“Võõras sõber. Horni lõpp”
Kaks pealtnäha väga erinevat, kuid inimese ja ajaloolise tõe seisukohalt ühtviisi intrigeerivat psühholoogilist trillerit menuka SDV kirjaniku Christoph Heini sulest. “Võõra sõbra” arstist minategelase Claudia analüütilise pilgu läbi avaneb eluhoiak, mis pole võõras ühelegi tänapäeva ühiskonnale; “Horni lõpp” käsitleb sama teemat mitmekülgsemas süžeelises plaanis. Keskseks teljeks ajaloolase Horni traagiline saatus.
“Kohtunik Müller”
“Kohtunik Müller tegi omal ajal palju head. Ta lihtsalt oli niisugune. Võib-olla üritab tema lesk mingil põhjusel ja omal moel jätkata.” Kohtunik Gösta Mülleri lugu saab alguse 20.-30. aastate Soomest, keeluseaduse segastest aegadest. Piiritusespekulandi poeg püüab oma eluga isa vääritut minevikku lunastada. Gösta Mülleri isiksus jätab sügava jälje tema abikaasa Meerisse ja eluaegsesse sõbrasse, aednik […]
“Kreeka tantsijatar”
Schnitzleri novellide ja jutustuste, nagu enamasti kogu tema loomingu peamiseks objektiks on sajandivahetuse Wieni eluolu ja inimesed, eeskätt heal järjel kodanikud, aadlimehed, ohvitserid, ka eeslinnade nägusad piigakesed. Põhiteemadeks, mille ümber kõik keerleb, on armastus ja surm. “Loomingu Raamatukogu” 1996/37
“Kuldse ajastu avastajad”
Praha Rahvusmuuseumi teadustöötaja K. Sklenar annab poulaarse ülevaate arheoloogiateaduse tekkimisest ja arengust Euroopas kuni Esimese maailmasõjani. Lugeja tutvub ajajärguga, mil hakati huvi tundma vaikülade, viikingilaevade, kökenmödingite ja teiste muististe vastu ning hakkas kujunema arusaam arheoloogiast kui muinasteadusest. Rikkalikult fotode ja joonistustega illustreeritud raamat arheoloogiast ning ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Mälestused”
Delors´i “Memuaarid” annavad ülevaate ebatavalise intellektuaali, ametiühingutegelase ja poliitiku teekonnast, mille omanäolisus ei ole tema populaarsust prantslaste hinnangul vähendanud. Pärast Prantsusmaa Keskpangas töötamist, kus ta unistas kinost, kõrgmoest ja ajakirjandusest ning aktiivsest ametiühingutööst, leiame Delors´i valitsuse kulisside tagant nööre tõmbamas, Riiklikust Plaanikomiteest, peaminister Chaban-Delmas´ nõunikuna ning nn uue ühiskonna loojana. Pärast lektoriametit ülikoolis valiti Delors […]
