“Meie maa. Eesti sõnas ja pildis I-IV. 4 raamatut”
Raamat “Põhja-Eesti” Sisukord Tallinn Meie Tallinn. Bernard Kangro / Jooni Tallinna ajaloost. Arnold Soom / Vana Tallinn. Armin Tuulse / Uus Tallinn. Ervin Pütsep / Riigi pealinn. Artur Raud / Tallinna kultuuripale. Valev Uibopuu / Tallinna teatritest. Valentin Lind / “Siin Tallinn, Tartu ja Türi.” Gert Helbemäe / Tallinna tehnikaülikool. Mihkel Mathiesen / Kodusadam Tallinn. […]
“Metsik ida. Soome hõimusõjad ja Ida-Euroopa murrang 1918-1921”
“Raamatus „Metsik ida“ käsitletavat aega ja ruumi piiritlevad 1918. aasta jaanuarist maini peetud Soome kodusõda või vabadussõda (kansallissota), Soome vabatahtlike osavõtt Eesti vabadussõjast 1919. aastal ning vabatahtlike võitlused Ida-Karjalas 1920. aastate alguseni. Need sõjad mõjutasid Soome minevikukäsitust terve 20. sajandi ja väitlused Soome avalikkuses ei ole tänini vaibunud. Jäägriliikumisel oli neis sündmustes üks kandvamaid osi. […]
“Molotovi-Ribbentropi pakt. Raske ülestunnistus.”
MRP salaprotokolli avalikustamine ja kogu tõde 1939. – 1940. aastast näitab tegelikult vaid seda, kas tunnustatakse põlisrahva huve või mitte, kas arvestatakse põlisrahva huvide prioriteetsusega; näitab seda, kas meil üldse on võimalik parlamentaarsel teel ja Nõukogude Liidu koosseisus olles ühiskonna uuendamise ning demokratiseerimise poliitikat ellu viia. Nendele küsimustele peab Moskva varem või hiljem vastama, mitte […]
“Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni”
Kogumik sisaldab dokumente, mälestusi ja muid materjale Molotovi-Ribbentropi paktina tuntud lepingu saamisloost ning NSVL ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise lepingu sõlmimisega seotud asjaoludest. Paljud materjalid jõuavad lugejani esmakordselt.
“Mundoloogia”
Raamat sisaldab valiku eesti õigusteadlase Nikolai Maimi (1884i1976) olulisematest kirjatöödest. Need annavad põhjaliku ülevaate Maimi kui inimesest ja riigist normatiivselt mõtleva teadlase arenguloost. Kogumiku esimene osa artiklid vaatlevad kohaliku omavalitsuse arengule Eestis. Teine kajastab riigiõigust nii Eestis kui Euroopa ajaloos laiemalt. Kesksele kohale tõuseb mõiste “mundoloogia” ehk maailmateadus, mida käsitlev teos moodustab raamatu kolmanda osa. […]
“Narva muuseum. Toimetised 22. 2021. Vabadussõja lõpp Narvas 1920”
2020. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust. Selle sõja tulemusena saavutas Eesti rahvas vabaduse ja omariikluse. Narva, tänu oma geograafilisele asendile, mängis Vabadussõjas olulist rolli – seal algas ja lõppes lahingutegevus Nõukogude Venemaa Punaarmee vastu. Käesolev Narva Muuseumi artiklite kogumik keskendub Vabadussõja lõpule Narvas, käsitledes Eesti jaoks olulisi ajaloosündmuseid, eeskätt kohalikus regionaalses kontekstis. Kogumik […]
“Neli kooli”
Arno Niitme mälestusteraamat Neli kooli on järg tema 1983. aastal USA-s ilmunud meenutustele Noorus ja kooliaastad Treffoonias. Autor jutustab oma õpingutest Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis, sõjaväeteenistusest Kuperjanovi Partisanide Pataljonis ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning õpetaja- ja direktoriametist Tapa Ühisgümnaasiumis ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Mälestused hõlmavad ajavahemikku 1928-1944. Mälestusteraamat Neli kooli annab ajastu üldkirjelduse […]
“Nii see oli … “
Kroonika ühest unustuseliiva maetud ajastust. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlase meenutused noorusaastatest Tartus, õpingutest Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja tööst Eesti Vabariigi Riiklikus Propaganda Talituses heidavad valgust peamiselt 1930-ndate aastate kultuuri-, seltskonna- ja poliitilisele elule, tutvustades lugejale mitmeidki üsna vähetuntud seiku, sealhulgas murrangulise 1940. aasta sündmustest. Raamat on illustreeritud kaasaegsest ajakirjandusest nopitud joonistuste ja šaržidega.
“Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 10 Kolonel Ants Matsalo (1895–1945) saatus oli Eesti ohvitseri jaoks üpris tavapärane. Ta pärines paljulapselisest Mulgimaa põlistalust, sai üldhariduse Viljandi linnakoolis, mobiliseeriti ilmasõtta, läbis ohvitserikoolituse ja saadeti rindele, tegi kaasa Vabadussõja, pälvides Vabadusristi ja autasutalu, omandas sõjaväelise kõrghariduse, tõusis nii auastmes kui ka ametiredelil, arvati 1940. aastal vastutahtsi Punaarmeesse, arreteeriti […]
“Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis aastail 1926-1939”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 4 Kokkuvõte Põltsamaal toimunud ja toimumata jäänud sündmustest, mis huvitasid inimesi ja ajakirjandust 1920-30-ndatel aastatel
“President Konstantin Päts”
Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts astub 20. sajandi alguses Eesti ajaloo rambivalgusse. Temast saab mitmekordne peaminister, riigivanem ja lõpuks Eesti Vabariigi esimene president. Pätsi riigimehekarjäär lõpeb koos iseseisva Eesti hävinguga. Järgnevad vangistus, küüditamine ning pikad kannatuseaastad Venemaal. Miks Soome demokraatia jäi püsima, aga Eesti oma lämmatati? Milline oli Konstantin Pätsi osa riigi loomisel ja […]
“Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal”
Vabadussõja sees on mitu selgesti eristuvat perioodi, lausa väiksemat omaette sõda. On võitlus Landeswehriga, mida kroonis juubeldav võit põlisvaenlase üle. On Pihkva vallutamine ja operatsioonid Peterburi suunal, mil Eesti väed oleksid peaaegu muutnud Vene hiigelriigi saatust. On Läti riigi saatuse tegelik muutminegi. On mastaapsed kaitselahingud Narva rindel sõja lõpuperioodil. Kuid kõige haaravamad on ikkagi esimesed […]
“Punakütid. Eesti punakaartlaste ja punaste küttide sõjatee 1917-1920”
Hanno Ojalo on eesti sõjaajaloolane. Avaldanud üksi ja koos kaasautoritega kümmekond raamatut. Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige. Eesti punakaartlaste ja punaküttide üksuste loomine ja tegevus aastatel 1917-1920 on üks uurimisteemasid meie sõjaajaloos, mis on iseseisvuse taastamise järel unarusse jäänud. Nii-öelda valele poolele sattus Vabadussõja eel ja alul tuhandeid mehi, osa omal vabal tahtel, osa võõral […]
“Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918-1940”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 9 Igor Kopõtini monograafia on katse käsitleda Eesti sõjaajalugu uuest vaatenurgast, kus ei keskenduta mitte niivõrd sõjategevuse kirjeldamisele, kuivõrd sõjaväe organisatsiooni analüüsile läbi selle igapäevaelu ja enesekuvandi. Kuna mitmes Euroopa riigis on levimas trend sobitada ajaloouurimine patriootlike vajadustega, väärib see monograafia esiletõstmist kui näide uurimusest sine ira et studio. – […]
“Riigi Teataja 1918”
Faksiimiletrükk, “Riigi Teataja” esimese aastakäigu 10 esimest numbrit – 27. november 1918 kuni 31. detsember 1918. (raamatus on pühendus)
“Riigikaitse Nõukogu protokollid 1933-1939”
Allikapublikatsioon Eesti Riigikaitse Nõukogu loodi 1933. aastal ja töötas kuni 1939. aastani. Riigivanema, hiljem presidendi juures riigikaitse valdkonnas kõrgemaks nõuandvaks organiks olnud nõukogusse kuulusid riigijuhid, valitsuse liikmed ja kõrgemad sõjaväelased, sh Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Kaarel Eenpalu, Karl Selter, Johan Laidoner, Juhan Tõrvand, Aleksander Tõnisson, Nikolai Reek, Jaan Soots, Johannes Orasmaa ja paljud teised. Aja […]
“Saaremaa ülestõus 1919”
Raamat on valminud Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklikus Keskarhiivis (ENSV ORKA) ning Saaremaa Koduloomuuseumis leiduvate dokumentide ja materjalide põhjal. Need materjalid kujutavad endast mitmesuguseid dokumente, resolutsioone, ettekandeid, aruandeid, kirjavahetust, järelepärimisi, süüdistusakte, kohtuotsuseid, ülestõusust osavõtjate nimekirju jne. Illustreeritud ajalooliste fotodega. Mõeldud laiale lugejaskonnale, kõigile – keda huvitab meie rahva ajalugu. Endine raamatukoguraamat!
“Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925-1940”
Võib suure kindlusega väita, et vähemusrahvuste kaitse küsimus on aktuaalne kõikjal, kus riigi elanikkond koosneb mitmest rahvusest. Selle tungivus sõltub eelkõige vastava riigi vähemusgruppide suurusest (eriti suhtes põhirahvusega) ja enamusrahvuse ning vähemusrahvuste omavaheliste suhete iseloomust. Viimased on enamasti ajalooliselt kujunenud. Lahendamata vähemusküsimus võib kergesti muutuda hukutavaks riigi julgeolekule, seepärast on vähemuste õiguste küsimus riigi sisejulgeoleku […]
“Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919-1939”
Tavaliselt on nii, et kui midagi ühiskonnas ära keelatakse, siis ikka kujuneb kiht inimesi, kes vihuti asub seda keeldu kohe rikkuma. Salakaubavedu ehk konterbant on ebaseaduslik väliskaubandus. Ta esineb alati siis, kui vaba kaubavahetus riikide vahel on piiratud või keelatud, kui teatud kauba pakkumine ja nõudmine ei ole tasakaalus, kui mingil kaubal on eri maades […]
“Sepikoda. Eestisõjakoolid 1919–1940: Inimesed, ideed, institutsioonid”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 11 Monograafia on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst «Eesti sõjaväe ohvitseride ettevalmistamise süsteemi kujunemine ja areng 1919–1940» 19. sajandi teisest poolest alates oli järjest enam eestlasi Vene keisririigi alamatena omandanud ohvitserikutse. Massilisemalt toimus see aga juba Esimese maailmasõja aastail. Vabadussõjas tunti siiski suurt puudust […]
