“Maagiline armastus”
… Maailm, kuhu Voiculescu tõelisusest irdudes pages, on müütide, maagia, ebatavalise maailm. Tänu rahvaloomingu kogumise retkedele tundis V. V. seda maailma hästi. Voiculescu vastandab vana, puhast, rikkumata maailma uuele, rikutud, hälbinud maailmale. Paljudes juttudes kordub paradiisinostalgia, esiisade maale naasmise, kõiksusega ühinemise teema. Eri maailmu esindavad eelkõige inimesed, ent tähtis koht on looduselgi. Inimese kõrval on […]
“Vaatemängud läbi aegade”
Raamat kultuurihuvilistele noortele. “Mitte ei saa aru, kuidas küll inimesed vanasti elasid. Elektrit ei olnud, telekat ei olnud, internetti ei olnud …” “Mis nad elasid. Lõpuks surid kõik igavuse kätte ära.” – Õpilaste omavahelisest jutuajamisest. Tõsi mis tõsi. Eelnevad põlvkonnad on aegade jooksul kõik manalateele läinud. Nii nagu meiegi kunagi läheme. Ainult et kas nüüd […]
“Nähtamatu inimene. Jumala orjad”
Ungari kirjanduse klassiku Geza Gardonyi (1863-1922) ajalooline romaan “Nähtamatu inimene” (eesti keeles esmakordselt 1929) kujutab värvikalt ning kaasakiskuvalt Attila aega (5. saj. m.a.j.), “Jumala orjad” (eesti keeles esmakordselt 1932) käsitleb aga ühe keskaegse ungari kloostri elu. Sari: “Põnevik”
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Väike Illimar”
“VÄIKE ILLIMAR, kirjeldan sind nõnda, nagu mäletan minevikust ja nagu näen nüüd. Olen sinuga koos kasvanud, olen kõik su päevad ühes elanud, olen peaaegu sa ise, ja peaksin sind tundma. Kuid olen nüüd ometi ka palju vanem ja näen ning mõistan kõike hoopis teisiti. Palju sinust on minus kadunud ja palju uut juurde tulnud. Mis […]
“Moemees”
Selle raamatu kirjutamist olen pidanud oma kohuseks. Ja seda kokku pannes üha ja valusalt kahetsenud, et ei osanud selle mehe eluajal hoolas koguja olla. Selle asemel, et siis kui igapäevane külluslik laua taga istuja iga väätuslikku raasukestki targalt tallele panna, pillutasin neid tuulde, ja vist alateadlikult arvates: oh, aega küll! Ja nii on nüüd tulnudki […]
“Klio silma all”
Novellikogu. Sisukord: Neli monoloogi Püha JÜri asjus. Väike memoriaal. Michelsoni immatrikuleerimine. Seletusi nende tarvis, kes kommentaaridest erilist mõnu tunnevad … Kahe kaotsiläinud paberi lugu. Kaks korda kaks seletust … Pöördtoolitund. Seletusi, kuna seekord vist tõesti ilma ei saa.
“Minu kutsung on RAEM”
Hiljuti leidsin ma ühest raamatust suurepärase lause: “Kui te loete biograafiat, siis pidage meeles, et tõde ei ole kunagi avaldamiskõlblik.” Need on Bernard Shaw´ sõnad. Hinnates küll täiel määral tema sarkastilist huumorit, püüan siiski jääda maksimaalse tõepärasuse piiridesse. Vastasel korral pole minu mälestusi kellelegi tarvis. Ma ju kirjutan sellest, mida tegin, missuguste inimestega kohtusin, missuguste […]
“Mõõk”
See on Ervin Õunapuu kuues raamat, reaaleluliselt kõige konkreetsem ja tema enda elule kõige lähedasem. Seejuures pole põhjust vastu vaielda autorile, kes kinnitab, et kõik tegelased ja tegevuskohad on välja mõeldud: keda siis veel uskuda kui mitte Õunapuud? Kui peenekoeliste kirjelduste ja anekdootlike elupildikeste kaleidoskoopiliselt kirevast vaheldumisest segaduses lugeja viimaks edukalt teose lõpuni jõuab, avastab […]
“Sünnipäevad, nimed, kalender. 2006. A ja O taskuteatmik”
Käesolev “A ja O” sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud ja vähem tuntud isikute sünnipäevi. Kümmekond aastat tagasi avaldasime samalaadse, kuid mahult tagasihoidlikuma väljaande “Sünnipäevade kalender”. Möödunud aastate jooksul on kõigis valdkondades esile kerkinud rohkesti uusi isikuid, kelle sünnipäeva on selles teoses kajastatud. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid paeaegu 22 000 isiku kohta […]
“Valentini imeline reis”
Sellest raamatust loed sa armunud haldja Valentini võitlusest oma õnne eest. Armastuse nimel riskib see väike vapper haldjas mitmeid kordi eluga, reisib läbi mitme põneva paiga. Ta võitleb vastastega maal, vees, vee all ja õhus. Sõprade abiga saab ta kõikidest ohtudest jagu ja võidab lõpuks imekauni haldjatüdruku Celestine armastuse.
“Keldid Alesia ja Pergamoni vahel”
Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil (1976) põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ning eelbalti hõimudele. Paeluv lugemisvara arheoloogiast ja ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Eesti luulet läbi aegade”
Ajast aega. Kogumikust leiate valiku vanu ja uuemaid luuletusi eesti luuleloost. See ei ole kõikehõlmav eesti luule antoloogia, vaid raamatutäis eestlastele armsaid ja olulisi luuletusi. Paljud vanemad tekstid on saanud peaaegu rahvalauludeks, ka uuemaid luuletusi on viisistatud. Olgu need luuletused teile meenutamiseks ja pakkugu äratundmisrõõmu! Koostanud Marika Vingissaar. Luuletajateks: Kristjan Jaak Peterson, Karl Eduard Malm, […]
“Üksi rändan”
Kodanlikust haritlasperekonnast põlvneva nooruki tööliskeskonnas oma koha leidmise lugu. Romaani sündmustik areneb viiekümnendate aastate algul ühes väikeses metallitöökojas.
“Pärimuste pöördepunkt”
Kõned ja kirjutised. Andres Põder on sündinud 1949. aastal Haapsalus. Ta on lõpetanud EELK Usuteaduse Instituudi, töötanud Viru-Nigula, Suure-Jaani, Räpina ja Pärnu kogudustes. Alates 1990. aastast on ta olnud Pärnu praostkonna praost ning konsistooriumi assessor. 2004 valiti ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopiks ja pühitseti ametisse 2005. aasta küünlapäeval. Käesolevas kogumikus on esitatud valimik tema […]
“Kolmandad mäed”
Raamat räägib kunstnik Johann Köleri elust. Raamatu läbivaks jooneks on Hiiumaa mõisniku Rudolf von Gernet’i kiri Kölerile. Kunstnik loeb kirja ja siis jutustab toimunud sündmusi.
“Mäetippudel pole jumalaid”
Raamatus kirjeldatakse Himaalaja mäetippude vallutamist kuni 1959. aasta suveni. Paralleelselt toimub aja Himaalajast põhja ja lõuna pool elavate rahvaste vabadusvõitlus. Noore šerpa Gaila elukäiku jälgides annab autor huvitava ülevaate kohaliku elanikonna arengust, selle igapäevasest elus, religioonist ja tavadest. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Uidang mitme tundmatuga”
Kirjandusteadlase ja tõlkija, kolm psühholoogilist isikuromaani avaldanud Leo Anveldi (1908 – 1982) postuumselt koondatud proosavalimikus on valdavad kaasaegse inimese kõlbelise käitumise probleemid. Teos sisaldab näiteid L. Anveldi luulest aastaist 1925 – 1974 ja saatesõna.
“Pisikese Peetruse hoov”
Aapeli on põhiolemuselt humorist, aga ühteaegu võib ta olla ka väga poeetiline; tema loomingut iseloomustab mahlakas ja rahvapärane sõna ning rikas fantaasialend; tema teostes seguneb ja ühineb argitegelikkus muinasjutuga, elurõõm kurbusega. Väga rikas on ikka ja jälle ta raamatute tegelasgalerii, kusjuures eriti meelsasti valib ta oma tegelaste tegutsemisareeniks ja -ümbruseks väikelinna olud. Nagu käesolevaski teoses, […]
