“Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis”
Sümboltähendusega kujutisi hakati kasutama juba ürgajal ja inimene eristub tänini teistest liikidest oma abstraktse mõtlemis- ja seostamisvõime poolest, samuti omaduse poolest tajuda sümbolitega seoses ülevaid emotsioone, kaitstuse või pühadustunnet. Selles raamatus on põhirõhk eesti pärimuslikel märkidel ja sümbolitel, kuid vajaduse korral on nende tõlgendused asetatud laiemasse kultuurilisse konteksti, sest vaid harva eksisteerivad ühe kultuuri sümbolid […]
“Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas I”
Töid etnomusikoloogia alalt 1. Kuidas muusika on muutunud ning kuidas on teisenenud rahvamuusika mõiste sisu 20. sajandil Kuidas funktsioneerib talupojakultuur linna tingimustes ning milliste võtetega sobitada ühte autentsed folklooriteosed tänapäevase esituskontekstiga Millised nihked on toimunud rahvamuusikat puudutavates väärtushinnangutes Kuidas juhtida moodsatest kultuurimallidest lähtuvat noorsugu kogema ja mõistma vanade rahvalaulude olemuslikke jooni Kuidas täidab rahvamuusika oma […]
“Pärimuste pöördepunkt”
Kõned ja kirjutised. Andres Põder on sündinud 1949. aastal Haapsalus. Ta on lõpetanud EELK Usuteaduse Instituudi, töötanud Viru-Nigula, Suure-Jaani, Räpina ja Pärnu kogudustes. Alates 1990. aastast on ta olnud Pärnu praostkonna praost ning konsistooriumi assessor. 2004 valiti ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopiks ja pühitseti ametisse 2005. aasta küünlapäeval. Käesolevas kogumikus on esitatud valimik tema […]
“Päriseks jäädes”
New York Timesi bestsellerite autor Esimene armastus ei saabu kaks korda… või saabub? Klassikaaslased võisid Zoe Browni pidada kõige kindlamalt kodulinna jäävaks, aga tema pere haagiselamu paberõhukesed seinad ja rusuv õhk ei olnud see, mida ta elult tahtis. Peale parimate sõbrannade Melanie ja Jo oli ainus, kes Zoed keskkooli ajal terve mõistuse juures hoidis, tema […]
“Pärismaalased, kängurud ja reaktiivlennukid”
25 aastat austraallaste hulgas. Frederick Rose, Berliini ülikooli etnograafiaprofessor, elas kümneid aastaid Austraalias. Ta õppis tundma pärismaalaste igapäevast elu, nende materiaalset kultuuri ja kujutlustemaailma. Kängurutants kahe põleva puu valgusel, kilomeetrite pikkune rännak troopikavihmas, ohtlikud kohtumised krokodillidega, pulmad takistustega – need on ainult üksikud episoodid sellest viiendat kontinenti käsitlevast raamatust.
“Paristaja-poeg”
Rahvasuust korjanud ja üles kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald. Illustreerinud Peeter Ulas
“Parkinsoni kolmas seadus”
Olla koosoleku alguseks kohal ja täpselt informeeritud – see on esimene reegel, aga mitte ainuke. … Loomingu Raamatukogu 23/1965
“Pärlikee”
Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks […]
“Pärlitest ehted”
Pärlitest ehete valmistamine on huvitav ja mitte eriti keeruline tegevus. See on jõukohane nii lastele kui täiskasvanutele, eriti kui töötatakse üheskoos. Käesolevas raamatus on üksikasjalikult kirjeldatud umbes 30 ehtemudeli valmistamist. Sealhulgas on kõrvarõngad torukestega või tilkadega, lilledega sõrmused, punutud käevõrud, kaelakeed sikksakk-mustriga või “hõljuvate” pärlitega. Leidub ka soovitusi pärlite värvi, vormi ja suuruse valikuks. Mudelite […]
“Parma klooster”
Prantsuse kirjanduse klassiku Stendhali tuntud romaan progressi ja reaktsiooni, armastuse ja alatuse, vabaduse ja türannia vahelisest võitlusest XIX saj. alguse Itaalia väikeriigis.
“Pärnu kuurort 150”
Juubeliväljaanne annab sõnas ja pildis ülevaate Pärnu linna ja kuurordi ajaloost ning tänapäevast; pilk heidetakse ka lähitulevikku.
“Pärnu. Maa ja inimesed”
Album, mida te olete asunud vaatama, on kokku pandud fotodest, mille on teinud sellel maal elavad inimesed. Sellel pisikesel põhjamaisel mereäärsel maakillul, soode ja metsade keskel on inimesed koos karude ja kobrastega elanud juba mitu tuhat aastat. 750 aastat tagasi fikseeriti see paberil ja ametlikult. Täna elab Pärnumaal ligi 100 000 inimest, nendest pooled maakonnalinnas […]
“Pärnu. Suvepealinn & maakond”
Tänane Pärnu on eelkõige kuurortlinn, ideaalne puhkuseks igal aastaajal. Aasta läbi ootavad külastajaid teater, muuseumid ja kontserdimaja, mõnusat lõõgastust pakuvad spaa-hotellid, juunikuu valgetel öödel lõhnavad sirelid ja jasmiinid, südasuvel hurmab varjulistel alleedel hõljuv pärnaõite lõhn. Siinse aastaringi kõrgpunktiks on aga vaieldamatult suvi. Meri ja looduslik liivarand hakkas meelitama puhkajaid juba enam kui sajand tagasi ning […]
“Pärnumaa I. Loodus, aeg, inimene”
Üldandmed Pärnu maakonna kujunemine*Vapp ja lipp*Geograafilised iseärasused*Loodussümbolid Maa ja vesi Üldandmed*Tektoonika ja aluskord*Pealiskord*Pinnakate*Põhjavesi*Maavarad*Pinnamood ja selle kujunemine*Maalihked*Maastikuline liigestatus*Muldkatte üldiseloomustus*Meri*Hüdrograafia*Sood*Kliima Elustik Maismaa seenestik*Taimestik ja taimkate*Pärandkooslused*Maismaaselgrootud*Kahepaiksed*Roomajad*Linnustik*Imetajad*Mereelustik*Jõgede hüdrobioloogia*Järvede hüdrobioloogia*Pärnumaa loodushoiust*Parkide ning arboreetumite puud ja põõsad*Metsloomade elujõulisuse taastamine*Riikliku Looduskaitsekeskuse Nigula metsloomade taastuskeskuses*Kivistised*”Eesti ürglooduse raamatus” olevad objektid Inimene 16.-18. sajandi Pärnu Jaani kiriku kalmistule maetute antropoloogiast*19.-20. sajandi pärnumaalaste antropoloogilised iseärasused: kehaehituslikud […]
“Pärtliöö”
Pärtliöö oli suur kuritegu, isegi tolle aja kohta: aga ma kordan, veresaun 16. sajandil ei ole sugugi seesama kuritegu mis veresaun 19. sajandil. Lisagem, et suurem osa rahvast võttis sellest osa, kas tegelikult või mõttes: ta relvastas ennast, et rünnata hugenotte, keda ta pidas võõrasteks ja vaenlasteks. Pärtliöö oli nagu rahva ülestõus, sarnane hispaanlaste ülestõusuga […]
“Parv 2”
Ökopõneviku teises osas muutuvad maailmamere rünnakud üha jõulisemaks, randadele roomavad mürgised merivähid, Golfi hoovust ähvardab seiskumine ning teadlaste rühm jõuab järeldusele, et tegu pole juhuslike kokkusattumustega. Kõik märgid viitavad sellele, et rünnaku taga on teadvus, mis seda suunab. Näib, et meri ei talu enam seda, mida inimesed oma planeediga on teinud ja jätkuvalt teha kavatsevad, […]
“Parzival”
Wolfram von Eschenbach (umb, 1170-1220) on keskülemsaksa kirjandusliku perioodi isikupäraseim autor. Tema peateos eepos “Parzival” käsitleb feodaalajastu kriiside ja langusega seotud nähtusi Euroopas. Parzivali ning Gawani elukäigu najal esitab Wolfram mitmekülgselt ja laiahaardeliselt kultuurilugu hõlmavaid põhiprobleeme, milles peituvad Euroopa hilisema kujunemise eod ja motiivid. … Ja “Parzivalis” otsustatakse nüüd surma saata ka kangelasmeelne Gawan, kes […]
“Passist reispassini. Käsiraamat”
“Passist reispassini’” on reisinippide käsiraamat nn tsiviliseeritud tavareisijale, kes pigem sõidab lennukiga, peatub hotellis või üürikorteris, šoppab hea meelega ning tutvub vaatamisväärsustega, linnakaart näpus. Siit leiab nii asjalikke näpunäiteid kui absurdseid lugusid elust enesest. Raamat sobib igale reisilembesele inimesele nõuandjaks ja meelelahutajaks.
“Pastoraalsümfoonia”
… Meile kõigile suureks õnneks ei jõudnud Sigmund Freudi psühhoanalüüs Gide´i loomingut liiga palju mõjutada, ta tegi seda parajal määral, mistõttu kõik Gide´i romaanid ja muud teosed jäävad ikkagi heaks belletristikaks, mitte mingiks surmigavaks mälusoppides urgitsemiseks. Ja kuidas ka “Pastoraalsümfooniat” ja “Immoralisti” ei tõlgendataks (aga neid tõlgendusi on ülikeerukaid), on esimene puhtal kujul armastusromaan, teine […]
