“Kellel on Venemaal hea elada”
Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll võimas, ja ometi mannetu, emake Venemaa. […] Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll ikkes, ja ometi võitmatu, emake Venemaa.
“Michael Kohlhaas. Markiis di O…”
J.W. Goethe kaasaegse saksa kirjaniku Kleisti tuntuimad novellid, saksakeelse proosa kallisvara, mis jutustavad 16. saj. ausa lihtmehe meeleheitlikust omakohtust ja 18. saj. vapra naise moraalsest võidust ülekohtuse saatuse üle, kujutades seega kõlbelise indiviidi ja ühiskonna kui avaliku arvamuse aegumatut konflikti. Kleisti rütmiliselt perioodistatud keele ainulaadne tihedus, täpsus ja pingsus annab erilise võimenduse kõlbelis-humaansele ideaalile, mis […]
“Ei lasta elada”
Novelle Ei lasta elada – nõnda tunnetavad elu enamik Arvo Mägi uue teose tegelastest. Kord on see karm loodus, mille vastu tuleb otse sülitsi heidelda, kord vaenulik ümbrus ja ühiskond, mis sunnib kaitseasendisse. Selline elu aga loob isikupäraseid ja otse looduslikult selgepiirilisi inimkujusid. See on loomulikult küla, kus niisugused tüübid juurduvad, enamikus karmikoelised, kuid laetud […]
“Cervantes”
Tuntud saksa kirjaniku Bruno Franki romaan “Don Quijote” autori seiklusrikkast elust. Esimeses osas kirjeldatakse Cervantese siirdumist Rooma, tema sõdurielu ja vangipõlve Alžiiris, teises osas vintsutusi pärast kodumaale tagasipöördumist, lähemat tutvumist teatriga ja töö algust “Don Quijote” kallal.
“Wilhelm Meisteri rännuaastad”
Romaanis “Wilhelm Meisteri rännuaastad” on Goethe intuitiivselt ette näinud kogu XIX sajandi ühiskondlik-majanduslikku arengut ja kõigist neist muudatustest tulenevaid vaimseid ning kasvatuslikke konsekventse. Goethe viimased eluaastad olid täidetud selle tunnetamisega, mille tulekuks “aeg oli käes” ja mille tulekut peab kiirendama igaüks kas või omaenda kaua hellitatud, kuid juba iganenud aegadesse kuuluvatest ideaalidest loobumise arvel. “Wilhelm […]
“Pärlikee”
Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks […]
“Etnilisuse kaitseks”
Antonio D´Alfonso 6. augustil 1953 Montrealis itaalia väljarändajate peres sündinud Antonio D´Alfonso kujutab endast tänapäeva kanada kirjanduse omaette imeteldavat nähtust. Mitmeandelisena ja -keelsena ei ole ta prantsuse ja inglise keeles mitte ainult avaldanud ligi paarkümmend raamatut kõigis mõeldavais kirjandusliikides – luulet, romaane, näidendeid, esseid -, vaid on lisaks teinud täispikki ja lühemaid mängufilme, tõlkeid ning […]
“Soome kirjanduse ajalugu”
Käesolev raamat on sündinud Ungarist lähtunud initsiatiivil. Teose esialgseks algustekstiks oli Kai Laitise “Soome kirjandus 1917-1967”, mida hakati tagasihaaravalt laiendama kogu Soome kirjanduse ajalooks, teda täiendades, täpsustades ja viimistledes. Ungari versioon (“A finn irodalom történeté”, 1981), mis on käesolevast mõnevõrra ahtam, ilmus Béla Javorszky tõlkes enam-vähem ühel ajal teose soomekeelse esmatrükiga. Kerstin Lindqvisti ja Th. […]
“Esmaspäevad Fannyga”
Viljaka rootsi kirjaniku väliselt lihtsakoeline armastusromaan, milles kujutatakse kasvatuse ja keskkonna mõjul kujunenud tundejäikust ja sellest vabanemist armastuse läbi.
“Avignoni tants”
Romaan Hans Holbein noorema elust. … Peaksin mina nende piltide juurde teksti looma, kirjutaksin nii: Kardad sa surma, Aadam? Tema eest ei suuda sind keegi kaitsta, kuid ega sellepärast tohi sa kogu oma elu surmahirmus ära raisata, see oleks rumal. Iga inimene peab kord surema, igaüks teab seda. Seepärast ela nüüd, sest elu on kõige […]
“Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini”
Huvitavaid raidkivikunstiteoseid loodi Eestis juba keskajal, kuid kõige produktiivsemaks ajaks selle kunstiliigi viljelemisel oli renessansiperiood – XVI sajand ja XVII sajandi I pool, seda eriti Tallinnas. Kohalik omapära ilmneb tollal raidkivikunstis selgemini kui teistes kunstiliikides ja raidkivikunsti võibki pidada tolle perioodi tähelepanuväärseimaks alaks. Raidkivikunst ei seisa nüüd enam ainult kiriku teenistuses, vaid tema üheks tähtsamaks […]
“Luuletused. Poeemid.”
Tast õhkub veetlust imepärast, ta kirgedest on kõrgemal ja oma kauniduse särast vist pole üldse aimu tal. Ta kadetsejaist mööda läheb – ta rahusse ei puutu nad. Seltskonna tunnustatud tähed ta kõrval tuhmiks muutuvad. Mis ongi ees – kas kallimaga sul kohtuma on minna rutt, või mõtet suurt ja salatut seal mõtled – teda nähes […]
“Eesti-hispaania sõnaraamat”
Sõnaraamat põhineb 1994. aastal ilmunud Kaarel Peerna «Eesti-hispaania sõnaraamatul», mida on käesolevas väljaandes täiendatud ja parandatud. Sõnaraamat sisaldab umbes 50 000 märksõna nii eesti kirja- kui ka kõnekeele sõnavarast. Võrreldes sõnaraamatu eelmise väljaandega, on välja jäetud vananenud või vähe kasutatavad märksõnad ja lisatud palju uusi märksõna, mis on nüüdisaegses eesti keeles laialt kasutusel. Hispaaniakeelsete vastete […]
“Sinine jalgratas”
1939-1942. Esimene romaan triloogiast (2. osa “Henri Martini avenüü 101”, 3. osa “Ja kurat naerab”). 1939. Lea Delmas on seitsmeteistkümneaastane. Tema perekonna Montillaci mõis asub Bordeaux´ kandi viinamarjaistanduste keskel. Lea elu on kokkuvõte selle maa lõhnadest, valgusest, omaste õrnusest. Montillacis tegeldakse ettevalmistustega balliks … Ent sõja kuulutamine hävitab selle suve lõpu harmoonia ja tekitab Leas […]
“Nansen”
“Fridtjof, mis sinust küll saab?” … “Veel pole su käe haav kinni kasvanud, jalad on sul üleni kriime täis. Kuidas sa välja näed? Fridtjof, mis sinust küll saab?” noomis ema. “Nii suured forellid, ema! Ma tahtsin sulle üllatust teha; sa oleksid nad ära praadinud …” tulid sõnad vaevaliselt poisi veritsevast suust. “Ennäe mul kalameest! Oota […]
“Esimene tsivilisatsioon”
Maailm pole niisugune, nagu ta teie arvates oli. Esiajaloo üliteaduse avastamine Jahmatavad avastused senitundmatust tsivilisatsioonist, mis on iidsem kui muistsete egiptlaste oma, ning selle kaugele ulatuvast tähendusest. Teose on kirjutanud mõjukad autorid, kelle hulgas on menuraamatu “Hiirami võti” looja. Vaieldamatud faktid, mis muudavad ajalookäsitust: – Briti saartel kiviaja monumente ehitanud inimesed kasutasid pikkusühikut, mille täpsus […]
“Pariisi suur kõrv”
G. Feixi raamat ei kujuta endast tõsiteaduslikku traktaati, mis oleks jõukohane ainult spetsialistidele. Ajaloolist tõde järgides kirjeldab autor kaasakiskuvalt politseitööd kolme musketäri aegadel – Päikesekuninga Louis XIV aegadel Prantsusmaal. Ta tutvustab meid Napoleon Bonaparte´i politseiministri Joseph Fouchè ja kavalpea Eugéne Francois Vidocqiga, kes sunnitöölisest sai nuhkide kuningaks. Autor näitab, kuidas erinevatel aegadel on politsei ohvriks […]
“Wellesto”
Sisukord: Sirje Kiin – Avasõna; Doris Kareva – Manifest; Mati Hint – Manifest; Hasso Krull – Luulet; Louis Hjelmslevile – Sümbolist; Ülo Mattheus – Öö valvur; Indrek Hirv – Luulet ja luuletõlkeid: Baudelaire, Rimbaud; Toomas Raudam – Kolm Tallinna muinasjuttu; Jaan Undusk – Luulet; Peeter Puide – Reis polaarjoone taha, tõlkinud Ülev Aaloe; Märt Väljataga […]
“Putini Venemaa”
“Putini Venemaa” lõpus ütleb Politkovskaja: “Olen palju mõelnud: miks ma ometi Putini niimoodi ette võtsin? Miks ma küll teda nii väga vihkan, et kirjutasin isegi raamatu? Ma pole ju tema oponent ega poliitiline võistleja, vaid kõigest Venemaa kodanik, 45-aastane moskvalanna, kes mäletab N. Liitu kogu selle 1970.-80. aastate kommunistlikus roiskumises – ega taha enam uuesti […]
“Seitse venda”
“Seitse venda” on Soome armastatuim raamat. Oma kodumaal on see võitnud niihästi “Kalevala” kui ka Runebergi luule; ükski teine romaan ei suuda sellega Soome kirjanduse valitsejatrooni pärast võistelda. Selle teose tegelaste laused on muutunud üldisteks kõnekäändudeks, selle stseenidele viidatakse nagu tõelistele sündmustele, seitse venda ja nende juhtumused on muutunud püsivaks rahvuslikuks varanduseks samal kombel nagu […]
