Näitan 1–12 tulemust 93-st

“”Noor-Eesti” kümme aastat”

Bernhard Linde (1886-1954) oli tõlkija ning kirjastaja, kes jäädvustas ennast ajalukku ka Gustav Suitsu abilisena “Noor-Eesti” asjade ajamisel. Linde mälestusteos “”Noor-Eesti” kümme aastat” annab lähedalseisja ülevaate meie XX sajandi alguse murrangulisest kultuuriliikumisest. Loomingu Raamatukogu 2005 / 1-2

4.75
Kiirvaade
Lisa korvi
Kuningamäng ärkamisaja koidikul

“1812. aasta Eestis ja Lätis”

1812. aasta sõjast on möödunud 178 aastat. Ilmunud on määratu hulk uurimusi, raamatuid, artikleid jms. selle sündmuse kõikvõimalike aspektide kohta. Läbi aegade on 1812. aasta inspireerinud ajaloolasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid. 1812. aasta sõda sissetungija vastu ja sellele järgnenud Napoleoni-vastased välismaa sõjakäigud põhjustasid üldse murrangu Vene ühiskonna mõttemaailmas. A. Herzen kirjutas, et “1812. aastast algab meie […]

5.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal. Sotsialistid ja terroristid. Mälestused. 3 raamatut”

1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks eesti rahva ajaloos, andes võimsa tõuke ühiskonna uuenemisele ja valmistades ette teed Eesti riiklikule iseseisvusele. Esimest korda haaras võitlus vabaduse eest suuri inimhulki linnas ja maal. Tsaarivalitsus surus rahvaliikumise maha massiivse sõjalis-politseilise terroriga, karistussalkade ja sõjakohtute käe läbi hukkus sadu inimesi. Raamat “Massiliikumine ja vägivald maal” See raamat räägib 1905. […]

49.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis”

Mihkel Aitsam (1877-1953) oli koduloouurija ja ajaloolane, ajakirjanik ja prosaist, kirjutanud ka näidendeid. Sündinud Läänemaal Vigala valla Sääla küla Aitsamaa talurentniku peres. Pärast Velise kihelkonnakooli lõpetamist täiendas õpihimuline noormees end iseõppimise teel. Juba kooliõpilasena saatis “Olevikku” lühemaid kirjutisi koduvallast, aastatel 1894-1903 kogus Vigalast Jakob Hurdale rahvaluulet. Aastast 1900 sai temast ajalehtede “Valgus”, “Teataja” ja “Uudised” […]

12.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Ado Grenzsteini lahkumine

“Ado Grenzsteini lahkumine”

Peatükid meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost. Nagu Grenztein ise päevaraamatus jutustab, oli ta oma sada aforismi “Eesti küsimuse” kohta, mis ilmusid a. 1894 “Olevikus” ja siis ka eriraamatuna, esialgu kirjutand Liivimaa kuberneri Zinovjevi jaoks. Siin järgneva märgukirja, mis seni on üldsusele täiesti tundmatu, kirjutas Grenzstein a. 1896 Zinovjevi järeltulijale, kuberner Surovtsevile, et ka seda oma […]

12.49
Kiirvaade
Lisa korvi

“Ajaloo kasust”

Andres Dido (1855-1921) on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Ta on õppinud Proudhoni ja Bakunini sotsialismi, anarhismi ja föderalismi ideedest, tema vaatluste ja uurimuste aluseks on sotsioloogiline meetod. Ta on esimene läbinisti prantsuse kooliga haritlane – öelgem sotsioloog – eestlaste hulgast. Dido oli autokraatliku Venemaa vaenlane, kuivõrd see maa oli mõttevabaduse vaenlane. […]

7.55
Kiirvaade
Lisa korvi

“Ajaloo veskid”

Käesolev raamat “Ajaloo veskid” tutvustab tänapäeva lugejale Villem Reimani võrdlemisi kitsalt. Ta ees seisab ja kõneleb Villem Reiman kui ajaloouurija kahel meilegi pooltuttaval teemal: eestikeelse piibliraamatu tõlkimise ajalugu, ning teiseks – Eesti Aleksandrikooli lugu ehk epopöa. Raamatu keskeks kangelaseks tõuseb kooliõpetaja Jaan Adamson, kõnealuse kooli mõtte algataja ning uskumata sihikindel tegutseja. See on epopöa – […]

5.30
Kiirvaade
Lisa korvi
B. G. Forselius ja Eesti Rahvakooli algus

“B. G. Forselius ja Eesti Rahvakooli algus”

Metoodiline materjal eesti keele ja ajaloo õpetajale. Bengt Gottfried Forselius rajas Eestis talurahva koolide võrgu. Temale kuulub koos Johann Hornungiga ka kõnekeelele läheneva kirjakeele loomine (seda tuntakse läinud sajandi keskkohast alates kui vana kirjaviisi). Ta kirjutas uusi kooliraamatuid ning rajas uutes rahvakoolides ja koolmeistreid ettevalmistavas koolis õpetuse uutele põhimõtetele. Seitsmeteistkümnendal sajandil elades tundis ta Kesk-Euroopas […]

1.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Birgitta - pühak ja prohvet

“Birgitta – pühak ja prohvet”

/—/ Tallinna elanike hulgas on elav ja kallis Birgitta mälestus ning vana kloostri varemed on siiani elav tunnistus vaimsest ja kultuurilisest jõust, aga ka Vaimu väest, mis on meie päevini üle elanud lugematuid raskusi ja radikaalseid ühiskondlikke muutusi. /—/

3.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“C. R. Jakobsoni (1841-1882) ühiskondlik-poliitilised vaated”

19. märtsil 1957. aastal möödub 75 aastat XIX sajandi tähtsaima eesti ühiskonna- ja poliitikategelase ning valgustaja Carl Robert Jakobsoni surmast. Eesti ühiskondliku mõtte ja eesti progressiivse ning demokraatliku rahvusliku kultuuri ajaloos on C. R. Jakobsonil vägagi silmapaistev koht. Tema pärand on määratu suur, kuid seni on vähe tähelepanu pööratud C. R. Jakobsoni panusele eesti ühiskondliku […]

1.05
Kiirvaade
Lisa korvi
C.R. Jakobson ja tema ajastu

“C.R. Jakobson ja tema ajastu”

XIX sajandi 60-ndad aastad Eesti ajaloos on uurijale eriti veetlevad. Need olid rahutud, murranguterohked aastad, mille vältel teostus uue, kapitalistliku formatsiooni lõplik esilemurd. Tsaarivalitsus ja balti-saksa mõisnikud taganesid järjest oma positsioonidelt, olles sunnitud läbi viima uusi kodanlikke reforme, mida neilt nõudis maa majanduslik areng. Nende reformide teostamine toimus võimsa ning pideva talurahvaliikumise surve all, mis […]

0.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Eduard von Dellingshausen ees

“Eduard von Dellingshausen kodumaa teenistuses”

Eduard von Dellingshausen Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellinghauseni mälestusraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugeneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. […]

15.90
Kiirvaade
Lisa korvi