Back Cover

“Venemaa ja Euroopa”

28.90

1 laos

Seisukord: uus Tootekood: 9789985774465 Kategooriad: , , , Silt:

Nikolai Danilevski (1822-1885) raamat “Venemaa ja Euroopa” (1871) peaks eesti lugejat kõigepealt korralikult ärritama, sest sisaldab endas justkui veel üht raamatut – “Venemaa ja Eesti”. Nimetab ju Danilevski eestlasi Vene riigi asutajate seas ja rõhutab, et eestlaste territooriumi kuulumine Saksa Läänemere-provintside koosseisu ei olnud loomulik: “Nime põhjal võiks vahest arvata, et tegemist on venelaste vallutatud ja Püha Rooma impeeriumi või selle asemele tulnud Saksa Liidu küljest rebitud Preisimaa ja Pommeri provintsidega, mis on käesoleval ajal ainsad tõepoolest saksa provintsid Läänemere ääres, mitte aga eestlaste ja lätlaste asustatud territooriumiga Peipsi järvest ja Narva jõest kuni Preisi piirini – Venemaa iidsest valdusest, kus juba Jaroslav asutas Jurjevi, mis nimetati hiljem ümber Dorpatiks, territooriumiga, kuhu asumiseks esimesed Riia piiskopid pidasid vajalikuks küsida luba Polotski vürstidelt. Kes olid selle maa vallutajad: kas venelased s.t. slaavlased, kes liidus erinevate tšuudi hõimudega rajasid Vene riigi ning tõid rahulikul teel kristluse koos hariduse idudega sellele Läänemere-äärsele maale niisamuti nagu oma riigi ühist füüsilist tervikut moodustavatesse teistesse osadesse – või siis kutsumatud ja palumatud saksa avantüristid, kes ilmusid siia tule ja mõõgaga levitama paavstide vaimulikku võimu, pöörama pärismaalasi orjusse ning omandama võõrast vara? Venemaa ei tunnustanud kunagi seda võõraste siisetungi!” (lk. 40-41).
Selleteemalisi arutlusi eestlaste, lätlaste ja soomlaste üle on teoses veel kümmekond. Lisaks on aga raamatus ka teine vaatepunkt, rahvaste arengu loomulikust protsessist lähtumine ning selle protsessi võrdlemine looduses toimuvate protsessidega: “Kui puu ja tema koore vahele satub kõrvaline ese, siis kasvatab puu selle endasse, ühendab oma massiga. Kuid rahvastega juhtub veel midagi muud: oma etnograafilisel, veel mitte ajaloolisel hõimuperioodil on nad küllaltki paindlikud, nende organism on pehme. Veel mitte oma erilise kujundava alge mõju alla sattumata säilitavad nad võime astuda tihedasse ühendusse teiste rahvastega, täpselt samamoodi nagu paljud keemilised elemendid astuvad omavahelisse ühendusse ainult tekkimisstaadiumis (in statu nascendi). Need etnograafilised elemendid moodustavad segatüübi, kui nad on omavahel võrdse jõuga; või nad muudavad ainult veidi peamist tüüpi, kui üks ühinevatest hõimudest ületab teisi oma arvukuse või kõlbelise sarnastava jõu poolest. Kui neile neeldunud hõimudele oleks antud võimalus jätkata kauem oma iseseisvat olemasolu või kui oma arengus kaugemale jõudnud hõimude mõju neile oleks olnud kaugem, siis võib-olla oleksid ka nemad saavutanud oma elu ajaloolise hetke ja oleksid moodustanud originaalseid riike. Kuid saamata selle õnne osaliseks või olemata selleks võimelised, lähevad nad mingi valdavama (ajalooliseks saatuseks määratud) hõimu koosseisu. Muidugi ei toimu see neeldumisprotsess otsekohe, vaid seda aeglasemalt, mida loomulikumalt ja vähema vägivallaga see toimub. Selline oli Venemaa avarustesse hajutatud soome hõimude saatus. Slaavlased ei alistanud neid kunagi; ajaloo algusest peale on nende hõimud sõbralikus liidus slaavi hõimudega ja rajavad koos riigi alust. Ent tugevam hõim neelab nad assimilatsiooni loomulikul teel alla. See protsess pole veel lõppenud ja me näeme soome hõimu kõigil ühtesulamise tasanditel – alates sellest, mille puhul on jäänud alles vaid kunagise lahkenevuse jäljed (soomepäraselt kõlavates kohanimedes), kuni veel oma täieliku hõimunäo säilitanud eestlasteni, kes sellele vaatamata sooviksid vene rahvaga ühte sulada, kui me ise ei seaks selleks takistusi” (lk. 300-301).

Peeter Torop

Sari: Avatud Eesti Raamat

Tootja

Nikolai Danilevski

Seisukord

uus


Raamat on uus

Kaal

780

Kirjastus

Ilmamaa

Ilmumisaasta

2013

Lehekülgi

704

Mõõdud

Tavaformaat

Kaaned

Pehmekaaneline

Tõlkinud

Jaan Isotamm

Ülevaated

Pole ühtegi ülevaadet

Ole esimene, et hinnata “Venemaa ja Euroopa”

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga