“Eesti rahvaste raamat”
Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Filoloog Jüri Viikberg (sünd 1953 Raplas) on Eesti Keele Instituudi murdesektori juhataja ning Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent. Tegutsemisvaldkonnad on dialektoloogia (eeskätt “Eesti murrete sõnaraamatu” koostamine-toimetamine) ja keelesuhted. Kogunud keeleainest Siberi ja Kaukaasia eestlastelt (filoloogiakandidaadi väitekiri “Eesti keelesaared Siberis”, 1989), “Vene impeeriumi rahvaste punase raamatu” (1993) autoreid. 1997. aastal avaldanud “Anekdoodiraamatu”. Esimene käsiraamat, […]
“Eesti rahvatoite”
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
“Eesti rahvusköök”
Anne Kersna, Sirje Rekkor, Reet Piiri, Dina Aarma, Õile Aavik, Inara Luigas, Elli Vendla, Inge Rego. Fotod: Tiit ja Mare Koha. Eesti rahvusköögi vastu tuntakse jälle huvi. Esimene eestikeelne kokaraamat ei olnud eesti talupojale, tema sõi lihtsalt valmistatuna seda, mida suutis ise kasvatada, koguda ja säilitada. … “Eesti rahvusköök” annab lisaks retseptidele ülevaate meie köögi […]
“Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei teataja 2´ 91”
Sisukord Juhtkiri Margaret Thatcher “Nägemus Lääne tõusuteest” Jüri Adams ja Allan Lahi “Kuidas Jüri Adams kandideeris Ülemnõukogusse ehk Eesti uue valimisdemokraatia esimestest sammudest” Madsen Pirie “Privatiseerimine Ida-Euroopas” Jaak Järiado “Majandusarengu stsenaarium. Diskussiooni aluseks ERSP majanduspoliitika kujundamisel” Charles Murray “Õnne otsingud kapitalismi ja sotsialismi tingimustes” Tunne Kelam “Poola sündmused III”
“Eesti Rahvusraamatukogu ja tema raamatud”
Eesti Vabariigil ja Eesti Rahvusraamatukogul on ühine sünniaasta – 1918. Meie kujunemislugu ei ole pikem inimese elueast ja selles kajastuvad kogu Eesti arenguga põimuvad rõõmud ja traagika. Rahvusraamatukogu, endise Riigiraamatukogu ajaloo uurimine on näidanud, et koos rahvusriigi sünniga tekib tarve riigi juhtimiseks vajaliku tõese ja ammendava informatsiooni järele. Rahvusraamatukoguks saamine on seadnud meie ette ülesande […]
“Eesti rahvusväeosad 1917-1918”
Formeerimine ja struktuur Vabadussõjas saavutatud võit pani aluse Eesti Vabariigi püsimisele. Vaatamata teiste riikide sõjalisele ja majanduslikule abile pidid lahinguväljal hakkama saama ikkagi eestlased ise, alates ülemjuhatajast kuni lihtsõduriteni, meie vanaisad ja nende isad. Tänapäeval võetakse võitu Vabadussõjas kui iseenesestmõistetavat fakti ega hakata pikalt analüüsima, kuidas see ikkagi võimalikuks sai. Eesti Vabariigi sündi 24. veebruaril […]
“Eesti rahvusväeosad 1917-1918”
Antoloogia Eesti iseseisvumise protsessi (1917-1920) oluline osa oli rahvusväeosade loomine 1917. aastal. Rahvuslike väeosade loomise küsimus oli eesti sõjaväelaste ja seltskonnategelaste seas päevakorrale kerkinud juba Esimese maailmasõja alguses, eriti pärast seda, kui lätlastel õnnestus 1915. aastal saada keskvalitsuselt luba formeerida kütipolke. Tegelike sammudeni aga jõuti siiski alles pärast keisrivõimu kukutamist 1917. aasta veebruaris-märtsis, mil monarhia […]
“Eesti raskejõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini”
Maailma sündmusrikas ja väärikas raskejõustikuajalugu on väga vana. Eestlaste raskejõustiku arengulugu mahub selles vaid viimase 100 aasta sisse. Ometi on meie maadlejail ja tõstjail selles oma kindel osa, oma tegudega on nad kirjutanud maailma raskejõustikuajalukku sõna otseses mõttes kuldseid lehekülgi. Eesti raskejõustikule pani aluse Virumaa mees Gustav Boesberg. Julgesti võime teda nimetada Eesti raskejõustiku isaks. […]
“Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg”
Aastail 1952-1972 oli ta “Jõu” Kesknõukogu instruktor, organiseerimise osakonna juhataja ning Kõrgema Sporidmeisterlikkuse Kooli direktor. 1971-1974 oli Eesti Tõsteföderatsiooni esimees. 1973-1979 tööta Eesti Spordikomitee tõstmise vanemtreenerina, aastail 1985-1992 oli Tallinna 54. keskkooli direktor. Seejärel töötas kuni 1997. aastani Tallinna Haridusameti koolide inspektorina. 1997. aastast on ta Eesti Spordiveteranide Liidu peasekretär. Raamatus on pühendus.
“Eesti ravimtaimed 2”
Selles raamatus on lood 40 Eesti ravimtaimest, mille hulgas mõned on väga mürgised. Kõiki neid tutvustatakse põhjalikult ja selgitatakse, kas nende kasutamine on tänapäeval ikka põhjendatud. Lugeja saab teada, mis nimesid üks või teine taim kannab ja kuidas rahvas on neid vanasti ravimisel kasutanud. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset […]
“Eesti Riigi-, Avaliku- ja Kultuurielu tegelased 1918-1938”
Moodne teatmekirjandus on valgustusaja laps. Ajavaimule vastavalt tegid baltisaksa haritlased ajaloolis-biograafilise informatsiooni alal 19. sajandil hinnatavat tööd. Eesti rahvusühiskonna tegelasi jäädvustas koguteos “Postimees 1857-1907” (Tartu, 1909). Iseseisev Eesti oli humanitaarteaduste ja ajaloobiograafia alal varasemate kodumaiste saavutuste hooliv pärija ja innukas jätkaja. Edukaks tööks kujunes institutsionaalne baas: Tartu Ülikooli õppetoolid, Akadeemiline Ajaloo Selts, hästi korrastatud arhiivid […]
“Eesti riik I”
Konstantin Päts Mina isiklikult ei kuulu ei Tõnissoni ega Pätsi jumaldajate hulka, vaid olen kirjutanud poliitilises võitluses mõlema vastu nii följetone kui epigramme ja säilitan endale ikka sõnavabaduse nende arvustamiseks, kuid tahaksin siinkohal eriti rõhutada, et mina tunnustan ja austan siiski mõlemaid meie rahvuslikke suurkujusid ja Eesti Vabariigi märtreid (…). Mulle isiklikult on tundunud Tõnissoni […]
“Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas” XV osa
XV osa Koguteose “Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas” XV köide käsitleb Saksa fašistlikku okupatsiooni Eestis. Teoses jutustatakse Saksa okupantide ja nende käsilaste rahvavaenulikust tegevusest ja tuuakse näiteid fašistide poolt sooritatud kuritegudest, mille eesmärgiks oli Baltikumi koloniseerimine ja kohaliku elanikkonna füüsiline hävitamine. Sisukord: Kaks garnituuri Surmakombinaat Neid inimesi ei unustata See ei olnud fantaasia Kaks […]
“Eesti Rootsis”
Saatesõna Ülevaade eestlaste elust ja tegevusest Rootsis rohkem kui kolme kümnendi kestel on ulatuslik ning nõudlik, mitmeti probleemirohke teema. “Eesti Rootsis” üritab haarata võimalikult palju meie elualasid, jälgida edasi ja lahkugi hargnevaid arengujooni, vaadelda meie elu mitmest aspektist. Selle eesmärgiks on esitada fakte sõnas ja pildis peamiselt nendest elutahkudest, kus esineme ühtlase, oma saatusega grupina; […]
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Eesti saatuse keerdsõlmes”
Mälestusi elust, võitlusest ja vangipõlvest. Nõukogude orjalaagri joonis tagakaanel end. poliitvangi Ju. Belowi poolt. Selles raamatus kirjeldab autor ajajärku, mis algas märtsis 1944, mil pealetungivad nõukogude armeed sundisid tema perekonda koos paljude teiste kaasmaalastega lahkuma kodukohast Sinimägede lähistel. Kirjeldatav ajajärk lõpeb 37 aastat hiljem, mil autorit koos abikaasaga sundis nõukogude võim lahkuma mitte ainult oma […]
“Eesti sõjaajaloo aastaraamat. 3(9) 2013”
200 aastat Napoleoni sõjakäigust Venemaale ja selle mõju Läänemere maadele. Tauroggeni konventsiooni diplomaatiline eellugu ja tulemused ning tähtsus Euroopa ja Baltimaade ajaloos / Feliks Gornischeff Keiser Aleksander ja Soome suurvürstiriigi asutamine 1812. aastal / Ilkka Tapio Seppinen Napoleoni 1812. aasta sõjakäigu logistilised aspektid Baltimaade perspektiivis / Eric A. Sibul Napoleoni sõdade kaja Eesti kunstikogudes / […]
“Eesti sõjaajaloo aastaraamat” I (7) 2011
Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses. – Eestlaste sõjalised kohustused keskajal. Mart Lätte. – Balti pataljoni formeerimisest ja koosseisust. Siim Õismaa. – Katšanovi üksikpataljon. Igor Kopõtin. – Eesti rahvusväeosade formeerimisest Nõukogude armee koosseisus aastatel 1940-1956. Peeter Kaasik. – Eesti üksustest Wehrmacht´i, SSi ja politsei ning Relva-SS alluvuses Teise maailmasõja ajal. Komplekteerimisest ja formeerimisest. Toomas Hiio. – […]
“Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani”
Kõigile ajaloohuvilistele mõeldud koguteoses heidetakse pilk Eesti sõjaajaloolisele arengule Vabadussõjast kuni tänapäevani. Peale Vabadussõja, mis kindlustas 1918. aastal väljakuulutatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, käsitletakse teoses ka Teise maailmasõja ja punavõimu militaarset jalajälge meie ajaloos ning kõige olulisemana rahuaegse riigikaitse ülesehitamist nii esimesel iseseisvusajal kui ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Raamat võtab kokku senise uurimistöö Eesti sõjaajaloo […]
“Eesti sõjaväe Pioneeripataljon”
Areng ja koostöö 1917-1940. 15. detsembril 1917. aastal moodustati Eesti rahvusdiviisis insenerirood, millest sai alguse Eesti sõjaväe pioneeriteenistus. Vabadussõjas tegutsesid eesti pioneerid Inseneripataljoni koosseisus ning kandsid nimetuse sapöörid. Sapööride peamiseks tegevusalaks oli välikindlustuste loomine meie rahvuspiiridel, mis hõlbustas Eesti territooriumi kaitse korraldamise Vabadussõja lõppetapil. 15. märtsil 1924 loodi Eesti sõjaväe Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa […]
