Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 5
Kui rääkida või kirjutada Emilie Rosalie Beermann-Lillakust, tuleb alustada tema isast Gustav Heinrich Beermannist – koolijuhist ja ehitusmeistrist, sest siis saab lugeja teada, miks tütrele just selline nimi valiti.
EELK Märjamaa koguduse sündide registris on kirjas, et 7. märtsil 1832 (vkj) sündis Vaimõisa küla Kännumäe Hansu perekonnas viimase lapsena poeg Kustas. Teistel andmetel sündis ta naabertalus Katsepal (Katsepojal) sama aasta 7 mail. Kunagi hiljem on talupoiss Kustasest saanud Gustav Heinrich Beermann (eluaastad 1832 Vaimõisa – 1917 Järva Peetri). Pärimuse järgi olnud ta esiisa Rootsi päritolu vaesunud aadlik, kes võtnud 18. sajandi lõpul osa kuningas Gustav III vastasest vandenõust, mis lõppes kuninga mõrvamisega (meenutagem G. Verdi ooperit “Maskiball”). Ehkki Beermanni esiisal endal veresüüd polnud, põgenenud ta siiski tagakiusamise hirmus Eestisse.
…
Eesti Üliõpilaste sinimustvalge lipu kohta kirjutab seltsi asutajaliige Aleksander Mohrfeldt oma mälestustest: “Elasin seekord dr. K. A. Hermanni juures ja seal oli lipu jutt söögilauas käsil. Doktori-proua haaras naiseliku elevusega mõttest kinni, hüüdes jutu lõpul: “Mina muretsen seltsile lipu!” Ta tõmbas kaasa mõned meie tolleaegsetest noorikutest ja neidudest ning 26. märtsil (vkj) oli meil ilus siidiriidest valmistatud lipp seltsi korteris.”
Doktoriproua Paula Hermann teadis hästi oma võimalusi, kui ta lubas seltsile lipu hankida. Ta pöördus oma sugulase Emilie Beermanni poole, kes oli Põltsamaa kihelkinnakooli tütarlaste käsitööõpetaja. Põltsamaal valmistati üheskoos lipp, mille Emilie vend, seltsi tulevane lipuhoidja Christoph Beermann viis Tartusse ja hiljem Otepääle pühitsemisele.
Kirjasõnas võime mõndagi leida Paula ja Miina Hermanni, kellel ka lipu õmblemise juures oma osa olnud, kohta, kuid väga vähe Emiliest. Käesolevasse raamatusse on koondatud kõik andmed Emilie Beermanni kohta, mis leidusid arhiivides ja raamatukogudes, ning mälestused, mis on põlvest-põlve edasi antuna tänapäevani säilinud.
Veel leiab lugeja käesolevast vihikust Emilie Beermanni tõlgitud jutukese ning üht-teist XIX sajandi lõpu Põltsamaa kohta, sealhulgas kõige vanemaid fotosid, mõni sellinegi, mis kindlasti seni veel raamatutesse jõudnud polnud. Ära on trükitud ka 3. juunil 2009 Põltsamaal Eesti lipu 125. sünnipäeva puhul ette kantud näitemängu tekst.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.