“Tantsutüdrukud”
Kõigele vaatamata olen trepist alla piletiluugi juurde minnes rõõmsameelsem. Käed kuulavad sõna ja vahetavad hõbeseibid pikerguse paberitüki vastu. Ma saan veel hakkama, mida see ka ei maksaks, minu jaoks ei ole veel kaugeltki kõik võimalused kadunud. Kui me vaid saaksime koos olla: ma kingin talle kivikese, ja lille, ning saab ta minust aru, mõistab, mida […]
“Trummilööja”
…Omapärane on Sundmani ainekäsitlus, mis oma uudse, kiretult registreeriva ühiskonnakriitilise tendentsiga on autori kodumaal laialdast tähelepanu äratanud. Sundman ei kirjelda oma kangelaste sisemaailma, vaid piirdub rangelt asjalike, vaatlejale vahetult täheldatavate faktidega, lastes psühholoogilisel taustal kujuneda lugeja teadvuses. Seetõttu on ka stiil äärmiselt asjalik, epiteetidevaene, kuid detailiderohke. Mõned kriitikud on näinud selles biheiviorismi mõjutusi, teised autori […]
“Temal olid linnud”
“Mida Alma mõtleb?” Kohkunult vaatas ta ringi, praostiproua hääl oli kõlanud nii elavana, nagu oleks ta kõndinud sealsamas ja pead Alma poole keerates küsinud, mida Alma mõtleb. Alma arvutas aastaid, kakskümmend aastat on möödas sellest päevast, isegi rohkem. Alma silmitses puude vahelt paistvat põldu ja küüni, pikk ja kõhn, oli praostiproua tema kõrval, kergitades seelikusabasid. […]
“Paradiisi väravad”
… Päiksekiirte kimp puges laeaknast sisse, kasvas kiiresti ja võlus tolmuterad tantsima. Aadam vedas söega jooni, kulm pingutusest kortsus ja ärevusvõbin kätes. Kuidas saada lõuendile lopsakas, muskliliselt tihe ilu, soojade värvide pakatus? Mitte niipalju mustakuuelise kunstikaupmehe, vaid ilu enda tõttu. Võiks moodsamaks teha, jooni liialdada, värvidele kontrasti ja teravust anda, kleidivoltidele hoogu, nahale sisemist hõõgust… […]
“Minu laps on allergiline”
Allergilisi haigusi põdevaid lapsi on aasta-aastalt üha rohkem. Sageli ei oska vanemad oma last aidata, sest haiguse sümptomitest, põhjustest ja ravi põhitõdedest teatakse liiga vähe. Tunnustatud saksa lastearsti raamat tutvustab allergia tekkepõhjusi, võimalikke diagnoose ja keskonna osa haiguse kujunemisel. Lähemalt on juttu atoopilisest nahapõletikust, astmast ja heinapalavikust. Autor annab nõu, kuidas allergiaga elada, riskifaktoreid vältida […]
“Läänemeresoomlastest neenetsiteni”
Uurimusi ja memuaare. Artiklite kogumik on pühendatud akadeemik professor Paul Ariste 80. sünnipäevale ning sisaldab väljapaistvate fennougristide lühiuurimusi häälikuloo, morfoloogia, süntaksi, sõnavara ja folkloristika alalt ning memuaarilisi kirjutisi akadeemik P. Ariste elust ja tegevusest, tema sidemetest teiste teadlastega.
“Loomaparadiis Aafrikas”
Aafrika? Mis on Aafrika? Paljude tähendustega nõiduslik sõna, mis hulga kujutlusi silme ette manab. Täna on see Mau-Mau ülestõus, homme rahutused Põhja-Aafrikas. Seejärel võitlus Suessi kanali pärast. Mis tuleb ülehomme? Chi lo sa! Kuid kahjuks liiga sageli seostub see saamahimu ja inimliku väiklusega. Minule on Aafrika siiski just niisugune, nagu ma teda lapsena näinud olen: […]
“Eduard Laugaste tööde bibliograafia”
Raamat sisaldab peatükki “Rahvaluuleprofessor Eduard Laugaste” ja tema tööde bibliograafiat.
“Seitsmes päev”
…”Seitsmes päev” aga on kirjutatud tänapäevases normaalproosas ühe eestlasest literaadi poolt, kes on tulnud Lundi, et lõpetada oma uurimistööd Tallinna asutajast, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoja elust, tegevusest, haigustest ja surmast. Kuigi ta on selle romaani peategelane, kelle käes on seitsme päeva jooksul Lundis liikudes kõik tegevusjooned, jääb ta ise seekord – peale paari mälestuskatkendi – […]
“Keskendumisraskused”
…Vaclav Havel on erakordselt terava absurditajuga draamakirjanik, kes suudab ümbritseva elu ja inimese siseilma vastuolud mõjuvasse lavakeelde tõlkida. Teda on nimetatud tšehhi absurditeatri eredamaks esindajaks. Ise on kirjanik väitnud, et teadlikult pole ta absurdi poole püüelnud. See lihtsalt on olnud temas lapsepõlvest peale. … Küllike Tohver Loomingu Raamatukogu 52, 1989
“Maria Stuart”
Kõik, mis ilmne ja selge, kõneleb enda eest ise, saladus aga mõjub loovana. Seetõttu vajavad ajaloo need kujud ja sündmused, keda või mida varjab teadmatuseloor, ikka jälle uuesti tõlgendamist ja vormimist. Otsekui klassikaliseks tippnäiteks säärasest ajalooprobleemi saladuse ammendamatust võlust on Maria Stuarti elutragöödia. Pole maailma ajaloos vist ühtki teist naist, kes oleks aidanud küpsusele nii […]
“Šukasaptati”
Papagoi seitsekümmend juttu. Jutud peegeldavad keskaegse India linlase arusaamasid ja taotlusi. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu, 1983 (12/13)
“Saage tuttavaks – Euroopa Liit”
Euroopa Liidu taust ja areng. Euroopa Liidu leping koos kommentaaridega. Euroopa Ühenduse leping koos kommentaaridega. Euroopa Ühenduse poliitika. Euroraha. Euroopa Ühenduse (Liidu) institutsioonid. Amsterdami lepingu kommentaarid. Nizza lepingu kommentaarid. Euroopa Liidu laienemine. Eesti teel Euroopa Liitu. Euroopa Liit – poolt ja vastu. Üliõpilased pooldavad Euroopa Liiduga ühinemist. (mõningad kohad raamatus on rohelise markeriga läbi joonitud, […]
“Udres-kudres, päeva poeg”
Rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast. Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti eesti rahvalaulude ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad “Lauluema Mari” ja “Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood” on saanud lugejalt hea hinnangu.
“Varjud meres”
Ta jooksis mööda supelranda jaheda ja kutsuva mere poole. Alles mõne minuti eest oli ta saabunud Beach Haveni kuurorti New Jersey´s, ja nüüd, laupäeval, 1. juulil 1916 sukeldus ta kärsitult lainetesse. Charles Van Sant oli 23-aastane ja elu avardus ta ees nagu meri – kutsuv, erutav ja näiliselt lõputu. Tema enda nagu ka miljonite teiste […]
“Üks hea asi”
… lood annavad edasi näiliselt banaalseid sündmusi, on lakoonilised ja detailivaesed. Ometi on iga detail niivõrd kõnekas, iga argipäevase toimingu taga varjul niivõrd palju, et nendesamade nappide vahendite kaudu jõuab meieni inimeste tegelik üksindus, valu ja meeleheide. Ühtlasi on need lood vabad nii autoripoolsest üleolekust kui ka sentimentaalsusest. … Loomingu Raamatukogu 3-5, 1990
“Toatüdrukud. Palkon”
… Jean Genet´ näidendite mängimine ja nende tõlgete avaldamine Eestis kolme-neljakümneaastase hilinemisega pole anakronism, vaid isegi omamoodi paratamatus. Ta juba on klassik, teatud etapp tänapäeva teatri arenguloos, millest me mööda ei pääse. Nagu kõigil muudel aladel peame siingi õppima, õigupoolest järeleaitamistunde võtma, valge laigu täis kirjutama. Kuid tema avaldamine isegi LR-i parimail aastail poleks kõne […]
“Inimesed teelahkmel. Mäng tulega”
Romaan “Inimesed teelahkmel”, mille esimene trükk ilmus 1937. aastal, kätkeb endas neid suuri sotsiaalmajanduslikke kogemusi, mis autoril olid selleks ajaks kogunenud. Romaan kuulub tšehhi kirjanduse väljapaistvate teoste hulka. See on esimene osa triloogiast, mis haarab kogu kodanliku vabariigi ajaloo ja kajastab nende jõudude kasvu ja võitu, kes tänapäeval viivad Tšehhoslovakkiat sotsialismile. …
“Eikellegi maal”
Ilmar Jaksi maailmanägemise iseloomustamiseks sobivad ehk kõige paremini ta enese sõnad romaanist “Talu” sealse peategelase kohta: “Keelt näidata oma veendumusis enesekindlaile oli Peetri juures aastate jooksul arenenud peaaegu kireks… Kui mitte muuks, siis selleks, et mõelda ka vastaspoolele… et avardada horisonte, lasta välgatada tõel tuhandetes värvides.”
