“1. Eesti polgu komitee protokollid 1917-1918”
Allikapublikatsioon 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel hakati Vene armees looma valitavaid roodu-, polgu- ja armeede komiteesid. Mai alguses anti korraldus diviisi- ja korpuse komiteede loomiseks. Loodavate komiteede ülesandeks pidi olema sõjaväe ühtsuse tugevdamine, distsipliini ja korra tagamine väeosades, majandustegevuse kontrollimine, sõdurite omavaheliste arusaamatuste lahendamine ja teised sarnased ülesanded. Enamikes Vene armee väeosades aga kujunesid nendest komiteedest […]
“3 (34) Rahvusarhiivi toimetised. Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918-1920”
Sisukord Tõnu Tannberg / Saateks Ago Pajur / Eesti riigikaitse korraldamine Vabadussõja eel Mati Kröönström / Saksa okupatsioonivägedest Eestis Vabadussõja algul Hent Kalmo / Briti laevastiku saabumise diplomaatiline eelmäng Arto Oll / Suurbritannia seisukohad Eesti suhtes ja Briti eskaadri tegevus Soome lahel 1918-1919 Merike Jürjo / Koolipoisid Vabadussõjas Peeter Kaasik / Henry C. Reissar – […]
“Äraminek. Eestirootslased Teise maailmasõja ajal ja lahkumine Rootsi”
Viktor Amani (1912-2009) ülevaade eestirootslaste lahkumisest Rootsi avaldati esmakordselt 1961. aastal koguteose “En bok om Estlands svenskar” I köites. Ülevaade kirjeldatakse ümberasumise tagamaid, erinevaid ümberasumise viise ja eestirootslaste sulandumist Rootsi ühiskonda.
“Artur Sirgu elu ja surm. Eesti vabadussõjalaste juhi lugu”
Artur Sirk kerkis 1930. aastate algul vabadussõjalaste liikumise eesotsas Eesti poliitikataeva säravaimaks täheks ja paisati siis oma vastaste poolt põrmu, paljude arvates ta sõna otseses mõttes tapeti. Põgenemine Patarei vanglast tegi Artur Sirgust legendi, millele salapärane surm kaugel võõral maal lisas kustumatu märtrioreooli. Kas Eesti riik pani tõesti toime poliitilise mõrva? Kas president Konstantin Päts […]
“Baasidelepingust anneksioonini. Dokumente ja materjale”
Käesolev dokumentide ja materjalide kogumik on järjeks 1989. aastal ilmunud kogumikule “Molotovi-Ribbentropi paktist baasidelepinguni”, milles publitseeritud materjal kajastab Eesti rahvusvahelist olukorda ja välispoliitikat 1939. aasta kevadest kuni mittekallaletungipakti sõlmimiseni NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel. Käesolevate kaante vahele koondatud dokumendid ja muu materjal valgustavad järgnevat sündmustikku, alates Nõukogude-Eesti sõjaväelistest läbirääkimistest ja Punaarmee vägede sabumisest baasidesse […]
“Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes”
Briti kõige kõrgem sõjamehevapruse eest annetatav aumärk Victoria-rist on väga erakordne autasu – selle vääriliseks on 150 aasta jooksul peetud ühtekokku kõigest 1350 Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse kodanikku. Mereväekapten Augustus Agar teenis Victoria-risti välja Eesti Vabadussõja käigus Kroonlinna lähistel – ta uputas oma tibatillukese torpeedokaatriga bolševike ristleja “Oleg”. Lisaks tollaste sõja- ja poliitikasündmuste kirjeldamisele jutustab […]
“Draakoni hambad”
Rootsi ja Taani palgasõdurid 1919. aastal Eestis. Tartu Riikliku Ülikooli õppejõu, ajalookandidaat Kaido Jaansoni raamat jutustab niinimetatud vabatahtlikest Eesti kodusõja aastail. Tegelikult olid need mehed tavaliste palgasõduritena kodanliku Eesti valitsuse teenistuses. Autor kirjeldab arhiiviallikate, omaaegsete mälestus- ja ajalooraamatute ning perioodika põhjal nende “abiliste” värbamist. Eestisse saatmist ja osalemist interventsioonis, jutustab Rootsi ning Taani üldsuse protestist […]
“Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse”
… Ka oma teistes teostes kirjeldab P. Johansen vanu eestlasi mahajäänud rahvana, kellele alles sissetunginud ristirüütlid olevat kultuuri toonud. Eesti ajaloo II köite ülejäänud peatükkides leidus samuti seisukohti, mis vastasid muutunud välispoliitika nõuetele ja ühtisid J. Vasara ja J. Uluotsa mõtteavaldustega. Kui I köite pealkirjad kõnelesid liidust venelastega, siis II köites figureerivad juba sellised pealkirjad […]
“Eesti kroonika 1939”
Elav Teadus nr 98. Eesti Kirjandusliku Seltsi populaarteaduslik seeria. Kaastöölised: H. Tammer, J. Taklaja, J. Käis, A. Leinjärv, A. Kalamees, V. Jakobson, E. Reining, R. Paris, O. Urgart, A. Annist. Eesti Kirjanduse Selts, 1940. Sisukord: 1939.a välispoliitilisi sündmusi (H. Tammer). Eesti sisepoliitiline elu 1939.a. (H. Tammer). Eesti majanduslik seisukord 1939.a. (J. Taklaja). Koolielu 1939. aastal […]
“Eesti pildis ja sõnas”
Käesolev raamat jutustab maast, mis oli asustatud juba 8000 aastat enne Kristuse sündi. Taganeva mannerjää kannul, aastatuhandetel, kui Vahemere kallastel tekkisid euroopaliku kultuuri antiiksed eelkäijad, elasid siin inimesed, kelle elukorraldusest kõnelevad haruldased arheoloogilised leiud ja kes kuulusid Euroopa ühe vanima rahvatõu hulka. Siit pärinevad meresõitjad, kes sooritasid retki kuni Põhjamereni ja Atlandi rannikuni umbes samal […]
“Eesti politsei loomine ja areng 1918-1940”
See raamat on Eesti esimese iseseisvusaja politseist. Rahvasuus räägitakse temast tänapäeval lausa legende. Kas neil juttudel on tõepõhi all? Otsustagu lugeja ise. Raamat on kirjutatud ajaloodokumentide põhjal ja illustreeritud fotodega. Raamatu autor, Läänemaalt pärit Mai Krikk on sündinud 1946. aastal Tallinnas. 1965 lõpetas Lihula keskkooli, 1971 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ajalookandidaat 1978. Eesti politsei ajaloo uurimisega […]
“Eesti rahvusväeosad 1917-1918”
Formeerimine ja struktuur Vabadussõjas saavutatud võit pani aluse Eesti Vabariigi püsimisele. Vaatamata teiste riikide sõjalisele ja majanduslikule abile pidid lahinguväljal hakkama saama ikkagi eestlased ise, alates ülemjuhatajast kuni lihtsõduriteni, meie vanaisad ja nende isad. Tänapäeval võetakse võitu Vabadussõjas kui iseenesestmõistetavat fakti ega hakata pikalt analüüsima, kuidas see ikkagi võimalikuks sai. Eesti Vabariigi sündi 24. veebruaril […]
“Eesti rahvusväeosad 1917-1918”
Antoloogia Eesti iseseisvumise protsessi (1917-1920) oluline osa oli rahvusväeosade loomine 1917. aastal. Rahvuslike väeosade loomise küsimus oli eesti sõjaväelaste ja seltskonnategelaste seas päevakorrale kerkinud juba Esimese maailmasõja alguses, eriti pärast seda, kui lätlastel õnnestus 1915. aastal saada keskvalitsuselt luba formeerida kütipolke. Tegelike sammudeni aga jõuti siiski alles pärast keisrivõimu kukutamist 1917. aasta veebruaris-märtsis, mil monarhia […]
“Eesti Riigi-, Avaliku- ja Kultuurielu tegelased 1918-1938”
Moodne teatmekirjandus on valgustusaja laps. Ajavaimule vastavalt tegid baltisaksa haritlased ajaloolis-biograafilise informatsiooni alal 19. sajandil hinnatavat tööd. Eesti rahvusühiskonna tegelasi jäädvustas koguteos “Postimees 1857-1907” (Tartu, 1909). Iseseisev Eesti oli humanitaarteaduste ja ajaloobiograafia alal varasemate kodumaiste saavutuste hooliv pärija ja innukas jätkaja. Edukaks tööks kujunes institutsionaalne baas: Tartu Ülikooli õppetoolid, Akadeemiline Ajaloo Selts, hästi korrastatud arhiivid […]
“Eesti riik I”
Konstantin Päts Mina isiklikult ei kuulu ei Tõnissoni ega Pätsi jumaldajate hulka, vaid olen kirjutanud poliitilises võitluses mõlema vastu nii följetone kui epigramme ja säilitan endale ikka sõnavabaduse nende arvustamiseks, kuid tahaksin siinkohal eriti rõhutada, et mina tunnustan ja austan siiski mõlemaid meie rahvuslikke suurkujusid ja Eesti Vabariigi märtreid (…). Mulle isiklikult on tundunud Tõnissoni […]
“Eesti sõjaväe Pioneeripataljon”
Areng ja koostöö 1917-1940. 15. detsembril 1917. aastal moodustati Eesti rahvusdiviisis insenerirood, millest sai alguse Eesti sõjaväe pioneeriteenistus. Vabadussõjas tegutsesid eesti pioneerid Inseneripataljoni koosseisus ning kandsid nimetuse sapöörid. Sapööride peamiseks tegevusalaks oli välikindlustuste loomine meie rahvuspiiridel, mis hõlbustas Eesti territooriumi kaitse korraldamise Vabadussõja lõppetapil. 15. märtsil 1924 loodi Eesti sõjaväe Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa […]
“Eesti suhted Leedu ja Poolaga. Balti konverentsid 1920-1925”
Dokumentide kogumik. Käesolev dokumendiväljaandes publitseeritud ürikud kajastavad Eesti vahekorda Leedu ja Poolaga, aga ka Balti liidu loomisega seotud probleemistikku aastail 1920-1925. Kogumik on otsene järg varem ilmunud Eesti-Soome ja Eesti-Läti suhteid käsitlevatele raamatutele (Eesti ja Soome suhted 1920-1925. Dokumentide kogumik. Koostanud Heino Arumäe. Rahvusarhiiv. Ad fontes, I. Umara, Tallinn, 1977; Eesti ja Läti suhted 1920-1925. […]
“Eesti Vabadussõda 1918-1920 I-II köide” 2 raamatut
Vabadussöda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles söjas, vöideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvöimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimisel, vöitis eesti rahvas endale löplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussöja tähtsust möistame täies ulatuses, kui meenutame, et önnetult löppenud muistse vabadusvöitluse tagajärjel eesti rahvas oli sunnitud kannatama vööra vöimu survet paljude sajandite […]
“Eesti Vabadussõda 1918-1920” I&II osa. 2 raamatut
Vabadussõda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles sõjas, võideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvõimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimiesl, võitis eesti rahvas endale lõplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussõja tähtsust mõistame täies ulatuses, kui meenutame, et õnnetult lõppenud muistse vabadusvõitluse tagajärjel oli eesti rahvas sunnitud kannatama võõra võimu survet paljude sajandite […]
“Eesti Vabadussõda”
Eesti Vabadussõda 1918-1920 oma eesti ajaloos erakordset tähtsust. Eestlastel ei olnud muistsest vabadusvõitlusest saadik leidunud oma sõjalist jõudu. Vene revolutsiooni keerises koondusid küll Esimeses Maailmasõjas võidelnud eesti sõjamehed rahvusväeosadesse kodumaa pinnal, kuid need likvideeris Saksa okupatsioon. Novembri lõpul 1918 hakkas lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul Eestisse tungima enamlike punavägede laviin, et alistada meie kodumaad Vene kommunismile. […]
