“Eesti ajalugu”
Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi “Eesti ajalugu” on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik […]
“Eesti ajalugu”
Valik ajalooallikaid Käesolev raamat sisaldab kirju valiku Eesti ajaloo alaseid tekste. Siia on lülitatud katked kroonikatest, väljavõtted dokumentidest, lõigud romaanidest… On isegi erakiri ja luuletus. Lisaks kirjalikele allikatele leiate raamatust ka graafilist materjali ning pilte. Kogumiku abil on lihtne õppida ja harjutada dokumendianalüüsi, viia läbi diskussioone, ärgitada õppijaid nägema ajalugu avatud ja põneva inimkultuuri valdkonnana.
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1 1990”
Sisukord Saateks (E. Tõnisson) Eesti Arheoloogiaseltsi Asutav Kogu (V. Lang) EASi Asutavast Kogust osavõtjad EASi juhatuse tööst (V. Lõugas) 1989. aasta arheoloogilised ekspeditsioonid (V. Lang) Mare Aun (V. Lõugas) Labidas – 150 (V. Lõugas) Uut vepslaste muinaskultuurist (V. Lõugas) Eesti rauaaeg soome keeles (V. Lang) Doktoriväitekiri soome-ugri arheoloogia alalt (V. Lõugas) Eesti arheoloogiaüliõpilaste ühendus “Arche” […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1(5) 1991”
Sisukord EASi juhatus 1990. aasta sügisel (V. Lang) EASi 4. üldkoosolek 6.12.1990 (A. Lavi) Jalase arheoloogilis-etnograafiline kaitseala (Ü. Tamla) Uus käsitlus Soome muinaslinnadest (V. Lang) IV Põhjamaade kirikuarheoloogia sümpoosion Trondheimis (J. Tamm) eesti arheoloogiaüliõpilased Põhjamaade kontaktseminaril (M. Kuiv) Külaskäigust Soome (A. Lauringson) Turu arheoloogiaüliõpilased Eestis (A. Kriiska) 15. aastat Turaida ekspeditsiooni (E. Tõnisson)
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.2 1990”
Sisukord EASi juhatuse tööst (V. Lang) EASi 1. koosolek 12.02.1990 (V. Lang) EASi 2. koosolek – Harri Moora päeva 02.03.1990 (V. Lang) Akita Kustini päev 23.03.1990 (V. Lang) Eesti Arheoloogiaseltsi põhikiri EASi juhatuse protest Esimesed arheoloogilised uurimistööd Kuressaares (T. Sepp) Diplomitöö ühest Lõuna-Häme asustuskeskusest (V. Lang) Teos, mis peegeldab Lääne valuuta võidukäiku Ida-Euroopas 1000 aastat […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.3 1991”
Sisukord Saateks Ain Lavi. Nägemus Varbola väravakohast Evald Tõnisson. Eerik Laid Eesti muinaslinnade uurijana Ant Viires. Eerik Laid rahvateadlasena Tõnu Ints. Eerik Laiu poliitilisest tegevusest Aivar Kriiska. Mitte ainult põhja ja läände. Eesti, Läti ja Leedu arheoloogiaüliõpilaste kontaktseminar Tartus Johannes Lepiksaare tööde bibliograafia II (1949-1989) Lühendid
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.4 1990”
Sisukord EASi juhatuse viimased koosolekud enne suvevaheaega (V. Lang) EASi suvemalev tegevuses (A. Kriiska, A. Lavi, A. Saluste) Rahvusvahelised väliuurimised Rõuge Liinjärvel (A.-M. Rõuk) Kala kunstis ja söögilaual (V. Lõugas) Soomes said kokku aastakihiliste setete uurjad (A.-M. Rõuk) Rimute Rimantiene 70 (L. jaanits) Helsingi Ülikooli filosoofiateaduskonna promotsioon (J. Moisanen) Mõistatusest (A. Laruingson) Granaadid arheoloogiliste leidude […]
“Eesti asi ja maailma lugu”
Oleme meie “antiikautorite” tutvustamisel jõudnud Hindrik Prantsuni. Prants sündis 28. veebruaril 1858 Võrumaal Vastseliina kihelkonnas heal järjel taluperemehe pojana. Hiljem ei olnud isal siiski võimalik poega linna edasi õppima panna. Poiss oli aga innukas iseõppija, “sündinud kirjakoi”, kelle hariduse lõviosa ei pärinenud mitte koolist, vaid raamaturiiulilt. Pärast isa surma 1883 läks Hindrik Prants Tartusse, asus […]
“Eesti ehitusmälestised”
Aastaraamat Toimetanud – Tiit Masso (Raamatus on niiskuskahjustused)
“Eesti esiajalugu”
Autorid: L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Laiale lugejaskonnale määratud ning rikkalikult illustreeritud (ligi 300 kaarti, fotot ja skeemi) koguteos, uusim ja ainus täielik kokkuvõte senise arheoloogilise uurimistöö tulemustest Eesti NSV-s. Autorid on jälginud Eesti muistse elanikkonna majanduse, ühiskondlike ja etniliste suhete ning kogu muistse kultuuri arengut. Eesti esiajalugu on seejuures käsitletud seostatuna […]
“Eesti feldmarssalid”
Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte ning siit pärit sõdurite, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jah, ka marssalite, sest Eestist pärit feldmarssaleid on olnud pea sama palju kui eestlastest kindraleid. Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enemasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa-Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale […]
“Eesti film”
estonian film. 1991-1999. Pealkirjast lähtuvalt on nende kaante vahele kogutud liikuvaid pilte aastatest 1991 – 1999, toodetud väga erinevate tegijate ja väga erinevate stuudiote poolt nii suure ekraani kui ka televisiooni tarbeks. Valmis said need tänu kümnendi alul riiklikult planeeritud finantseerimisele, hiljem audiovisuaalkultuuri toetamiseks loodud fondidele ja sihtasutustele või rahalist toetamist võimalikuks pidanud erinevatele institutsioonidele. […]
“Eesti filmi täheatlas”
1938. aastal sündinud Jaa Ruus on filmiajakirjanik ja -kriitik olnud 1961. aastast peale, mil tema esimesed filmiarvustused ja -tutvustused trükivalgust nägid. 1966. aastal hakkas ta Tallinnfilmi filmistuudio dokumentaalfilmide osakonna toimetajana vahendama tiibu kärpivat võimu ja puurist välja kippuvaid loovisiksusi. Toimetajatöö oli Nõukogude filmikunstis tugevate diplomaatide pärusmaa. Kolleeg Maris Balbat, kes samal ajal töötas mängufilmide toas, […]
“Eesti gootika XX. Jutte ja lugusid aastatest 1997-2017”
Ervin Õunapuu novellide maailm kipub tunduma julm ja lohutu. Rahuaegadel taandab lugeja kaitsereaktsioon selle vaid groteskseks tekstimänguks – hirmutavaks, kuid ebarealistlikuks. Ning siis ühtäkki kuulutab argine uudisvoog, et Õunapuu ei liialdanud. Vaimne ja ihuline jõhkrus omastegi suhtes pole inimestest otsa saanud, vaid aina oma hetke varitsemas – ning muserdatud ajaloo ja nüristava olmega ilmakolkas on […]
“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
“Eesti heliloojad ja muusikateadlased”
Biograafiline leksikon Autorite kollektiiv: H. Aumere, H. Kõrvits, A. Loo, M. Oja, V. Ojakäär, V. Paalma, O. Tuisk, H. Tõnson, A. Vahter (koostaja)



