgiks El Greco seletamisel. See on isemoodi viis kirjutada elulugusid, kes teab, kas just kõige tulusamgi, et manada […]
“Chagall”
Armastus. Unelm. Elu. Kummaline küll, aga tema näos, tema kergetes ja elavates liigutustes võis ka vanuigi tabada midagi sellest kõhnast noormehest, kes kõndis tantsijatari sammul mööda Dantzigi tänavat üles Mesipuu poole. Tema hingestatud kõne ja miimika, tema lihtsameelse fauni naeratus, mis võis silmapilkselt lõbusalt langeda raskemeelsusse, kõik see jättis mulje, et tegemist on kummalise seguga […]
“Дурочка”
Светлана Василенко называет себя представительницей “настоящей женской литературы, которая за последнее десятилетие расширила границы прозы со всей свойственной женскому темпераменту эмоциональностью, прозорливостью и… жесткостью”. С этим трудноспорить. И роман – житие “Дурочка”, и повесть “Шамара”, и рассказы написаны твердо, лаконично, но с присущей именно “зоркому полу” изобретательностью и особой пластикой. …Немая “дурочка” родилась в маленьком […]
“Teekond Arzrumi 1829. aasta sõjakäigu ajal”
Kuulsa vene poeedi reisikiri, milles on kujutatud Kaukaasia olusid ja sõitu Vene-Türgi 1828.-1829.a sõja tandrile. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Viinasurm”
Leedi Ngaio Marsh sündis Uus-Meremaal 1899. aastal ja suri veebruaris 1982. Ta on kirjutanud ligi kolmkümmend kriminaallugu ja paljud neist on lavale seatud, sest Ngaio Marshi tõeline kiindumus oli teater. Ta on olnud nii näitleja kui lavastaja ja osanud ainuüksi omal jõul Uus-Meremaa publiku hulgas äratada uut huvi elava teatri vastu. Just viimast arvesse võttes […]
