“Bresti kindlus”

Kirjanik Sergei Sergejevitš Smirnov sai teose “Bresti kindlus” eest 1965. aastal Lenini preemia.

See raamat on Bresti kindluse kaitsmise ajaloo kümneaastase uurimistöö, paljude reiside ja pikkade mõtiskluste, dokumentide ja inimeste otsingute, teiega asetleidnud vestluste ja kohtumiste vili.
Teist, teie traagilisest ja kuulsusrikkast võitlusest kirjutatakse veel jutustusi ja romaane, poeeme ning ajaloolisi uurimusi, luuakse näidendeid ja filme. Vahest on materjal, mis ma olen kogunud, nende tulevaste teoste autoreile abiks.
Kümme aastat tagasi oli Bresti kindlus unustatud, tema varemed maha jäetud, ja teie, tema kangelaslikud kaitsjad, polnud mitte ainult tundmatud – teid, kellest enamik on hitlerlaste käes sõjavangis viibinud, solvati umbusaldusega, mõnikord tehti teile koguni lausa ülekohut. Meie partei ja tema XX kongress tegid Stalini isiku kultuse perioodi seaduserikkumistele lõpu ning teie ja kogu meie maa elus algas uus ajastu.
Nüüd on Bresti kaitsmine üks nõukogude inimestele eriti südamelähedasi Suure Isamaasõja ajaloo lehekülgi. Vana kindlust Bugi ääres austatakse nagu sõjareliikviat, teie ise aga olete oma rahva lemmikkangelasteks saanud.
Ma tunnen surmatunnini uhkust ,et minu tagasihoidlik töö teie elukäigus mingit osa mängis. Ma võtsin sõjast osa ja nägin neil mälestusväärseil aastail nii mõndagi. Kuid just Bresti kindluse kaitsjate kangelastegu otsekui heitis kõigele nähtule uut valgust, näitas mulle meie inimeste jõudu ja hingesuurust, laskis erilise selgusega tunda õnne ja uhkust teadmisest, et kuulun suure, õilsa ja ennastsalgava rahva hulka, kes suudab teostada isegi võimatut.

S. Smirnovi avalikust kirjast Bresti kindluse kangelastele.