“Jaapanlannad on noored ja saledad. Minu ema Tokyo-köögi saladused”
On üks paik maamunal, kus naised elavad kõige kauem. Inimeste ülekaalulisuse näitajad on seal arenenud maailma madalaimal tasemel ning neljakümneaastased naised näevad välja nagu kahekümnesed.
“Viimne vabadus”
Esimene, seejuures väga mahukas valimik ettekandeid ja kõnesid, arvustusi ja retsensioone, ees-, järel- ja saatesõnu, usutlusi ja avalikke kirju ühelt suurimalt eesti kirjanikest, kes oli ennast muide kord määratlenud kui “paadunud eurooplast”. Ühtaegu esitatakse kogumikus – ühe erandiga – ainult seda, mis pärineb pagulusaegadest. Koostaja on “materjali” jaganud tsükleiks “Teekond läände”, “Et me üksteist silmist […]
“Soome-eesti sõnaraamat”
– 33 000 märksõna – 1072 lk – tänapäevane üldkeele sõnaraamat – lihtne ja kasutajasõbralik ülesehitus – esitab märksõna käänamise ja pööramise – rohkesti kasutusnäiteid – palju kõnekeelseid ja piltlikke väljendeid – selgitab märksõnade ja vastete kasutussfääri – annab tähtsamad ja sagedamini kasutatavad terminid paljudelt aladelt – valminud koostöös Soome kirjastusega Gummerus
“Taevane ettekuulutus. Kogemuslik teejuht. 2 raamatut”
Raamat “Taevane ettekuulutus” Kas usud, et inimesed ei kohtu siin maailmas juhuslikult, vaid neil on üksteisele midagi anda või õpetada? Kas usud, et mõtete energial on roll selles, mis Sinu ümber toimub? Kas oled viimasel ajal püüdnud leida enda elule mõtet ja õiget teed? Kui vastasid mõnele küsimusele jaatavalt, oled valmis ühinema seiklusega, mis rullub […]
“Inimkonna lugu”
Ajalugu on kogemuste võimas kants, mille aja kulg on ehitanud möödanikku vajunud ajajärkude lõputute väljade keskele. Jõuda tema iidsete struktuuride tippu ja saada tasuks täielik ülevaade – see pole kerge ülesanne. Hendrik Willem van Looni “Inimkonna lugu” ilmus esmakordselt inglise keeles pärast Esimest Maailmasõda aastal 1921. Nüüdseks on raamatust ilmunud üle tosina kordustrüki, seda on […]
“Nelikümmend Viis. Esimene raamat”
“Nelikümmend Viis” lõpetab Alexander Dumas´ triloogia, millest eesti lugeja tunneb juba “Kuninganna Margot’t” ja “Krahvinna de Monsoreaude”. Kuningas Henri III vaevleb oma riigis endiselt rahutuste ja vandenõude küüsis. Ministri pealekäimisel moodustab ta neljakümne viiest gaskoonist ihukaitsemeeskonna. Ka kuninga endine narr Chicot, kes elas vahepeal tagasitõmbunult, on tema saatuse pärast mures ning ilmutab ennast asudes taas […]
“Inimesed minu elus”
Tamara Miljutina (1911-2004) mälestused hõlmavad venelaste elu Eestis XX sajandi esimesel poolel. Siin on kirjeldatud Balti põlisvene haritlastele tüüpilist teed: vaimses ja harmoonilises õhkkonnas Tartus veedetud noorus (eelkõige 1920.-1930. aastad), mitmekülgne ja huvitav elu Läänes (Pariisis), tagasipöördumine Eestisse, 1940.-1941. aasta kohutavad sündmused – vangistus ja laagrid, mõneaastane hingetõmbeaeg kodumaal ning teistkordne küüditamine ja stalinlikud laagrid. […]
“Tee”
Josemaría Escrivá de Balaguer sündis 1902. aastal Barbastros Hispaanias. 1925. aastal ordineeriti ta preestriks, 1928. aastal asutas ta katoliikliku organisatsiooni Opus Dei. Oma tegevuse ja kirjutistega on ta jätnud olulise jälje 20. sajandi rooma-katoliku kiriku ajalukku. (taskuformaat, lehed kollased)
“Leedu-eesti sõnaraamat”
Aastad aastasse tihenev suhtlemine kahe lähestikuse nõukogude vabariigi – Eesti ja Leedu – vahel on juba ammu päevakorda seadnud teineteise mineviku ja tänapäeva lähema tudmaõppimise vajaduse. Kahjuks on sellele oluliseks takistuseks olnud keelebarjäär. Käesolev sõnaraamat püüab abistada eestlasi leedu keele iseseisval õppimisel ning kergemate tekstide tõlkimisel, millest võiks ajapikku välja kasvada sügavam huvi leedu keele […]
“Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest”
Sündmuste horisont 78 Koostaja: Veiko Belials Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See võib tulla kosmosest või hoopis lähemalt, teistsugusest dimensioonist või meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu päevadega. Sisukord Eessõna asemel Aleksandr Batšilo. Maja künkal Vitali Abojan. […]
“Neetud taevakivi. Põhja nõid. Hingede aeg. 3 raamatut”
Raamat “Neetud taevakivi” «Neetud taevakivi» on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi. Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi […]
“Neli teed andestuseni”
Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini kogumik «Neli teed andestuseni» (Four Ways to Forgiveness; 1995) kuulub tema legendaarsesse Haini tsüklisse ning jutustab loo Wereli ja Yeowe kaksikplaneetidest, mille asukad, kes on aastasadu traditsiooniliselt jagunenud omanikeks ja nende «omandiks» – orjadeks, peavad pärast verist kodusõja- ja revolutsioonilainet õppima elama uues maailmas. […]
“Meie laste lapsed”
Armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki neljandas Orpheuse Raamatukogus ilmuvas teoses «Meie laste lapsed» (Our Children’s Children; 1974) hakkavad ühel hetkel läbi ajaväravate tulevikust meie aega saabuma põgenikud – meie järeltulijad mitmesaja aasta kaugusest tulevikust. Nende ajatunnelite kaudu tulevikust pagevate põgenikehordide haldamisest suuremaks probleemiks kujuneb aga oht, mille või kelle eest nad õieti meie aega põgenesid […]
“Mõtle nagu marslane”
Ameerika Ulmekirjanduse Assotsiatsiooni (SFWA) 8. suurmeistri (1986) Isaac Asimovi jutukogu «Mõtle nagu marslane» (The Martian Way and Other Stories; 1955) peetakse «Üheksa homse» (OR 4/2016) kõrval kirjaniku tugevaimaks lühiproosakogumikuks. Kogumiku neljas pikemas loos pakub Asimov meile erinevate inimtsivilisatsiooni lähisajandeil tabada võivate probleemide kirjeldusi ja lahendusi, alates energiakriisidest ja teiste elukeskkondade maasarnastamise eetilisusest kuni koloniaalühiskondade iseseisvumise […]
“Üheksa elu”
Emelie Scheppi uus põnevusromaan prokurör Jana Berzeliusest, kel sedakorda on tegemist jõugukuritegevusega. Ühel aprillihommikul ilmub Youtube’i video noorest läbipekstud mehest, kelle keha ümber on kinnitatud lõhkelaeng. Hoiatatakse, et mõne hetke pärast kõmatab pauk. Politseil õnnestub koht tuvastada ning kohale sõita, kuid on juba liiga hilja. Tegemist on Komadose jõugu neljanda liikmega, kes on lühikese aja […]
“Kuritegu koorikoolis”
Huvitavate tegelastega haarav Briti krimipõnevik. St Mary koorikooli territooriumilt leitakse kaks luustikku. Tegemist ei ole sajanditevanuse kristliku matusega. Luustike riided on tänapäevased ning tõendid viitavad kuritööle. Pühitsetud muld on sadistlikult rüvetatud. Uurija Gilbert Markham on Bromgrove’i politsei tõusev täht. Ta on mõrvari jälil, kui veel üks elu vägivaldselt lõpetatakse. Kes on selles süütus paigas luurav […]
“Klaasveranda järve ääres”
Nora põgeneb ülepeakaela oma Stockholmi korterist, kus on elanud koos poiss-sõbra Jonasega, kellel on ilmselged psühhopaadi omadused ja kes lisaks kõigele muule petab Norat. Nora istub rongile ja sõidab looduskaunisse Leklandi, kus ta on veetnud lapsepõlvesuved oma vanavanemate pool. Nüüd otsib ta lohutust sealkandis elava sõbratari Vega juures. Noral õnnestub üürida väike kena puumajake, millel […]
“Viimased Valois`d. Armulood prantsuse õukonnas”
Prantslased on kinkinud maailmale kõnekäänu “cherchez la femme” (“otsige naist”). Lahtiseletatult tähendab see, et mingi seiga või sündmuse on põhjustanud naine. Prantsuse kirjanik ja ajaloolane Guy Breton on oma raamatus näidanud, millist mõju on avaldanud armastus ja naised Prantsusmaa ajaloole. Ta tõestab kuningate ja nende lähikondlaste armuseikluste najal, et armastatud naise jah-sõna nimel on algatatud […]
“Tagaaetav. Campbell ja Carter lahendavad mõrvalugu”
Miff Ferguson langetas kahe aasta eest otsuse karjäärikarussellilt maha hüpata. Sellest ajast saadik on ta lustliku kodutuna elanud vabatahtlikult tänaval. Tema lust saab aga otsa, kui ta asub talve lähenemisele viitavaid märke arvesse võttes endale veidi kobedamat peavarju otsima. Ühes hüljatud laohoones satub Miff noore neiu laibale. Ta taipab kähku, et ta ei ole laos […]
“История в девяти книгах”
Геродот — автор книги, положившей начало историографической науке. Значение его «Истории» как источника*наших знаний об античном мире трудно переоценить. В книге содержится множество географических, этнографических, естественно-исторических и литературных сведений о Персидском царстве, Египте, Скифии, а также других царствах и землях, в которых обрела свое рождение и смысл культура Западного мира. Однако основная причина неувядающей популярности […]
