“16 kevadpäeva”
Pronkssõduri teisaldamise kronoloogia Et mõista, miks Andrus Ansipi juhitav valitsus langetas otsuse matta ümber Tõnismäele maetud punasõdurid ja teisaldada pronksmonument, tuleb heita pilk ajalukku. Eesti Vabariigi saatuse otsustasid NSV Liit ja Saksamaa, sõlmides 23. augustil 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti. Selle salaprotokolli alusel jäi Eesti NSV Liidu alla. 28. septembril 1939 oli Eesti valitsus sunnitud jõuga […]
“Ajalehes Postimees ilmunud esseed 2002-2004”
Ajalehes Postimees esitleb raamatuna kahekümne kuue autori esseed, mis on ilmunud Postimehe esseerubriigis ajavahemikus 2002-2004. See on valik märksa suuremast seltskonnast, kelle mõtteid ja arvamusi on Postimehel olnud au ja rõõm oma lugejatele vahendada. Iga endast ja lugejatest lugu pidav ajaleht peab hoolitsema mitte ainult tegelikkusekujutise usaldusväärsuse, vaid ka elu tõlgendushorisondi avaruse eest. Sõltumata ilmavaatelistest, […]
“Alternatiive otsides”
Uurimuste ja artiklite kogumik 1987-1999. Autoril on kujunenud omamoodi arusaam sellest, et igaüks on kohustatud mitte ainult kindlustama omaenda ja järeltulijate heaolu, vaid vastavalt oma võimetele ja võimalustele tegutsema kaasinimeste, ühiskonna huvides. Mainitud ideest on kantud ka selle raamatu leheküljed. Siin ei ole tegemist mingi sügava filosoofiaga, autor lihtsalt vaatleb olukorda ühel Eesti ühiskonna toimimise […]
“Balti kett”
Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik käsitleb Eesti 1988. ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme põlisrahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste […]
“Edgari poja memuaarid”
… Käesolev raamat pakub ajalooliseks võrdlemiseks häid võimalusi. Kuna Heiki Raudla pildid on valminud mitme aastakümne jooksul kahes väga erinevas ühiskonnas, siis on põnev võrrelda, mille üle naerdi seitsmekümnendast üheksakümnenda aastani ja mille üle naerdakse praegu. Eesti riigis ja Viljandi linnas on pikkade aastate jooksul olnud igasuguseid sündmusi, olukordi ja inimesi. Miks on nalja tehtud […]
“Eesti dramaturgia 10 aastat”
Toimetanud: Anne-Ly Sova Juba kümme aastat on Eesti Näitemänguagentuur (ENA) vahendanud teatritel autoriõigusi, otsinud ja tutvustanud uusi teatritekste ning püüdnud koolituste ja näidendivõistluste kaudu edendada eesti oma näitekirjandust. Meil on põhjust arvata, et need kümme aastat, mil ENA eesti teatrimaastikul askeldab, on aidanud eesti omadramaturgial areneda ja uutele tippudele tõusta. Käesolev kogumik kajastab eesti näitekirjanduses […]
“Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus”
Eesti majandus on küll hästi arenenud, kuid elanikud ei tunne end turvaliselt. Sissetulekute ebavõrdsus ja vaesusriski määr on Eestis Euroopa suurimad. Pikka aega ei ole tööd leidnud ja on juba loobunud selle otsimisest rohkem kui 20 000 inimest – tervelt keskmise Eesti linna elanikond! Enesetappude, õnnetussurmade, HI-viiruse ja aidsi leviku näitajate poolest on Eesti maailmas […]
“Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988-2008”
Hea lugeja, see raamat püüab anda Sulle ühe võimaliku pildi Kaitseliidu lähiajaloost. Nagu ei saa kunagi rääkida ajaloo sajaprotsendiliselt täpset kirjeldamisest, ei saa me ka väita, et järgnevates peatükkides on kirjas kõik ja kogu tõde. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi, hinnanguid, meenutusi ja tõekspidamisi. Ometigi võime seda raamatut lugedes leida […]
“Eesti ilu välimääraja”
Joao Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle femiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate “Eesti ilu välimäärajast” vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, […]
“Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine”
Metsaülikool 2005-2007 Pole kahtlust, et demokraatia üks kriteerium on hea valitsemise põhimõte. Hea valitsemise põhimõtte sisu on see, kuivõrd poliitikud tahavad, oskavad ja peavad vajalikuks rahva arvamust kuulata ja arvestada. Kui me tänast Eesti olukorda vaatame, siis mis selleks avalikuks diskussiooniks vaja on? Kõigepealt on vaja asjatundlikke ja motiveerituid eestkõnelejaid ehk – kodanikuühiskonna tarkvara. Kodanikuühiskonna […]
“Eesti laevanduse aastaraamat 2010”
Eesti rannikul asuvad mitmed kõrge klassiga sadamad, mis aga töötavad alakoormusega, Eesti lippu kandvaid laevu võib neis harva näha. See kõneleb passiivsest, liiga üldsõnalisest, fokuseerimata merenduspoliitikast. Tulemuseks on, et ressursid, mille loodus on meile kinkinud, seisavad kasutamata. Laevanduse aastaraamatu kuueteistkümnenda köite esimeses pooles räägitaksegi merenduspoliitikast, meremajanduse arendamise probleemidest ja käimasolevatest protsessidest selles valdkonnas. Aastaraamatus on […]
“Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust”
Autor lahkab Eesti lähiajaloo kolme põhiprobleemi: esiteks rahvastikuprobleemi, mis võib muuta eestlased vähemusrahvuseks nende põlisel kodumaal, teiseks Eestis vohavat õiguslikku nihilismi ja kolmandaks Eesti riigikaitse täbarat olukorda. Igale probleemile pakub ta lahendusi.
“Eesti Mereakadeemia toimetised nr 2 / 2005”
Sisukord – Sirje Keevallik. Saateks – Ain Eidast ja Allan Kivi. Laevade erinevate soetamisviiside kommertstingimuste võrdlev analüüs – Taavo Asuja ja Ain Eidast. Saaremaa sadamate majanduslik-regionaalpoliitiline tähtsus ja arenguperspektiivid – Aare-Maldus Uustalu. Meri on mereriigi majanduskasvu eeldus – Kaarel Orviku. Rannikualade ratsionaalsest kasutamisest – Urmas Lips. Eesti rannikumere looduslikud tüübid ja veekvaliteedi klassid – Sirje […]
“Eesti mütoloogiad. Arvamusring tänase Eesti teemadel”
Millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui väljastpoolt vaadetes? Kuidas saab oma 90. juubeli künnisel hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril? Käesolev esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna. Autorite seas on tuntud teadusinimesi, akadeemikuid ja professoreid, poliitikuid, majandustegelasi, ajakirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmitegijaid ning popkultuuri tähti. Mahukas […]
“Eesti NATO lugu 1991-2004”
Nüüd, kui NATOga liitumisest on möödas 10 aastat, tundub liikmestaatus meile iseenesestmõistetav. Veel 15 aastat tagasi polnud liitumine aga sugugi kindel, hoolimata sellest, et Eesti oli jõudnud riikide hulka, kelle ühinemist NATOga peeti võimalikuks. NATO endagi tulevikuperspektiivid sisaldasid 1990. aastatel rohkesti küsimärke. 20 aastat tagasi oli NATO avanemine vaid üks võimalus erinevate variantide seas ning […]
“Eesti oligarhia. Oligarhide ja poliitdoonorite väljakujunemine taasiseseisvunud Eestis”
Eesti oligarhid kujunesid välja 1990ndate alguses, kui misjonäriasendis miljonäriks ei saadud. Raha tehti metalliga ja naftaga, börsil ja erastamisega. Julge hundi rind võis olla rasvane, aga võis olla ka haavleid täis. Sõna oligarhia pärineb kreeka keelest ja tähendab “väheste valitsust” – valitsemisvormi, kus võim on koondunud väikese rühma inimeste kätte. Oligarh on ladviku liige, kes […]
“Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei teataja 2´ 91”
Sisukord Juhtkiri Margaret Thatcher “Nägemus Lääne tõusuteest” Jüri Adams ja Allan Lahi “Kuidas Jüri Adams kandideeris Ülemnõukogusse ehk Eesti uue valimisdemokraatia esimestest sammudest” Madsen Pirie “Privatiseerimine Ida-Euroopas” Jaak Järiado “Majandusarengu stsenaarium. Diskussiooni aluseks ERSP majanduspoliitika kujundamisel” Charles Murray “Õnne otsingud kapitalismi ja sotsialismi tingimustes” Tunne Kelam “Poola sündmused III”
“Eesti uue aastatuhande lävel”
Väikerahva võimalused ja valikud Küsimusele kuhu liigub Eesti ei ole täna ühest vastust. Nagu ei ole ühest vastust küsimusele, miks üks rahvas jääb väikeseks ja teine kasvab suureks või miks osa maailma rahvaid on jõudnud omariikluseni ja teised pole seda saavutanud. Ehk leidub suur annus tõtt ajalehes Postimees 1908. aastal avaldatud mõttes: “Rahvas, kes oma […]
“Eesti Välisministeerium 1999”
Sisukord: – 2000 – Toomas Hendrik Ilves, välisminister – Uue aastatuhande hakatuses – Indrek Tarand, kantsler – Ministeeriumi rahakott – Jüri Seilenthal, asekantsler haldusküsimustes – Julgeolekualased arengud – Eesti ja Euroopa Liit – Eesti maailmamajanduses – Regionaalne koostöö – Eesti kahepoolsetes suhetes – Kas tunned maad? Lisad – Kronoloogia – Välisministrid 1999 – Diplomaatiliste suhete […]
