“Eesti Vabadussõda 1918-1920 I-II köide” 2 raamatut
Vabadussöda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles söjas, vöideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvöimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimisel, vöitis eesti rahvas endale löplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussöja tähtsust möistame täies ulatuses, kui meenutame, et önnetult löppenud muistse vabadusvöitluse tagajärjel eesti rahvas oli sunnitud kannatama vööra vöimu survet paljude sajandite […]
“Eesti Vabadussõda 1918-1920” I&II osa. 2 raamatut
Vabadussõda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles sõjas, võideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvõimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimiesl, võitis eesti rahvas endale lõplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussõja tähtsust mõistame täies ulatuses, kui meenutame, et õnnetult lõppenud muistse vabadusvõitluse tagajärjel oli eesti rahvas sunnitud kannatama võõra võimu survet paljude sajandite […]
“Eesti Vabadussõda”
Eesti Vabadussõda 1918-1920 oma eesti ajaloos erakordset tähtsust. Eestlastel ei olnud muistsest vabadusvõitlusest saadik leidunud oma sõjalist jõudu. Vene revolutsiooni keerises koondusid küll Esimeses Maailmasõjas võidelnud eesti sõjamehed rahvusväeosadesse kodumaa pinnal, kuid need likvideeris Saksa okupatsioon. Novembri lõpul 1918 hakkas lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul Eestisse tungima enamlike punavägede laviin, et alistada meie kodumaad Vene kommunismile. […]
“Eesti Vabadussõja ajalugu I&II. 2 raamatut”
raamat “Eesti Vabadussõja ajalugu I” Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine raamat “Eesti Vabadussõja ajalugu II” Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused “Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Eesti Vabariigi ametiühingud. Ajalooline ülevaade (1918-1940)”
Eesti ametiühinguid on 90-aastasel arenguteel mõjustanud mitmesugused poliitilised parteid, ideoloogilised voolud ja võimustruktuurid. Need asjaolud jätsid oma jälje ka 1918.-1940. aastate ametiühingutele. Sellest tulenenud raskustele ja erinevustele vaatamata on läbikäidud teel omandatud kogemustel mitte ainult tunnetuslik tähtsus, vaid ka oluline praktiline väärtus tänaste tegemiste tarvis. Eesti ametiühingute ajalugu on veel vähe uuritud. Esimesed sammud sellel […]
“Eesti Vabariigi naisministrid”
Koguteos naistest poliitika tipus. Käesolev koguteos on esimene täielik ülevaade kõigist naisministritest, kes on Eesti Vabariiki 89 aasta kestel teeninud. Ministrid räägivad usutluste kaudu oma kujunemisloost, poliitikasse tulekust, saavutustest ja takistustest. Nende naiste tagasivaade käidud teele avab meie pilgule tükikese Eesti lähiajaloost: riigi ehitamisest, poliitilistest võitlustest, sotsiaal-majanduslikest muutustest ja erakondlikest suhetest. Võrdlusmaterjaliks on usutletud nelja […]
“Eesti Vabariigi Põhiseadus”
Annotatsioon Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus, Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus. Lisatud on ka põhiseadusesse aja jooksul tehtud muudatuste kehtima hakkamise ajad. Taskuformaat
“Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918-1920”
Dokumentide kogumik. Eesti Vabariigi sünnist on möödunud üle kaheksakümne aasta. Suurema osa sellest on Eesti olnud võõrriikide poolt okupeeritud annekteeritud. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal hakati riigi uuesti ülesehitamisel otsima toetuspinda omariikluse loomise esmakogemustest. Eeskuju leida ja üldistada polnud kerge, sest Eesti Vabariigi arengut kajastavad dokumendid olid suures osas publitseerimata ja laialipillatuna talletunud arvukates arhiivifondides. 1997. […]
“Eesti Vabariik 1918-1940. Ajalooline ülevaade sõnas ja pildis”
Saateks Rohkem kui tosin aastaid on kulunud sellest, kui alustasime koguteosega “Meie maa”. Kavakohaselt ilmus sellest neli territoriaalselt liigendatud köidet, kuna viies, üldosa jäi kavatsetud kujul ilmumata. Käesolevaga lunastame selle lubaduse, kuid teisel kujul kui alguses mõeldud. Käesolev, Eesti Vabariigi viiekümnendaks aastapäevaks pühendatud teos pakub ajaloolise ülevaate meie maast ja rahvast iseseisvuse ajal. Mille muuga […]
“Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur”
“Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur” on vajalik teatmeteos meile kõigile, kes me oma riiki tundma õppida tahame. “Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur” on “TEA entsüklopeedia” eriväljaanne, mis on koondanud kõik olulise meie riigi kohta ühte raamatusse. Teosest saab sisutiheda ülevaate Eesti riigikorra, haldusjaotuse, ajaloo, majanduse, hariduse, teaduse, spordi ja mitmesuguste kultuurvaldkondade – rahvakultuuri, eesti keele […]
“Eesti vähetuntud taimed”
Sari: Roheline Eesti Toomas Kukk on taimedest huvitunud juba koolipoisist saati. Tema magistritöö käsitles Eesti karutubakaid. Alates 1991. aastast on ta töötanud zooloogia ja botaanika instituudis, millest praeguseks on saanud Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut ning 2002. aastast on ta ka ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja. Herbaariumi vanemkuraatorina on Toomas Kuke igapäevatöö peale taimekogu korrashoiu ja […]
“Eesti Välisministeerium 1999”
Sisukord: – 2000 – Toomas Hendrik Ilves, välisminister – Uue aastatuhande hakatuses – Indrek Tarand, kantsler – Ministeeriumi rahakott – Jüri Seilenthal, asekantsler haldusküsimustes – Julgeolekualased arengud – Eesti ja Euroopa Liit – Eesti maailmamajanduses – Regionaalne koostöö – Eesti kahepoolsetes suhetes – Kas tunned maad? Lisad – Kronoloogia – Välisministrid 1999 – Diplomaatiliste suhete […]
“Eesti välispoliitika Balti suund 1926-1934”
… I maailmasõja järel tekkinud Balti riikide välispoliitikas avanes oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks kolm peamist perspektiivi. Esiteks oli võimalus kuulutada end neutraalseks ja vältida kohustavaid liidulepinguid. Neutraliteeti andis seejuures mõista kui kogu Baltikumi seisundit või kui iga riigi eraasja. Teiseks loodeti toetuda Rahvasteliidule s.t. eeskätt Inglismaale ja Prantsusmaale, kes võistlesid mõju pärast Baltikumis, kuid […]
“Eesti vanasõnad I-IV. 4 raamatut.”
1. Raamat Sisukord Eessõna Lühendid – Trükiallikate lühendid – A. Th. Helle 1739. a. piibli raamatute lühendid Kasutatud käsikirjalised allikad koos lühenditega Kohanimede lühendid Muud lühendid Sissejuhatus I. Väljaande koostamisloost II. Problemaatikat 1. Valiku probleemid 1.1. Folkloor või mittefolkloor: tekstide autentsus, suhted kirjandusega 1.2. Vanasõna või muu folkloor: suhted teiste liikidega 1.3. Valik tüübi tasemel: […]
“Eesti vanasõnad I-V. 5 raamatut.”
1. Raamat Sisukord Eessõna Lühendid – Trükiallikate lühendid – A. Th. Helle 1739. a. piibli raamatute lühendid Kasutatud käsikirjalised allikad koos lühenditega Kohanimede lühendid Muud lühendid Sissejuhatus I. Väljaande koostamisloost II. Problemaatikat 1. Valiku probleemid 1.1. Folkloor või mittefolkloor: tekstide autentsus, suhted kirjandusega 1.2. Vanasõna või muu folkloor: suhted teiste liikidega 1.3. Valik tüübi tasemel: […]
“Eesti vanasõnad”
Igal pool head, kodu kõige parem. Inimese nägu ununeb, teod ei unune. Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks. Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib. Mis keegi teab, see ei […]
“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Eesti-Haginsk”
Küla: inimesed ja saatused See raamat on nende eestlaste elust ja saatusest, kes rändasid välja kodumaalt ja asustasid Põhja-Kaukaasias Eesti-Haginski küla. Mööduv sajand, täis põnevust, vaenu, julmusi, suuri ja väiksemaid sõdu, ei hävitanud mitte ainult lootusi paremale elule, vaid ka rohkesti elusid. Tuli aeg, mil majandust hakkas suunama poliitika, mitte inimese ja rahva töökus ja […]
