“Kaks suurt”
Teos jutustab kahest Eesti suurmehest, nende eluteest ja riigimehetegevusest Eesti Vabariigi loomisel ja korraldamisel. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts olid poliitilised vastased. Esimene oli aatemees, ideede andja, poliitiline võitleja, kes ei pooldanud kompromisse; teine pragmaatik, tasa ja targu tegutseja, kes oli valmis koostööks ka teisitimõtlejatega. Mõlemad olid aga terava mõistusega, andekad poliitikud, jõulised isiksused, kes […]
“Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat. 1918-1919”
Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat originaalis on kirjutatud Otto Tiefi poolt talletamaks toimunud Vabadussõjas alates 20. detsembris 1918 kuni 31. detsembrini 1919. Raamatu koostaja on lisanud vaid kommentaare, viiteid ja visuaalset materjali. Sestap kajastab päevaraamat kõige vahetumalt toimunud sündmusi, mis mitte alati ei olnud heroilised ja võidukad, vaid ka karmid, masendavad ja traagilised. Samas on tähelepanuväärne […]
“Kogutud teosed 10. osa”
“Kriitika” VII Järelsõna: Margit Arusoo ja Toomas Haug “Kriitika” VIII Järelsõna ja kommentaarid: Toomas Haug
“Koldehoidja I. Järva Maanoorte Ühendus”
Aare Niinemägi: Hallipäisele armsale Presidendile Konstantin Pätsile. Luuletis. A. Jürima: Järva maanoored. Artikkel Ignas Tõrmaküla: Suur jõud. Artikkel H. Lipp: Õpi, maanoor. Artikkel Aare Niinemägi: Neli laulu. Luuletised A. Hansen: Tõdesid ja mõtisklusi noorus. Luuletis Aare Niinemägi: Hädaoru noorus. Luuletis Johannes Kaup: Kivid südames. Novell J. Lepiksaar, mag.: Sulissõprade-laululindude elust kodumaa metsades. Evald Roosaare. Uus […]
“Kolm nädalat punast diktatuuri. Tartu sündmusi Eesti Vabadussõja päevilt”
Arno Raag (26. august 1904 Vesneri vald, Tartumaa – 6. märts 1985 Melbourne, Florida) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Oli Postimehe toimetuse liige 1928-1940. Põgenes 1944. aastal Saksamaale ja aastal 1949 siirdus USA-sse. Arno Raag on avaldanud lähiajaloo-alaseid raamatuid nii 1930ndatel kui ka hiljem paguluses, […]
“Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist”
Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Konstantin Päts (1874-1956) tundis Eesti sõjaeelse vabariigi juhtivatest riigimeestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning lõpuks eesti Vabariigi president aastatel 1938-1940. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooksul, […]
“Kord ja kohus. Eesti sõjaväejuhtkond Vabadussõja-aegses sisepoliitikas”
Ajal, mil Vabadussõja rinnetel kõnelesid relvad, rikkusid tagalas rahu erakondade nääklused, kommunistide õõnestustegevus, streigid, välikohtud, Saaremaa mäss. Lisaks iseseisvuse kindlustamisele lahinguväljal lõid sõjaväelased kaasa ka sisepoliitikas. Ülemjuhataja Laidoneri volitused mitmes tagalat puudutavas küsimuses olid peaaegu diktaatorlikud ja mõned poliitikud kartsid, et sõjaväelased kehtestavad riigis diktatuuri. Raamat räägibki lähemalt sõjaväelaste rollist Vabadussõja-aegses sisepoliitkas – kuidas tagati […]
“Kord olin ma röövlite päälik…”
Ernst Kirsi lapsepõlv möödus Ida-Mulgimaal, põlises taluperes. Sealt viis tema tee läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna poliitilisse tegevusse. Ta oli aktiivne Põllumeeste Kogude tegelane mitmes maakonnas, agiteeris Laidoneri poolt ja Pätsi vastu. “Vaikival ajastul” tõrjuti ta selle eest poliitikast kõrvale. Teise maailmasõja ajal teenis E. Kirs Saksa armees ning viibis selle eest hiljem kümme aastat “külmal […]
“Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete” 3 raamatut
1. Raamat “Kõuepilvede saatel” Eelolev on mõnikümmend mälestuskildu nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921-1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele, mida alustasin juba keskkooli päevil, ja kutselise ajakirjaniku tegevusega toimetuse laua taga. Sadade isikutega – osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal – on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumise ja […]
“Kuld Lõwi ja Kultase ajal”
Tallinna restoranikultuuri ajalugu 1918-1940 Selle raamatu autorit on juba aastaid paelunud kaks kindlasti keskeuroopalikku nähtust Tallinna möödunud aegade restoranikultuuris. Need on üha elav tänavakohvikute traditsioon ja kabaree. Isegi Nõukogude ajal tegutsesid Tallinnas veel tänavakohvikud ja viies-kuues restoranis anti kabaree-etendusi. Uue iseseisvuse saabudes on tänavakohvikuid nagu iseenesest aina juurde tulnud. Kabaree on taandumas, aga ikka veel […]
“Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust”
Sisukord Riigi asutamise ja korraldamise järele tuliselt loovale tööle! / Jaan Tõnisson, riigivanem Mis tähtsus oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel? / K. Päts Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklikust iseseisvusest ja rippumatusest. / Eesti Asutav Kogu Rohkem valitseva rahva vaimu. / K. Einbund, Riigikogu esimees. Kümme aastat. / K. Konik. Oleme valvel iseseisvuse kaitseks. / N. […]
“Läbi tule ja vee…”
Tallinna linna kutselise tuletõrje ajalugu 1919 – 1940 Käsikirja “Tallinna Linna Kutselise Tuletõrje ajalugu 1919 – 1940” koostaja Lia Oengo töötas Tuletõrjemuuseumi peavarahoidjana aastatel 1975-1985. Lia Oengo lõpetas 1945. aastal Nõmme Gümnaasiumi XII lennu. Pikki aastaid töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseumis. 1961. aastal oli uurimuse “Põhjasõja sündmuste jälgedel: 250 aastat Eesti ühendamisest Venemaaga” […]
“Litteraria 10. Eesti kirjandusloo allikmaterjale”
August Gailiti kirjad Friedebert Tuglasele ajavahemikust 1917-1926.
“Litteraria 7. Eesti kirjandusloo allikmaterjale”
Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II).
“Lugusid Anveltist ja Kingissepast”
Kaheksa meest ja kolm naist ruumis, kes kõik seotud algava ülestõusuga, olid täiesti vait. Kui sel hetkel oleks ämblik võrku kuduma hakanud, siis oleks võinud kuulda isegi nõrka krabinat tema niiskes võrgunäärmes, nii vaikne oli. Käär luges: “Korrapidaja on kasiinos vasakus tiivas. Pärast korrapidaja likvideerimist tuua kuulipilduja kasiino teisele korrusele. Samuti rünnata käsirelvade ladu ja […]
“Lühike Vabadussõja ajalugu”
Vabadussõda ülevaatlikult esitava teose kordustrükis on autori kirjaviis, esitrükise kujundus ja kõik illustratsioonid autentsuse huvides säilitatud ning lisatud Hannes Walteri poolt A. Traksmaad tutvustav, tema andmeid kommenteeriv ja täpsustav eessõna.
“Lurich”
Lurich näitas ette, õhutas, kutsus üles, kõneles iga esinemise järel tervise, karskuse ja spordi kasuks, autasustas kohalikke jõumehi ning tema kuumades jälgedes tekkis kümneid spordiseltse, sajad tõttasid pomme tõstma ja rinda pistma, siirdudes tema abil suure ilma areenidele. Tema õpetusel-õhutusel sündis ja sigis kogu hilisem spordiliikumine ning said suurteks Hackenschmidt, Aberg ja teised. Ta oli […]
“Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis”
Raamat ühendab kaht William Tomingase raamatut: “Mälestused” (Toronto, 1970) ja “Vaikiv ajastu Eestis” (New York, 1961). See on ühe mehe nägemus Eesti Vabadsussõjast, Eesti omariikluse algpäevist, Eesti Vabariigi sisepoliitikast ja poliitikutest. Raamatus on asjakohaseid fotosid ja dokumente.
“Mäss. Detsembrimäss. Aprillimäss”
Käesolev raamat on mõeldud sissejuhatuseks või väikeseks kommentaariks 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässukatsest jutustavale mängufilmile “Detsembrikuumus”. Aga mõistagi on raamat midagi muud kui film ja elab ikka oma iseseisvat raamatuelu. Nii nagu film elab oma iseseisvat filmielu. Sellesse kogumikku on koondatud nii professionaalsete ajaloolaste artikleid kui ka osalejate ja pealtnägijate mälestusi ning hilisemaid legende, […]
