“Nikolai von Sivers ja Soosaare”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 2 Kirjutised Soosaare mõisa omaniku Nikolai von Siversi tegevusest soode parandamisel 20. sajandi algul Eessõna Jätkame endisaegsete tekstide taasavaldamist. Johannes Hoppe kirjeldab maastikku teel Põltsamaalt Soosarde 20. sajandi algul, Nikolai von Sivers annab aru oma tegevusest ja edusammudest Soosaare mõisa soode ümberkujundamisel. Imestamisväärne on selle mehe töötahe, visadus ja teaduslik täpsus […]
“Oberpahleni ajaloost ja tööstuslikust õitseajast”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud Kirjutised Oberpahleni komtuur- ja piirkonna ning lossiümbruse vanemast ajaloost. Saja-aastatagused meenutuslood Oberpahleni tööstuslikust õitseajast 1750-1792 Ajalooline ettekanne, mille pidas 8. detsembril 1891 F. Amelung. Dorpat. C. Mattieseni trükikoda ja kirjastus 1892.
“Ohvitserina Vene armees. Polkovnik Jaak Rosenbaumi kirjad vennale (1892-1904, 1906, 1909)”
Publikatsiooni “Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost” järjekordses köites avaldatakse Vene armees polkovnikuks tõusnud Jaak Rosenbaumi (1871-1925) kirjad vennale aastast 1892-1904, 1906 ja 1909. Tegemist on küllaltki unikaalse allikmaterjaliga, mis annab emotsionaalse pildi sellest, kuidas kitsastest sotsiaalsetest oludest pärit noorukist sai elukutseline sõjaväelane – edukas kaadriohvitser tsaariarmees. J. Rosenbaumi valikus sõjaväelise karjääri kasuks polnud midagi ernadlikku. […]
“Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal”
Linnaarhiivi toimetised nr 17 Saksa ordu valitses Liivimaal üle 300 aasta. See raamat võtab vaatluse alla orduvõimu viimased aastakümned keskaja ja varauusaja piirimail. Pikaajalise Tallinna Linnaarhiivis ja mitmel pool mujal läbi viidud uurimistöö tulemusena kokku kogutud mosaiigikildudest rekonstrueerib autor Saksa ordu sise-elu orduvendade arvust kuni nende mõttemaailmani, ordulinnuste hierarhiast ordu majanduse toimimise põhijoonteni. Jutuks tulevad […]
“Pappa Jannseni postipaunast”
Kui Johann Voldemar Jannsen 16. mail saja aasta eest oma viiekümnendaks sünnipäevaks ärkas, oli tal senisest teest mõndagi mõtelda. Särghaua karjapoisist, Vändra kirikuisanda kutsarist, kantrist ja koolmeistrist oli ajapikku saanud oma aja viljakaim ja loetavaim kirjamees. Ta oli “Eestirahwa kassoks, ei kellegille kahjoks” kirja pannud tuhandeid lehekülgi jutte ja laule, enamasti küll laenulisi, ent sealjuures […]
“Pidustused keskaegse Liivimaa linnades”
Raamatus käsitletakse keskaegse Liivimaa suuremat linnade – Tallinna, Tartu ja Riia – peokultuuri, keskendudes eelkõige rae, Suurgildi ja Mustpeade Vennaskonna jootudele. Tähelepanu keskmes on aasta tähtsamad pidustused (jõulu- ja vastlajoodud, papagoilaksmine ja maikrahvipidu), ent lisaks vaadeldakse ka teisi kalendaarseid tähtpäevi ning ordumeistrite külaskäikudega seonduvaid rituaale. Lähemalt peatutakse pidustuste põhielementidel, nagu toit ja jook ning mitmesugused […]
“Piiblikonverentsid ja keelevaidlused”
Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686-1690) Allikapublikatsioon Käesoleva kogumiku keskmes on 1686. ja 1687. aastal korraldatud piiblikonverentsid, mis pidid kaasa aitama Uue Testamendi põhjaeestikeelse tõlke trükis ilmumisele. Ajalooarhiivis Tartus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi fondis säilitatavad kirjad ja konsistooriumi protokollid annavad tunnistust elavast mõttevahetusest tollaste vaimulike, piiblitõlkijate vahel. Säilinud arhiivimaterjalid kajastavad arutlusi sisuliste küsimuste üle ning […]
“Põhjamaa-Tartumaa talud 1582-1858 I-IV. 4 raamatut”
Teatmik Käesoleva teatmiku abil on võimalik saada teavet Põhja-Tartumaa talude ja külade kohta kolme sajandi vältel. Selles kajastub talude tekkimine, jagunemine ja kadumine, talunimede muutumine, nende lõplik valjakujunemine ja levik, samuti ka külade suuruse ja koosseisu areng. Teatmik on mõeldud kasutamiseks ajaloolastele, arheoloogidele, keeleteadlastele, aga ka kodu-uurijatele. Ühe piirkonna talude ja külade detailne ja süstematiseeritud […]
“Põhjasõja sündmuste jälgedel”
1960. aastal möödus Põhjasõja võitluste lõppemisest Eesti territooriumil 250 aastat. Et neid ammumöödunud sündmusi käsitlev eestikeelne kirjandus on üpris kasin ja bibliograafiliseks harulduseks muutunud, siis on Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum koostanud selle murrangulise ajastu tutvustamiseks käesoleva albumi, mis püüab anda ajaloohuviliste laiemale ringkonnale kokkuvõtliku ülevaate ajajärgu põhiprobleemidest ja tähtsamatest sündmustest ning illustreerida seda rohke […]
“Raeapteegi lugu”
“Raeapteegi lugu” on köitvalt kirjutatud aja(loo)raamat Raeapteegist, Tallinna vanalinna kultuuripärandi ühest nurgakivist. Autor viib lugeja neisse kaugetesse aastatesse, mil raeapteeker oli siin linnas ainuke kindel abimees võitluses Musta Surma ning teiste hirmsate taudidega. Oleme hetkes, mil rohuteadlane Johann Burchart Belavary de Sykava väärikalt oma pruudiga Suurgildist Püha Vaimu kirikusse sammus, kui kustus viimane tungal katkusurnute […]
“RAT “Estonia””
… “Eesti natsionaalteater Tallinnas. Missugune uhke unenägu … Rahvusteater, mis sõna paremas, kõrgemas mõttes rahvateater, rahvaliku kunsti asu- ja edupaik oleks. Ilus, kaunis unenägu, millel ainult see viga on, et ta täide ei lähe. Vist mitte …” Nii kirjutas Eduard Vilde veel 1904. a. augustis ajalehes “Uudised”, kuigi 1865. a. asutatud “Laulo ja mängo” seltsis […]
“Rektor Ewers”
Käesolev raamat räägib Johann Philipp Gustav Ewerist (1779-1830), ühest kõige tähendusrikkamast rektorist Tartu ülikooli ajaloost. Just Ewersi ebatavaliselt pikka rektoriksoleku perioodi (1818-1830) langest 1802. a avatud Keiserliku Tartu Ülikooli esimene hiilgeaeg. Ometi on Ewersi nimi tuntud palju vähem kui esimese rektori Georg Friedrich Parroti või raamatukogu rajaja Karl Morgensterni omad. Vaatamata suurtele teenetele, mida keegi […]
“Romantikuna I maailmasõjas ja Petrogradis 1915-1917”
Läänemaalt pärit koolmeister Mihkel Turmann mobiliseeriti 1915. aasta alguses tsaariarmeesse. Pärast paari kuud õppusi Petrogradis saadeti soldat Preisi rindele Poolamaale. Õnneks jäi soldat Preisi rindele Pooalamaale. Õnneks jäi rindeaeg lühikeseks ja mees sattus Volõõnia kaardiväepolgu tagavarapataljoni Petrogradi. Tsaaririigi pealinna jäi ta soldatina teenima 1917. aasta keskpaigani, olles pealtnägijaks nii Veebruarirevolutsioonile kui ka Eesti iseseisvuse taastamise […]
“Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel”
Leidub inimesi, kes arvavad, et Narva on Rootsi linn ja seepärast tuleb ta teiste Rootsi linnadega ühesarnastada. Selle peale vastame: Narva on ja jääb Tema Kuningliku Majesteedi ja Rootsi krooni valitsuse alla igaveseks inkorporeeritud linnana, sarnaselt teiste linnadega Rootsis, olgugi et vastavalt kohalikule omapärale on kaubandus kaubitsevatele võõrastele rahvastele teisel moel seatud. Ja mida edaspidi […]
“Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse”
Artiklid Narva kodanikkonnast 1581-1704 / Enn Küng Heinrich Stahli “Käsi- ja koduraamatust” / Leino Pahtma Pestilenz ja Kaltes Fieber. Kaotused ja haigushooldus Rootsi armees Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi teisel poolel / Margus Laidre Hajatalude arvust Lõuna-Eestis 1680. aastatel. Allikakriitiline analüüs / Ülle Tarkiainen Eestkostest vabanemine. Agraarsuhetest Eesti 18.-19. sajandil / Mati Laur, Priit Pirsko […]
“Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul”
Rootsi-Soome sisepolitiline kriis, mis kuningas Sigismundi ajal oli arenenud äärimise teravuseni, oli lahenenud Södermanlandi hertsog Karli ja teda toetavate Rootsi riigi seisuste energilise tegevuse tõttu Rootsile tagajärjekalt: protestandi usk ja Rootsi riigi rippumatus olid vähemalt esialgu väljaspool hädaohtu. Kuid Sigismundi ja tema partei allajäämine Rootsis ja Soomes ei taganud täiel määral Rootsi riigi ja protestantismi […]
“Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569-1571. Allikapublikatsioon.”
Sissejuhatuseks. Liivimaa vanale poliitilisele olukorrale kujunes saatuslikuks 1558. aasta algul puhkenud Vene-Liivi sõda. Viljandi vana komtuur Wilhelm von Fürstemberg valiti 30. 05. 1557 ordumeistriks, kuid juba 20.09.1559 sunniti ta intriigidega oma koha loovutama Gotthard Kettlerile, kes 1561. aasta novembris sõlmis alistumislepingu Poolaga, mis tähendas Liivimaa orduriigi lõppu. Ainult Maasilinna foogtkond oma saarelise asendi tõttu jäi […]
“Salavat Julajev. Eesti mäletab”
Salavat Julajev oli ja jääb tõeliseks kangelaseks Mind vaimustab see noormees – ta oli kõigest 20-aastane! Pugatšovil oli juba kogemusi Vene-Türgi sõjast. Salavati väkke kuulus 4000 hinge, nende hulgas oli baškiiride kõrval tšuvašid, kasakad, marid, tatarlased ja venelased. Tema võitlus kestis vaid aasta, ta sai kolm korda haavata, aga jäi sadulasse. Arhiivis on minu kätte […]
“Salavat Julajev”
Ajalooline romaan. Salavat Julajev oli baškiiri rahvuskangelane. Ta võttis osa Jemeljan Pugatšovi ülestõusust. Pärast kinnivõtmist saadeti ta sunnitööle Paldiskisse, kus ta ka suri. Paldiskis on talle pühendatud mälestussammas, oma nurk Paldiski Linnamuuseumis ning tema järgi on saanud nime Salavat Julajevi tee. Salavat Julajev oli ka luuletaja. Ajalooline romaan
“Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin”
Alates 18. sajandist on Siberil arvestatav koht Eesti ja eestlaste ajaloos. Pärast Põhjasõda, kui Eesti ala oli langenud Vene tsaari võimu alla, hakkasid siin¬mail levima jutud külmast ja tühjast maast – Siberist. 18. sajandil kuuldi siin lugu¬sid Rootsi väes sõdinud sõjavangidest-karoliinidest, kes Siberis ära käinud või ka igaveseks sinna jäänud. 19. sajandi alguses sai Siberist […]
