“Marjasordid Eestis”
Teoses käsitletakse marjasortide introduktsiooni ja uurimist Eestis. Iseloomustatakse marjasortide lähteliike ja antakse ajalooline ülevaade sortide kujunemisest. Põhilise osa teoses moodustavad üle 100 maasika-, vaarika-, muraka-, sõstra- ja karusmarjasordi pomoloogilised teatmed ja kirjeldused. Marjasortide põhilisemad uurimisandmed on koondatud tabelitesse. Tähtsamate sortide viljadest on värvipildid. Teos on varustatud bibliokirje ja sordinimede registriga. Pomoloogiline käsiraamat marjasortidest on teatmeteos […]
“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Jenny Siimon. Teatriteed”
Raamat silmapaistvast lauljatarist ja laulupedagoogist, Eesti NSV teenelisest kunstnikust Jenny Siimonist (1905-1982), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud fotodega. Ilmub sarjas “Teatriteed”.
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Lava võlus”
Saateks: Haigevoodil lehitsen ja loen veel kord neid veerge, enne kui annan nad lõplikult käest. Need mälestused hõlmavad peamiselt aastaid 1917-1924 ja koonduvad kõige tihedamini Draamateatri ümber, selle teatri ümber, millel oli üldtunnustatud osa meie rahva kunstielus, mis aga samaaegselt pidi heitlema võib-olla suuremate raskustega kui ükski muu kunstitempel Eestis. Mu isiklikus elus algas ja […]
“Eesti pseudonüümide leksikon 1821-1900” I osa
Käesolev väljaanne on Eesti TA F. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi poolt kavandatud universaalse “Eesti pesudonüümide leksikonid” 1. köide. See sisaldab aastatel 1821-1900 eestikeelses kirjavaras eesti autorite poolt kasutatud pseudonüümide lahendusi. Eessõnas selgitatakse mõiste “eesti pseudonüüm” sisu ning antakse üldiseloomustus pseudonüümikasutusest XIX saj. eestikeelsetes raamatutes ja perioodikas.
“The Hidden History of the Human Race”
The condensed edition of Forbidden Archeology. “One of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century.” – Graham Hancook, author of the Fingerprints of the Gods “I believe this book to be one of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century… Never before has the case for a complete re-evaluation of the […]
“Grand Hotell”
Vicki Baum (naiskirjanik, sünd. 1888 Berliinis) kuulub saksa kirjanduses sellesse generatsiooni, kelle loomingule suurlinn ja Esimene maailmasda on vajutanud oma pitseri. Palju närvilist, moodsalt ülepingutatut tema suurlinlike tüüpide hingelaadis tuletub, nagu käesolevas jutus, otseselt sõjakannatusist. Teistel puhkudel on see mõju kaudsem, rohkem deklassieeruva perekonna üldisest lahtijuuritusest ja miljöö immoraalseist mõjudest johtuv. Igatahes esindavad tema kangelased […]
“Goya”
Käesolev romaan hõlmab aastaid 1793-1806 Francisco Goya elust, näitab tema kujunemist realistlikuks maalikunstnikuks ja annab ühtlasi laiahaardelise pildi tolleaegsest Hispaaniast. Jäädes truuks ajaloolistele tõsioludele, leiab teose autor Lion Feuchtwanger minevikust niisuguseid probleeme, mille lahendamine pakub suurt huvi ka tänapäeval. Üheks selliseks probleemiks on antud teoses õige vahekorra ja suhte leidmine “poliitika” ja “loomingulise vabaduse” vahel […]
“Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud”
“Seksuaalsus Eestis” hõlmab nii teaduslikke uurimusi kui ka vahelugemisi, mis toovad esile selle ainevalla eri askpekte – ajalugu, tänapäeva, arengut. Raamat on Soome ja Eesti ühistöö vili. Põhiline algmaterjal on sotsioloogia emeriitprofessori ja suure estofiili Elina Haavio-Mannila 2000. aastal teostatud inim- ja intiimsuhete uuring. Kokku on raamatu kirjutamisest osa võtnud seitseteist autorit. Raamatus on kirjeldatud […]
“Reis Fudžijama maale”
… Sinise südamikuga heliplaat hakkab sujuvalt pöörlema. Kostavad esimesed helid. Meeldiva tämbriga naisehääl alustab laulu. Viis on omapärane, meile veidi võõras, kuid haaravalt meloodiline. Sellesse oleks otskui tasakaalustavates annustes puistatud nukrust, traagilist mõtteid, aegade rõhuvat koormat, kuid samas kõlavad ka optimismist, elurõõmust jutustavad noodid. Ma ei saa aru laulu sõnadest, ei tea, kes laulab. Tean […]
“Vabadusvõitleja paguluses”
Näiteid Ignas Tõrmküla elutööst See raamat on pühendatud neile eestlastele, kes kahekümnenda sajandi neljakümnendate aastate katastroofis hukkusid. – Ignas Tõrmküla Sisukord: Saateks; Biograafilisi andmeid; Põllumeeste erakonna teenistuses Läänemaal; Mis juhtus Tondil 1. detsembril 1924.a.; Sügis Eestis 1939.a.; Kartused ja lootused baaside ajajärgul; Eesti enamlased – mälestusi ja mõtisklusi; Käpp pannakse peale; Tallinnast Raplasse; Karu käpa […]
“Näpatud tunnid”
Tundsime kõik neljakesi, et see, mida me kogeme, on justkui kingitus. Ajapikendus, vahepala, napid halastushetked. Teistelt näpatud tunnid … Kui kaua leiame veel jõudu kiskuda end aeg-ajalt lahti igapäevaelust, et tõmbuda meie oma maailma? Mitu luba elu meile selleks veel annab? Mitu pikka nina meil õnnestub elule veel teha? Mitu hetke kokku kraapida? Millal me […]
“Igavene suvi”
Oma novellikogus kujutab autor tänapäeva linlaste, põhiliselt oma elukaaslaste elu, suhtumisi, mõtte- ja tundemaailma. Novellide valdavalt iroonilisse hoiakusse põimuvad lüürilised toonid. Sisukord: Mr Dikshit Isamaa linn Saatus Õhtupoolik tsivileesirutd maailmas Aastatuhande lõpp Räägivad ja kohtuvad Võõrsil Õhtune Paul Valguse impeerium Kirjandus Igavene suvi Sõber
“Lasnamäe lamburid”
Esmakordselt meie kirjanduses esitatakse käesolevaga lamburiromaan, žanr, mis oli omal ajal Euroopas eriti moes. Linnakärast välja igatsevad luuletajad kujutlesid endid karjastena ja viljelesid vastavat luulet. Rootsi ajal 17. sajandil tekkis ka Tallinnas üks säärane “lamburiühing”. Tallinna tolleaegset kultuurielu ja muu hulgas ka meie kunstluule algeid kirjeldab Herbert Salu suure asjatundlikkuse ning detailirikkusega. “Lasnamäe lamburid” on […]
“Mõtterännakuid” I osa
Teosed VII. Artikleid ja esseid Käesolevas köites on avaldatud kronoloogilises järjekorras valik artikleid ja esseedest kirjanduse, kunsti, teatri, muusika, filosoofia ja muude kultuuriküsimuste üle minu kirjandusliku tegevuse algusest kuni 20-ndate aastate lõpuni
“Eikellegi maa”
Ülestähendusi Siimonist. Idina sidina surka sai, vehver vaala kuper kai, iits tiits tibedam TRISKA! Üks helevalge tui lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, sina kelm poiss oled sellest süüst PRII! Direktori silm läikis, esimene inspektor jutustas midagi masinapreilile, Nummo, vihmavari püssina käte vahel, tulistas akent ja keegi võõras, kelle nime […]
“Joonatan, kadunud veli”
Ühel udusel hommikul väga vara leidsin end kõndimas tühjal tänaval. See pidi küll olema vaikne eeslinna tänav, eemal suurtest läbisõiduteedest ja liiklussoontest, sest munakividest sillutis oli üsna kulumata ja koguni keset teed hilblesid üksikud noored rohulajud, kõnelemata servadest, kus puhmiti vedeles vana kulu. Kõnniteed olid prügitatud jämeda kruusaga ja väga palju jalgu polnud neid tallanud. […]
“Huupi valitud”
Üks pikk jutt ja mitu lühikest. New Jersey lagendik läheb justkui meelega üsna väheütlevaks enne seda kui New Yorgi pilvelõhkujad paistma hakkavad. Ta tahaks nagu oma igavusega neid mõjukamalt esile tõsta, kui nad taevarannale kerkivad. Nad on seal hoopis teist värvi kui muu maastik. Seisavad sinistena vinetades mitte ainult silmapiiril, vaid tõusevad kõrguti mingi ilmutisena […]
“Kahe väina vahel”
Romaan. Ü.E.K. ORTO III romaanivõistlusel II auhinnaga kroonitud Raisa (Raissa) Kõvamees: olen sündinud Muhus Piiri külas. Minu õnnelikumaks ajaks olid lapsepõlve jõudepäevad kaunis Piiri metsas, mille ametlikuks nimeks on Paljaaru männik, uidates ja paar karjasuve õe ja venna seltsis. Lühikese kooliaja lõppedes algas töö kaupluse leti taga. Töönädal seal oli seitsmepäevane ja tööpäevad tihti vägagi […]
