“Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale”
Karl Markini (1890-1979) sõjamälestused Esimesest maailmasõjast kajastavad sündmusi Venemaa ja Austria-Ungari rindel Galiitsias 1915. aasta aprillist kuni 1917. aasta juuli alguseni. Saatuse tahtel sattus hariduspõllult Pärnumaalt sõtta kistud koolmeister K. Markin väeosa puhkpilliorkestrisse metsasarvemängijaks, kus leidus teisigi eestlasi. Edasi saadeti ta 293. Ingeri jalaväepolgu koosseisus 1914. aasta oktoobri teisel poolel Austria-Ungarilt äsja hõivatud Galiitsiasse, kus […]
“Sõjasõit. Mälestusi ilmasõjast”
“Kui Teile sõda ei meeldi, siis pole ta ka mulle kunagi meeldinud, kuid ma olen sunnitud end temasse segama, kunas mõõgaga, kunas sulega, sest et ma sundusliku mobilisatsiooni alla kuulusin.” “Ilmasõjas juhtus paljugi tõesti harukordset, ebatavalist, võib-olla palju huvitavamat ja jutustamisväärilisemat kui minu elamused tol ajal. Aga mina kirjutasin siin oma mälestusi – ja sellega […]
“Taani ristisõjad – sõda ja misjon Läänemere ääres”
Taani keskaja ristisõdijate ajalugu on mitmes mõttes huvitav. Nende vägiteod Lähis-Idas kõrvetaval liival ja päikesekuumadel kaljudel, võitlus vesistes metsades ja soodes vendide vastu teisel pool Läänemerd, Eestimaa vallutamine uue ristilipu Dannebrogi all – kõik see on jutustustes kandunud edasi meie aega ning põlvkonnalt põlvkonnale. Vaevalt on need lood sellest halvemaks läinud ning suur hulk ajaloolasi […]
“Tagaaetav: tõsielusugemetega jutustus”
Raamatus kirjeldatakse Läänemaa Velise valla talupoegade võitlust käesoleva sajandi algul mõisnike ja tsaariametnike vägivalla vastu. Jutustuse peategelaseks on kaks tugevat Jürit – Sinika talu perepoeg Jüri Laube ja maadleja Georg Lurich ehk tugev Jüri. … Käesoleva raamatu olen kokku seadnud Läänemaal, Sinika talus kuuldud juttude põhjal. Seal, vanaema Mari, tädide Anne ja Tiina ning tema […]
“Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13.-14. sajandil”
Teos käsitleb Tallinna (Revali) vanimat kujunemislugu ajaloolis-topograafilisel foonil. Lähemalt vaadeldakse linna vallutamist 1219 Taani kuninga Valdemar II poolt; Lyndanise linnuse, I ja II Taanilinnuse, Mõõgavendade linnuse ja Liivi ordu lossi kujunemist; uuritakse kuninga Erik V ja leskkuninganna Margarethe käsul rajatud linnakindlustusi, samuti nende edasist täiendamist kuningas Erik VII käsul; vaadeldakse ka kloostrite, kirikute jm. ehitiste […]
“Tallinna dominiiklaste klooster”
Tallinnas Vene tänavas, paarikümne sammu kaugusel pulbitsevast südalinnast paiknevad dominikaanlaste Püha Katariina kloostri varemed. Kloostrihoonestik, sajandeid ka Mungahooviks nimetatud paik, oli kloostri tegevuse ajal, aastail 1246-1525, rahvale juurdepääsmatu. Erandiks oli kloostri kirik, mis jutluskirikuna oli avatud kõigile. Pärast kloostri likvideerimist oli Mongahoovis linna relvaladu, mistõttu see paik jäi edasigi suletuks umbes kahe ja poole sajandi […]
“Tallinna etikukivid”
Paljud Tallinna vanalinna arhitektuuri uurijad väidavad, et tänaval, keskaegse elamu peasissekäigu ees asetses kõrge etik. Kahel pool etikule tõusvat treppi seisid etikukivid – kõrged kivitahvlid, mis kandsid tavaliselt majaomaniku peremärki või vappi. Etikul tavatseti istuda ja jõudeaega veeta. Juba 19. sajandi autorid kirjutavad etikutest kui minevikuasjadest, mida enam ei ole ja millest on vähe teada. […]
“Tallinna keskaegsed kindlustustornid”
Paul Luhteini tinalõiked aastaist 1984-1987. 25 graafilist lehte. Tekst eesti, vene ja inglise keeles.
“Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel (1600-1657)”
Kuigi selline töö nagu käesolev ei saa tegelikult iialgi valmis, olen praeguseks jõudnud ühe pika teekonna lõppu – selle kestel tekkis küll mõningaid probleeme, kuid see pakkus ka palju rõõmu. Balti allikate juurde juhatas mind mu akadeemiline juhendaja, Osnabrücki ülikooli professor dr. dr. h. c. Klaus Garber juba magistriõpingute käigus, mil valmis magistritöö “Reiner Brockmann […]
“Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a”
Oma kolmandas Tallinna vanemat meditsiiniajalugu käsitlevas monograafias viib autor lugeja ajajärku, mida meie arstiteaduse mineviku uurijad veel suhteliselt vähe on kirjeldanud. Ja eks küsi nii mõnigi ostja, kelle pilk raamatukaupluses jääb püsima sellele trükisele: “Kus on siin antiikaja romantika, kus keskaja kolbapiiritused ja kupusarved?” Kuid kas tasub unustada, et just möödunud sajandil heitis meie tervishoiuorganisatsioon […]
“Tallinna sepis”
Keskaegne Tallinn. Jõukas, vitaalne hansalinn. Võimas sõjalis-kaubanduslik keskus Põhja-Euroopas. Sajandite vältel koondus linna rikkust ja vara ning kunstimeistreid, kelle looming leidis hindamist ligidal ja kaugel. Peaaegu iga hoone Tallinna vanalinnas peidab oma uste taga arvukalt dekoratiiv- ja tarbekunstiteoseid, mis lisavad keskaegse Tallinna portreele hulgaliselt meeleolukaid nüansse. Linna jõukuse ja tähtsuse kiire kasv lõi soodsa pinna […]
“Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal”
Talude müümine […] tuli kui tuulte pööris, mis rahva meeled segamini ajas. Paljud ei suutnud ära seedida, kuidas võimalik on midagi müüa või osta, mida mitte tasku pista, ehk aisa külge siduda ja koju viia ei saa – asja arvati selgeks petmiseks, millega saksad rahva seest viimast rasva välja pigistada tahavad. Küsiti õpetaja tuvate linna […]
“Talude päriseksostmise aegu”
Lugejale Ajaloolase töö mõistmiseks oleks lugejal kasulik veidi mõelda selle üle, kuidast ta ise tunnetab teda ümbritsevat elu ja selle sotsiaalpoliitilist arengut. Teavet näib ju tulevat küllaga – ajalehtede, raadio ja televisiooni kaudu – nii et kõike on isegi võimatu haarata. Ja siiski tunnetab tavaline kodanik, et andmed on vasturääkivad ning kõige olulisemate sündmuste ja […]
“Talurahvaliikumine Eestis aastail 1845-1848 I ja II. 2 raamatut”
Dokumentide kogumik Käesolev dokumentide kogumik on otseseks jätkuks mõne aasta eest ilmunule, milles avaldati 1840. aastate talurahvaliikumise kõrglaine kirjasõnalisi jäädvustusi. Neis kajastus rahva laiaulatuslik rahulolematus, mille olid esile kutsunud ahistav majanduslik olukord, mitmesugused sotsiaalsed ja õiguslikud põhjused ning ajendid. Vabastati ju talurahvas 1819. aasta seadusega pärisorjusest, kuid tema haritava maa piiramatu omandiõigus anti mõisnikele, kellelt […]
“Templirüütlid Saaremaal”
Kaheksasada aastat tagasi ilmestasid Euroopa poliitmaastikku ja lahingutandreid valged rüütlid, punane rist rinnal. Valged rüütlid jõudsid välja ka Eestimaale. Nende tegevuse jälgi on säilinud eelkõige Saaremaal. Oleme harjunud neid oma ajaloo kontekstis ekslikult ja eksitavalt mõõgavendadeks kutsuma, kuigi tegu oli pigem templirüütlitega – Poja maal Palestiinas tegutseva Templiordu haruga siin Ema maal, Maarjamaal. Aeg on […]
“Vana-Liivimaa maapäev”
Ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu Kogu senine inimühiskonna ajalugu on näidanud, et inimesed pole oma sotsiaalsetes rollides võrdsed. Ükskõik, millist ajastut või ühiskonnakorda me ka ei vaatleks, ikka selgub, et ühtede õigused ja vabadused on suuremad kui teistel. Ning seda ka siis, kui võrdsus ja vendlus on kuulutatud ülimaks printsiibiks. Sisukord – Liivimaa riikluse kujunemisest – […]
“Vana-Pärnu kinnisturaamat 1451-1599”
Ulatusliku Pärnu jõgikonna suudmes asuva Pärnu linna jagavad Pärnu ja Sauga jõgi kolme ossa. Territooriumilt kõige väiksem neist asub Pärnu lahe ning Sauga jõe vahel. Kaugemas minevikus omas just see osa teistega võrreldes tunduvalt suuremaid looduslikke eeldusi asula rajamiseks. Ja kui araablane Idrisi umbes 1154. a. koostas Sitsiilias oma tuntud käsikirja ning selles märkis, et […]
“Vene impeerium ja rahvuslus”
Moderniseerimise strateegiad See raamat räägib paljurahvuselise Vene maailmariigi kaasajastamise strateegiatest hilise impeeriumi perioodil mõisteloo, metodoloogia ja historiograafia kontekstis. Valitseva eliidi vaatepunkt taotles ühtlustatud ja keskustatud riiki, kõikjal Vene mõju ja kohaloleku tugevdamist ning alahindas mitmekesisust. Mittevene rahvuslikud liikumised ääremaadel arendasid oma eripärast keeleliskultuurilist identiteeti ja taotlesid üha rohkem iseotsustamise õigust, mis saigi saatuslikuks Romanovite impeeriumile. […]
“Vennastekoguduse (Herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730-1743”
Monograafia kodumaa kirikuloo selle ala uuringutest, mis on Eesti rahvast äratanud nii usuliselt kui rahvuslikult. Sisu: Uurimuse esitlus Ülevaade senistest uurimistulemustest Vennastekoguduse rajamisest ja selle rajajast N. L. von Zinzendorfist Esimeste herrnhutlaste tulek Liivimaale 1729 Vennastekoguduse tulek ja tegevus Tallinnas 1730-1739 Vennastekoguduse organiseeriva töö jätkumine Tallinnas (1740-1743) Vennastekoguduse levik Eestimaa maakondades (1730-1743) Vennastekoguduse töö organsiatsiooniline […]
“Vennastekoguduse (Herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1729-1750 III”
Vennastekoguduse liikumine, ehk Herrnhutlus, avaldas eesti rahvale 18. sajandil positiivset kui ka negatiivset mõju. Ta tõstis esmakordselt talupoegade hulgast esile kirja- ja lugemisoskusega inimesi, kes said kasutada oma juhivõimeid. Teisalt aga hävitati liikumise mõjul endise rahvausu ohvrikohti; rahvakultuuri ilmingud muusikas tantsus ja riietuses sattusid põlu alla. Voldemar Ilja sulest on juba ilmunud kaks uuringut Herrnhutlusest […]