“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Eesti Vabariigi ametiühingud. Ajalooline ülevaade (1918-1940)”
Eesti ametiühinguid on 90-aastasel arenguteel mõjustanud mitmesugused poliitilised parteid, ideoloogilised voolud ja võimustruktuurid. Need asjaolud jätsid oma jälje ka 1918.-1940. aastate ametiühingutele. Sellest tulenenud raskustele ja erinevustele vaatamata on läbikäidud teel omandatud kogemustel mitte ainult tunnetuslik tähtsus, vaid ka oluline praktiline väärtus tänaste tegemiste tarvis. Eesti ametiühingute ajalugu on veel vähe uuritud. Esimesed sammud sellel […]
“Eesti Vabariigi naisministrid”
Koguteos naistest poliitika tipus. Käesolev koguteos on esimene täielik ülevaade kõigist naisministritest, kes on Eesti Vabariiki 89 aasta kestel teeninud. Ministrid räägivad usutluste kaudu oma kujunemisloost, poliitikasse tulekust, saavutustest ja takistustest. Nende naiste tagasivaade käidud teele avab meie pilgule tükikese Eesti lähiajaloost: riigi ehitamisest, poliitilistest võitlustest, sotsiaal-majanduslikest muutustest ja erakondlikest suhetest. Võrdlusmaterjaliks on usutletud nelja […]
“Eesti Vabariigi Põhiseadus”
Annotatsioon Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus, Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus. Lisatud on ka põhiseadusesse aja jooksul tehtud muudatuste kehtima hakkamise ajad. Taskuformaat
“Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918-1920”
Dokumentide kogumik. Eesti Vabariigi sünnist on möödunud üle kaheksakümne aasta. Suurema osa sellest on Eesti olnud võõrriikide poolt okupeeritud annekteeritud. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal hakati riigi uuesti ülesehitamisel otsima toetuspinda omariikluse loomise esmakogemustest. Eeskuju leida ja üldistada polnud kerge, sest Eesti Vabariigi arengut kajastavad dokumendid olid suures osas publitseerimata ja laialipillatuna talletunud arvukates arhiivifondides. 1997. […]
“Eesti Vabariik 1918-1940. Ajalooline ülevaade sõnas ja pildis”
Saateks Rohkem kui tosin aastaid on kulunud sellest, kui alustasime koguteosega “Meie maa”. Kavakohaselt ilmus sellest neli territoriaalselt liigendatud köidet, kuna viies, üldosa jäi kavatsetud kujul ilmumata. Käesolevaga lunastame selle lubaduse, kuid teisel kujul kui alguses mõeldud. Käesolev, Eesti Vabariigi viiekümnendaks aastapäevaks pühendatud teos pakub ajaloolise ülevaate meie maast ja rahvast iseseisvuse ajal. Mille muuga […]
“Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur”
“Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur” on vajalik teatmeteos meile kõigile, kes me oma riiki tundma õppida tahame. “Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur” on “TEA entsüklopeedia” eriväljaanne, mis on koondanud kõik olulise meie riigi kohta ühte raamatusse. Teosest saab sisutiheda ülevaate Eesti riigikorra, haldusjaotuse, ajaloo, majanduse, hariduse, teaduse, spordi ja mitmesuguste kultuurvaldkondade – rahvakultuuri, eesti keele […]
“Eesti Välisministeerium 1999”
Sisukord: – 2000 – Toomas Hendrik Ilves, välisminister – Uue aastatuhande hakatuses – Indrek Tarand, kantsler – Ministeeriumi rahakott – Jüri Seilenthal, asekantsler haldusküsimustes – Julgeolekualased arengud – Eesti ja Euroopa Liit – Eesti maailmamajanduses – Regionaalne koostöö – Eesti kahepoolsetes suhetes – Kas tunned maad? Lisad – Kronoloogia – Välisministrid 1999 – Diplomaatiliste suhete […]
“Eesti välispoliitika Balti suund 1926-1934”
… I maailmasõja järel tekkinud Balti riikide välispoliitikas avanes oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks kolm peamist perspektiivi. Esiteks oli võimalus kuulutada end neutraalseks ja vältida kohustavaid liidulepinguid. Neutraliteeti andis seejuures mõista kui kogu Baltikumi seisundit või kui iga riigi eraasja. Teiseks loodeti toetuda Rahvasteliidule s.t. eeskätt Inglismaale ja Prantsusmaale, kes võistlesid mõju pärast Baltikumis, kuid […]
“Eesti vanasõnad I-IV. 4 raamatut.”
1. Raamat Sisukord Eessõna Lühendid – Trükiallikate lühendid – A. Th. Helle 1739. a. piibli raamatute lühendid Kasutatud käsikirjalised allikad koos lühenditega Kohanimede lühendid Muud lühendid Sissejuhatus I. Väljaande koostamisloost II. Problemaatikat 1. Valiku probleemid 1.1. Folkloor või mittefolkloor: tekstide autentsus, suhted kirjandusega 1.2. Vanasõna või muu folkloor: suhted teiste liikidega 1.3. Valik tüübi tasemel: […]
“Eesti vanasõnad I-V. 5 raamatut.”
1. Raamat Sisukord Eessõna Lühendid – Trükiallikate lühendid – A. Th. Helle 1739. a. piibli raamatute lühendid Kasutatud käsikirjalised allikad koos lühenditega Kohanimede lühendid Muud lühendid Sissejuhatus I. Väljaande koostamisloost II. Problemaatikat 1. Valiku probleemid 1.1. Folkloor või mittefolkloor: tekstide autentsus, suhted kirjandusega 1.2. Vanasõna või muu folkloor: suhted teiste liikidega 1.3. Valik tüübi tasemel: […]
“Eesti vanasõnad”
Igal pool head, kodu kõige parem. Inimese nägu ununeb, teod ei unune. Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks. Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib. Mis keegi teab, see ei […]
“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Eesti-Haginsk”
Küla: inimesed ja saatused See raamat on nende eestlaste elust ja saatusest, kes rändasid välja kodumaalt ja asustasid Põhja-Kaukaasias Eesti-Haginski küla. Mööduv sajand, täis põnevust, vaenu, julmusi, suuri ja väiksemaid sõdu, ei hävitanud mitte ainult lootusi paremale elule, vaid ka rohkesti elusid. Tuli aeg, mil majandust hakkas suunama poliitika, mitte inimese ja rahva töökus ja […]
“Eesti-hispaania sõnaraamat”
Sõnaraamat põhineb 1994. aastal ilmunud Kaarel Peerna «Eesti-hispaania sõnaraamatul», mida on käesolevas väljaandes täiendatud ja parandatud. Sõnaraamat sisaldab umbes 50 000 märksõna nii eesti kirja- kui ka kõnekeele sõnavarast. Võrreldes sõnaraamatu eelmise väljaandega, on välja jäetud vananenud või vähe kasutatavad märksõnad ja lisatud palju uusi märksõna, mis on nüüdisaegses eesti keeles laialt kasutusel. Hispaaniakeelsete vastete […]
“Eesti-inglise-vene-saksa infosõnastik”
Sõnastikus on esitatud umbes 2800 informatsiooniala märksõna, mis hõlmavad selle alles noore teadusala kõiki valdkondi. Eestikeelsed oskussõnad on varustatud sisuseletustega. Raamatu lõpus on esitatud inglis-, saksa- ja venekeelsed registrid ning selgitavad lisad. Sõnastik on mõeldud teadustöötajaile, ettevõtete juhtidele ja spetsialistidele ning laiemale informaatikahuviliste ringkonnale, nagu üliõpilased, tõlkijad jt.
“Eesti-läti / Läti-eesti sõnaraamat – Igauņu-latviešu vārdnīca / Latviešu-igauņu vārdnīca. 2 raamatut”
Eesti ja Läti on lähedased naaberriigid, mida ühendab nii ajaloopärand kui ka samalaadsed traditsioonid ja arusaamad. Meie keeled küll erinevad, kuigi öeldu sisu on tihtilugu väga sarnane – nii eestlased kui lätlased saavad aru, mida tähendab ahju taga konutada, hambaid varna riputada või jalgu selga võtta. Sõnaraamat on hea abiline eesti keelest tõlkijatele ning kõigile […]
“Eesti-leedu vestmik”
Leedu keel on Leedu Vabariigi riigikeel ja emakeelena kasutab seda tänapäeval ligikaudu 3,5 miljonit leedulast, põhiliselt Leedus. Lisaks sellele leidub rääkijaid veel 41 riigis, kus aktiivselt tegutsevad pagulaste ja viimasel ajal välismaale väljarändajate loodud leedulaste ühendused oma leedukeelsete koolidega. Leedu keel on üks vanemaid keeli Euroopas. See on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Lisaks […]
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
