“Riigi Teataja 1918”
Faksiimiletrükk, “Riigi Teataja” esimese aastakäigu 10 esimest numbrit – 27. november 1918 kuni 31. detsember 1918. (raamatus on pühendus)
“Riigikaitse Nõukogu protokollid 1933-1939”
Allikapublikatsioon Eesti Riigikaitse Nõukogu loodi 1933. aastal ja töötas kuni 1939. aastani. Riigivanema, hiljem presidendi juures riigikaitse valdkonnas kõrgemaks nõuandvaks organiks olnud nõukogusse kuulusid riigijuhid, valitsuse liikmed ja kõrgemad sõjaväelased, sh Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Kaarel Eenpalu, Karl Selter, Johan Laidoner, Juhan Tõrvand, Aleksander Tõnisson, Nikolai Reek, Jaan Soots, Johannes Orasmaa ja paljud teised. Aja […]
“Rootsi kuninga valge laev. Riskantne mäng rannarootslaste pärast”
Rootsi ajakirjanik Carl Mothander sündis 14. jaanuaril 1886 Stockholmis. Ta osales Soome 1918. aasta kodusõjas valgete poolel sanitaarkompanii eesotsas Viiburi rindel ja võttis Rootsi vabatahtlike värbajana osa Eesti Vabadussõjast. 1928. a abiellus Mothander baltisaksa parunessi Benita von Wrangelliga (1878-1967) ja asus elama Eestisse, Tallinna Toompeale ja suviti Kohila kanti Tohisoo mõisasse. Mothanderid pääsesid juba Nõukogude […]
“Rukkilillesinised koolimütsid Tallinna tänavail”
Raamat Anna Tõrvand-Tellmannist, tema koolist ja tema õpilastest. See on jutustus eelmise sajandi kolmekümnendate ja sellele järgnevate aastate Tallinna koolipoistest ning -tüdrukutest, nende tegevusest, eesmärkidest ja käekäigust ajal, mil terve Euroopa edasine saatus oli kaalukausil. Selle põlvkonna jaoks helgena tundunud tulevik muutus alanud okupatsiooni ja sõja puhkemisega täielikult, tõi kaasa valu, surma ja hävingut, võttis […]
“Saaremaa ülestõus 1919”
Raamat on valminud Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklikus Keskarhiivis (ENSV ORKA) ning Saaremaa Koduloomuuseumis leiduvate dokumentide ja materjalide põhjal. Need materjalid kujutavad endast mitmesuguseid dokumente, resolutsioone, ettekandeid, aruandeid, kirjavahetust, järelepärimisi, süüdistusakte, kohtuotsuseid, ülestõusust osavõtjate nimekirju jne. Illustreeritud ajalooliste fotodega. Mõeldud laiale lugejaskonnale, kõigile – keda huvitab meie rahva ajalugu. Endine raamatukoguraamat!
“Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925-1940”
Võib suure kindlusega väita, et vähemusrahvuste kaitse küsimus on aktuaalne kõikjal, kus riigi elanikkond koosneb mitmest rahvusest. Selle tungivus sõltub eelkõige vastava riigi vähemusgruppide suurusest (eriti suhtes põhirahvusega) ja enamusrahvuse ning vähemusrahvuste omavaheliste suhete iseloomust. Viimased on enamasti ajalooliselt kujunenud. Lahendamata vähemusküsimus võib kergesti muutuda hukutavaks riigi julgeolekule, seepärast on vähemuste õiguste küsimus riigi sisejulgeoleku […]
“Sepikoda. Eestisõjakoolid 1919–1940: Inimesed, ideed, institutsioonid”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 11 Monograafia on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst «Eesti sõjaväe ohvitseride ettevalmistamise süsteemi kujunemine ja areng 1919–1940» 19. sajandi teisest poolest alates oli järjest enam eestlasi Vene keisririigi alamatena omandanud ohvitserikutse. Massilisemalt toimus see aga juba Esimese maailmasõja aastail. Vabadussõjas tunti siiski suurt puudust […]
“Siuru-raamat”
Luuletaja ja teatrikriitiku Artur Adsoni (1889–1977) „Siuru-raamat” (esmatrükk Rootsis 1949) on üks olulisemaid ja huvitavamaid mälestusteraamatuid eesti kultuuri- ja eriti kirjanduselu kohta alates Estonia teatri avamisest 1913. aastal ja lõpetades Pätsi-Eenpalu „vaikiva ajastuga”. Raamatu keskmes on, nagu pealkirigi ütleb, 1917. aasta kevadel rajatud kirjanike rühm Siuru ning selle liikmete Friedebert Tuglase, Marie Underi, Henrik Visnapuu, […]
“Sõda enne sõda”
Nõukogude eriteenistusest Eestis kuni 1940. aastani. Raamatus “Sõda enne sõda” saab muu hulgas teada: – Kui edukas oli NSV Liidu luure Eesti poliitikute, riigiametnike ja sõjaväelaste värbamisel ehk kas sõjaeelse Eesti ladvik oli Nõukogude spioonidest läbi imbunud? – Kes tegid karjääri Eesti NSV-s ehk paljastatud spioonide saatus? – Kui hästi maksis idanaaber oma salakuulajatele Eesti […]
“Sõjategevuse päevaraamat”
2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat Alatud: 21/XI. 1918 Lõpetatud: 31/XII. 1919 Te hoiate käes Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu […]
“Soomusautoga Eesti Vabadussõjas”
Einar Paul Albert Muni Lundborg (1896 Kolkata – 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas soomusauto “Kalevipoeg” ülemana ning kellele omistati sõjas ilmutatud vahvuse eest II liigi 3. järgu Vabadusrist. E. Lundborg pani oma sõjatee kirja päevikusse, mis hiljem juhuslikult avastati ja 1968. aastal Jüri Remmelgase tõlgituna Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiivi poolt […]
“Soomusautoga Eesti Vabadussõjas”
Einar Paul Albert Muni Lundborg Minu rindeelamusi 1919 – 1920. E. Lundborg (1896 Kolkata – 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas soomusauto “Kalevipoeg” ülemana ning kellele omistati sõjas ilmutatud vahvuse eest II liigi 3. järgu Vabadusrist. E. Lundborg pani oma sõjatee kirja päevikusse, mis hiljem juhuslikult avastati ja 1968. aastal Jüri […]
“Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast”
Vabadussõjas ühe viimase kõrgema väejuhina kõrges eas surnud ARNOLD HINNOM sündis 5. jaanuaril 1895 Järvamaal Vajangu vallas Kuie külas kaupmehe pojana. /—/ Kodumaal jõudis Arnold Hinnom avaldada mälestusteosed “Põlise vaenlase vastu. Soomusrongide diviisi heitlusi landeswehriga” (1933) ja “Läti küttidega maailmasõjas” (1938). Kolmanda raamatu trükiloa konfiskeeris Nõukogude võim 1940.a, kuid autoril õnnestus algkäsikiri päästa. “Suur heitlus. […]
“Suur heitlus”
Mälestusi rahvusväeosade ajast ja vabadussõjast. /—/ Et ma olin suurema osa Vabadussõja ajast Soomusrongide diviisi staabis, olles diviisi ülema abi, siis keskuses oli võimalik saada ülevaade kogu sõja käigust. Teos on koostatud isiklikkude mälestuste, päevaraamatute, dokumentide ja Vabadussõja Ajaloo Komitee materjalide alusel. Et Vabadussõda ja iseseisvus olid I maailmasõja otsene tulemus, siis oli oluline tähtsus […]
“Tartu rahu”
Professor Edgar Mattisen on rikkaliku dokumentaalse materjali põhjal andnud esmakordselt nii ulatusliku ja tervikliku käsitluse Vene SFNV ja kodanliku Eesti Vabariigi Tartu rahust 2. veebruaril 1920.
“Teatritegu”
Karl Menning (1874–1941) rammis oma nime kui mitte mujale, siis vähemalt Vanemuise teatri ajalukku. Nõnda heljub ta nimi ikka elavana meie minevikumüüdis. Tema tegelikke kirjatöid ja kontseptsioone tuntakse vähem. Menningu avalikkusele suunatud tutvustused, arvustused, kirjutised ja uurimused mahuvad enamasti kahte aastakümnesse (1897–1917). 1918 pööras Menning teatrile jäädavalt selja. Ta kuulus meie esimese väikesearvulise välisdelegatsiooni koosseisu, […]
“Tuhande valitseja maa”
Mälestusi Saksa okupatsiooni ajast 1941-1944 Sissejuhatus Saksa sõjavägi on 25 aasta jooksul kahel korral Eesti okupeerinud; 1918 ja 1941-44, esimeses ja teises maailmasõjas. 1918 astusid mõned meie juhtivatest poliitikategelastest kindralmajor (tol ajal polkovnik) E. Põdderi kaudu ühendusse Kuresaares asuva Saksa armee staabiga, et viimast mõjutada Saksa sõjaväe kiiremaks paiskamiseks okupeeritud Saaremaalt mandrile, kus pärast enamlaste […]
“UFA umbsõlm”
Üks täiesti vanamoodne ja mosaiikne dokumentaalne Eesti ajaloo romaan, mida võib lugeda igatpidi ja mille keel on ajakohane ja õige. Dokumentaalromaan kirjeldab Samaara, Ufa ja Omski eestlaste tegemisi Venemaal sada aastat tagasi. Eesti Vabariik on sakslaste poolt okupeeritud. 1918. aasta septembris osalevad Samaara Eesti Rahvusliku Komitee ja Eesti Ajutise Valitsuse nimel heas usus kirjanik ja […]
“Universitas Tartuensis. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool ja üliõpilaskond sõnas ja pildis”
Saateks Täpselt viiskümmend aastat tagasi, 1. detsembril 1919 kell 12.15 algasid Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avapidustused. Ajaloolise peahoone fassaad oli selleks puhuks pärgade ja kuuskedega ehitud, aula ja trepid loorberitega kaunistatud. Poolteise tuhande piduvõõra ees mängis “Vanemuise” sümfooniaorkester. Siis kõlasid Gustav Suitsu selleks puhuks loodud nägemusliku proloogi algusread: Veel purskab tuld ja suitseb sõja kuri […]
“Vabadusrist. Mälestusi Landesveeri sõjast”
Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta ei pane meid loodetavasti unustama, et peagi tähistame ka 100 aasta möödumist Eesti vägede võidust Saksa Landeswehri üle. Vahest just tänu selle saamegi üldse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistada – nimetatud võiduga ajas eestlane lõplikult selja sirgu, kunagised kaotused ja mõisatallide alandus uhuti minema. Sõtta parunite vastu põgeneti teistest rindelõikudest ning […]
