“Mõttevara”
Aforismide kogumik. Aforismide kogumik on koostatud eesmärgil, et anda lugejale edasi osa nendest õilsatest ning sügavatest mõtteteradest, mida on väljendanud inimkonna väljapaistvad esindajad pika ajaloo vältel ning mis võiksid olla meie kaasaegsele inimesele heaks sõbraks tema igapäevases elus, tema töös, tema loomingulises tegevuses.
“Varjud meres”
Ta jooksis mööda supelranda jaheda ja kutsuva mere poole. Alles mõne minuti eest oli ta saabunud Beach Haveni kuurorti New Jersey´s, ja nüüd, laupäeval, 1. juulil 1916 sukeldus ta kärsitult lainetesse. Charles Van Sant oli 23-aastane ja elu avardus ta ees nagu meri – kutsuv, erutav ja näiliselt lõputu. Tema enda nagu ka miljonite teiste […]
“Sada saarelehte – tuhat toomelehte”
Valimik eesti rahvajutte, -laule, mõistatusi ja vanasõnu. Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest? (Raamatu paberkaaned on katki)
“Postuumselt rehabiliteeritud”
Arvan, et käesolev raamat vajab mõnesugust selgitust. Kas või sellepärast, et viimase lehekülje all seisab aastanumber tuhat üheksasada kuuskümmend seitse. Ma kirjutasin selle romaani kakskümmend aastat tagasi. Mitmel minust olenematul põhjusel jäi ta tookord ilmumata. Lugesin ta mõni aeg tagasi uuesti läbi ja kahtlesin kaua. Kas on mõtet teda nüüd ikkagi välja anda? Kas ei […]
“Püüa päeva”
Lühiromaan “Püüa päeva” (1956) on suure chicagolase Bellow´ enim loetud raamat. Perest lahus elav ja töötuks jäänud müügimees Tommy Wilhelm on varasesse keskikka jõudes kehvas majanduslikus seisus. Isa jälgedes meditsiinialale suundumise asemel Hollywoodi sukeldunud peategelasel puudub seal läbi löömiseks anne. Tahtejõuetu, otsustusvõimetu ja selgroota Tommy ei sobitu kapitalistlikku saavutustemaailma. Töötegemise asemel eelistab ta isalt raha […]
“Maria Stuart”
Kõik, mis ilmne ja selge, kõneleb enda eest ise, saladus aga mõjub loovana. Seetõttu vajavad ajaloo need kujud ja sündmused, keda või mida varjab teadmatuseloor, ikka jälle uuesti tõlgendamist ja vormimist. Otsekui klassikaliseks tippnäiteks säärasest ajalooprobleemi saladuse ammendamatust võlust on Maria Stuarti elutragöödia. Pole maailma ajaloos vist ühtki teist naist, kes oleks aidanud küpsusele nii […]
“Šukasaptati”
Papagoi seitsekümmend juttu. Jutud peegeldavad keskaegse India linlase arusaamasid ja taotlusi. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu, 1983 (12/13)
“Jõulud kodus”
Aastaringis on üks eriline püha, mida suurem osa meist väga ootab – jõulud. Nende tähtsus on igale inimesele erinev, põhjused võivad olla nii kulturilist kui ka isiklikku laadi, aga kindlasti lubab jõuluaeg vaadata tähelepanelikumalt endasse, tõusta pisut kõrgemale argimuredest ja tegelda igavikulise küsimustega. Jõuluajal oleme hoolivamad, märkame rohkem teisi ja tahame neile rõõmu valmistada. Me […]
“Kümme soome-ugri uurimisreisi”
Tallinna Kunstiülikooliuurimisreisid. Käesolevas raamatus antakse ülevaade fenno-ugristika arengust Eestis. Ühe osa sellest moodustavad Tallinna Kunstiülikooli uurimisretked eestlastele lähemate ja kaugemate soomeugrilaste juurde, kust on kaasa toodud väärtuslikke ülevaateid inimeste elulaadist, uskumustest, käsitööst, ehitistest ja muustki.
“Scotti viimne ekspeditsioon” II osa
Dr. E. A. Wilsoni ja ekspeditsiooni ellujäänud liikmete ettekanded rännakuist ja teaduslikust tööst. Antarktika pimeduses ja pakases keisripingviinide haudeasundustesse tehtud ekspeditsiooni eesmärk oli juba aastate eest seatud dr. Wilsoni “Discovery” retke zoloogia-alases ettekandes. Ainult hankides sellises staadiumis mune, mis sisaldavad varajasi looteid, võis läbi töötada üksikuid huvitavaid faase linnu arengus, sest näib tõenäolisena, “et keiserpingviin […]
“Surematus”
Romaani tegevustik toimub paralleelselt kaasajas ja Goethe eluajal. Mängulise põhikoega romaani tegelaskonda kuuluvad nii Goethe, autor ise kui Hemingway. (Raamatus on pühendus)
“Unistus Johannesest”
“Unistus Johannesest” (Drömmen om Johannes, 1978) on Per Agne Erkeliuse teine romaan oma päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatute ainetel. Esimene, “Päevapiltnik” (Fotografen, 1976), ilmus “Loomingu Raamatukogus” 1993. aastal (nr. 48-50). Kui jutustus algab, on Johannes, keda päevapiltnikust vend Markus läbi elu ihaleb, ammugi surnud. Markusele kehastab surnud vend tema enda elus teostumata jäänud unistusi, […]
“Mardiöö unenägu”
Valimik EÜS “Veljesto” mardiooperite aariaid. Pühendatud EÜS “Veljesto” 70. aastapäevale. …”Veljesto” seltskondliku elu üheks omapärasemaks ja silmapaistvamaks sündmuseks oli mardiooper. Mis oli mardiooper? Mannj Sarv-Varep iseloomustab mardiooperit kui nöökavat revüüd, mille pilkeobjektiks võis olla päevapoliitiline olukord, ülikooli sündmused, avaliku elu tegelased, õppejõud või seltsikaaslased. /-/ Vahel tõmmati liistule üldisi eluvalesid, kohati vilksatas tagapõhjana sügavamaltki haaratud […]
“Lootusteta rahvas”
Ameerika mandri sügavusse tungib põhjas vägev metsatu tasandikukiil, mida on armistanud iidsed liustikud, uputanud loendamatud järved, liigestanud arvutud jõed ja kündnud jääaegsed kaljurahnud. Viiesaja jala sügavuselt on igikeltsa aheldatud tasandiku jäik skelett, mida katab polaarraba ja samblike õhuke kiht, ja ainult neile langeb osaks pikkade suvepäevade soojus. Kuid kaheksaks kuuks jääb see kiht ise pakase […]
“Inimesed teelahkmel. Mäng tulega”
Romaan “Inimesed teelahkmel”, mille esimene trükk ilmus 1937. aastal, kätkeb endas neid suuri sotsiaalmajanduslikke kogemusi, mis autoril olid selleks ajaks kogunenud. Romaan kuulub tšehhi kirjanduse väljapaistvate teoste hulka. See on esimene osa triloogiast, mis haarab kogu kodanliku vabariigi ajaloo ja kajastab nende jõudude kasvu ja võitu, kes tänapäeval viivad Tšehhoslovakkiat sotsialismile. …
“Eikellegi maal”
Ilmar Jaksi maailmanägemise iseloomustamiseks sobivad ehk kõige paremini ta enese sõnad romaanist “Talu” sealse peategelase kohta: “Keelt näidata oma veendumusis enesekindlaile oli Peetri juures aastate jooksul arenenud peaaegu kireks… Kui mitte muuks, siis selleks, et mõelda ka vastaspoolele… et avardada horisonte, lasta välgatada tõel tuhandetes värvides.”
“Tammsaare maailmakirjanikuna”
Kolm välismaa Tammsaare-uurijat. Käesolev kogumik tutvustab kolme kõige suuremat välismaa Tammsaare-uurijat: Veli Ilmari Mikkoneni Soomest, Friedrich Scholzi Saksamaalt ja Vladimir Macurat Tšehhist ning publitseerib nende vormilt ja mahult erinevate kirjutiste tõlkeid. Eriti oluline on see, et nendes näeme püüdlust määratleda “Tõe ja õiguse” autori mõtleja- ja kunstimeisterlikkust maailmakirjanduse suurkirjanike omadega. Välismaa kirjandusteadlased rõhutavad oma uurimustes […]
“Sisyphose müüt. Võõras. Katk. Langus. Caligula. Arusaamatus.”
Sisyphose müüt. Võõras. Katk. Langus. Caligula. Arusaamatus. “Sisyphose müüdiks” on siin ristitud kahekümnenda sajandi ühe juhtiva prantsuse kirjaniku Albert Camus´ teostevalimik. Lisaks avaesseele, mis köitele üldpealkirja annab, sisaldab raamat kolm lühiromaani – “Võõras”, “Katk” ja “Langus” – ning kaks näidendit – “Caligula” ja “Arusaamatus”. …Inimeksistentsi põhiküsimused, millele Camus´ looming keskendub, on loomu poolest õieti niisugused, […]
“Papüürusalusega üle Atlandi”
Sõidame Põhja-Aafrikast Lõuna-Ameerikasse väikese abessiinia papüürusest alusega, ilma mootorita, ilma gürokompassita, ilma lokaatorita. Üsna ebatavaline ja muidugi ka tähelepanuväärne purjetamine. Küsimused, küsimused… Tõenäoliselt oleks võinud ainuüksi nende loetelust koostada omaette raamatu: targad, kavalad, murelikud, halvustavad, haletsevad, üleolevad, võidurõõmsad… Kõiki neid esitasid korrespondendid, sugulased, tuttavad, sõbrad. Esimestel merepäevadel lõbustasime ennast sellega, et meenutasime oma stardieelseid intervjuusid, […]
“Suuri mõtlejaid. Newton”
Tõlkeraamat räägib suure inglise mõtleja, füüsiku, astronoomi ja matemaatiku elu- ja loometeest. Newton on mehhanistliku materialismi silmapaistvamaid esindajaid 17.-18. sajandi loodusteaduses, tema põhiideed avaldasid suurt mõju filosoofilisele mõtlemisele, teadusele ja kultuurile. Sari: “Suuri mõtlejaid”
