“Barbara”
Romaani “Barbara” ainestik on võetud fääri legendist “Beinta ja Peder Arrheboe”, mis põhineb ajaloolistel faktidel. Ilusat, aga õelat pastoriprouat Beintat, kes mitmes abielus iga kord oma mehele õnnetust ja surma tõi, käsitleb pärimus peaaegu deemonliku naiskujuna, vampiirina, kes on kuri kurja enda pärast. See Barbara, kellest jutustab Jacobsen, on omal viisil samuti õnnetusetooja ning vampiir, […]
“Shakespeare”
Mitte keegi Shakespeare’i kaasaegsetest ei hoolitsenud tema biograafia koostamise eest. Neil aegadel sai niisugune au osaks vaid kuningatele ja ristiusumärtritele, mitte aga kultuuri- ja kunsti-, liiati veel teatritegelastele. Niisiis juhtuski, et kui Shakespeare XVIII sajandil klassikuks tunnistati, ilmnes, et tema elust pole peaaegu midagi teada. Biograafiline sari
“Viis aastaaega”
A. B. Jehošua romaan “Viis aastaaega” kujutab ühte aastat peategelase elus, millesse mahub 4 naist, 2 surma ning mitmeid põgusaid armumisi. Peategelast kujutatakse õrnatundelise inimesena, kellel (aususest iseenda vastu) on raske langetada oma tulevikku puudutavat otsust, see toob kaasa hulga tõsiseid ja koomilisi olukordi, millest osa toimub Iisraelis, osa Lääne- ja Ida-Berliinis, Viinis ja Pariisis. […]
“Hullud lehmad”
“Või veel parem, kuula.” Ta kutsus Maddyt viipega. Maddy kükitas tema kõrvale põrandale. “Mida?” “Kas sa kuuled seda müra?” “Mis müra?” “Seda tiksuvat heli. See on minu bioloogiline kell.” Maddy kehitas õlgu. “Osta endale digitaalne.” Gilliani nägu läks pilve. “Ma hakkan vanaks jääma, Maddy.” “Jumal, kes ei hakkaks? Kas mäletad, kui “tsipa karune” tähendas öist […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Emigrandid” VII osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, VII osa. Selles jutustuses käsitletud seigad on ajaloos tõesti aset leidnud, õiged on ka Stokholmi mõrvadest osavõtjate nimed. Üks Stokholmi ülikooli professor tegi mulle teatavaks selle ununenud loo üksikasjad. Teised tegelased ja stseenid on võetud võimalust mööda dokumentidest, suulistest teadaannetest ja isiklikest tähelepanekutest. Esimeses redaktsioonis oli selle jutustuse nimi […]
“Juhan Sütiste”
Käesoleva sajandi algul kasvas eesti kirjandus üle õpetlikust ja isamaalisi tundeid õhutavast vanaromantilisest talupojalugemisest. Esiplaanile tõusid kunstilise sõna tunnetuslikud ja esteetilised väärtused. Luules algas teisenemine J. Liivi lüürikast. J. Liivi saavutusi arendasid edasi “Noor-Eesti” luuletajad, esmajoones G. Suits. Nooreestlased saavutasid kõrge vormikultuuri, erksa individuaalsuse ning varjunditekülluse. Värske puhanguna tulid 1917. a. revolutsioonide ja kodusõja perioodil […]
“Franklin Roosevelt”
Kui Emil Ludwig kolmekümnendate aastate keskel alustas tööd Franklin D. Roosevelti biograafia kallal, tegi ta presidendile visiidi. Kirjanik ütles Rooseveltile: “Minu jaoks on see uudne ja raske ülesanne. Mul oli kergem kirjutada Napoleoni, Bismarcki, Goethe ja Bolivari elulugu. Teid on raskem hinnata, te elate.” Roosevelt haaras impulsiivselt Ludwigi käe ja puhkes naerma. “Sel juhul,” tähendas […]
“XXII olümpiamängud Moskva ´80”
Traditsiooniline raamat suveolümpiamängudest jutustab sõnas ja pildis Moskvas peetud XXII olümpiamängudest ja olümpiaregatist Tallinnas ning sisaldab mängude tehnilised tulemused. (paberkaaned kulunud ja pleekinud-määrdunud, eriti seljalt)
“Teistsugune parun”
Ülevaade dekabristide liikumisest ja baltisaksa paruni Andreas von Roseni osast selles. “Sündisin Eestimaa kubermangus, sugukonnamõisas Mentakis (Mäetagusel) 1800. aastal … 1812. aastal, kui kaardivägi siirdus kuulsasse võitlusse Napoleoni vastu, pandi mind Narva rahvakooli, kus õppisin koos oma eakaaslastega kõigist seisustest ja gildidest …” Järgnes õppimine Peterburis kadetikorpuses, kuhu Andreas Rosen pääses mõjukate sugulaste soovitusel. Mäetaguse […]
“Гептамерон”
Сборник новелл королевы Наваррской (1492-1549) был задуман как французский аналог “Декамерону” Боккаччо. В сборнике с большим разнообразием варьируется тема любви – то возвышенно, то фривольно и раскованно в новеллах рассказывается о любовных похождениях героев. Первое издание стало предшественником французского любовного романа. (Marguerite de Navarre)
“Doni jutud”
Sisukord. – Varss – Perekonnainimene – Šibaloki seeme – Vabariigi revolutsioonilise sõjanõukogu esimees – Ussiauk hinges – Keeris – Sinav stepp – Surmavaenlane – Võõras veri – Naakmann – Sünnimärk – Karjane – Toitluskomissar – Aljoška süda – Põlluvaht – Suurtee – Kahe mehe naine – Doni toitluskomiteest ja Doni toitluskomissari asetäitja seltsimees Ptitsõni vintsutustest […]
“Jah, on küll”
Tegemist on Frank McCourti ülipopulaarse “Angela tuha” järjega. Võiks öelda, et Frank McCourt tuli, kirjutas ja võitis oma esikraamatuga “Angela tuhk”, milles ta kirjeldas oma vaest lapsepõlve Limericki linnas Iirimaal. Iirlased on alati silma paistnud erilise oskusega oma elukogemus sõnadesse valada ning seda võimendada. McCourti raamatu erakordne menu, Pulitzeri preemia ja tõik, et selle põhjal […]
“Šaljapin”
Lehekülgi minu elust. Mask ja hing. “Pean vajalikuks hoiatada lugejat, et kirjutasin oma eluloo ja avaldan selle, kuid mitte iseenda reklaamimiseks – olen end küllaldaselt ja kõikjal reklaaminud oma neljakümneaastase tööga teatrilavadel. Ma ei avalda seda tõepärast jutustust oma elust enda õigustamiseks. Tahan, et minu raamat muudaks lugeja suhtumist elu põhjakihtidest pärinevasse lihtsasse inimesesse, suurendaks […]
“Tarbetu tarkuse teaduskond”
Arheoloogid satuvad väljakaevamistel kunagisele nõletõbiste loomade matmispaigale, millele kohalik rahvas nakatumishirmus valuliselt reageerib. Samal ajal ilmuvad mustale turule muistsed kuldehted. Kas töölised on need salamahti kõrvaldanud? Asja vastu hakkavad huvi tundma organid. Raamat on üles ehitatud antiikdraama kaanonite järgi, paraku jäävad apoteoosina särama kõigi rahvaste isa vuntsid ja teda kummardavate tšekistide inglitiivad. Ja kes tunneks […]
“Katkenud lend”
Neutraalses vöötmes lilli elavaid võib näha imeilusaid. – Vladimir Võssotski Volodjal on palju sõpru. Ühed kohtusid temaga iga päev, teistel õnnestus vaid haruharva tema kontsertidele pääseda, kolmandad kuulasid teda ainult magnetofonilindilt. Kuid sõbrad olid nad kõik. Just nendele ongi määratud see venekeelne tõlge. -Marina Vlady
“Landau”
Lev Davidovitš Landau teaduslik panus on niivõrd suur ja tema koolkond niivõrd tähtis, et nõukogude teoreetilise füüsika kõrge arengutaseme eest võlgneme suurel määral tänu just temale. Landaud loetakse õigusega uue, XX sajandi keskaastate stiili loojaks teaduses. Akadeemik Landau kuulub kaasaja teaduse suurnimede hulka, seetõttu väärib tema elu lähemat tutvustamist. Landau oli haruldane inimene – lõbus, […]
“Jüri Vilms mälestustes”
“Jüri Vilms mälestustes” on raamat, mis pidanuks ilmuma aastal 1940, seega ümmarguselt kaks inimpõlve tagasi. Meie noor poliitikamees ja riigilooja Jüri Vilms hukkus märtrina aastal 1918. Kaks aastakümmet hiljem moodustasid Jüri Vilmsi sõbrad ja järelkäijad, ajaloolased ja seltskonnategelased tema mälestuse jäädvustamiseks komitee. Ettevõtte hingeks oli noor ajaloouurija Aleksander Looring. Tööd tehti palavikulise usinusega. Mitmel meetodil […]
“Mu Isamaa on minu arm”
“Enne surma – Eestimaale!” Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa – lahkuda ei süda taha raske hirmuohuga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes sul kirstunaelu mullale sind matavad! […] Aga sinu aukrooni vaimusilmil aiman ma: kasvad, Eesti, soost sooni, laste suguharuna! Lahutades laiad tiivad üle ühendatud maa, sinu lahked tuuled […]
