Näitan 13–24 tulemust 99-st

C.R. Jakobson ja tema ajastu

“C.R. Jakobson ja tema ajastu”

XIX sajandi 60-ndad aastad Eesti ajaloos on uurijale eriti veetlevad. Need olid rahutud, murranguterohked aastad, mille vältel teostus uue, kapitalistliku formatsiooni lõplik esilemurd. Tsaarivalitsus ja balti-saksa mõisnikud taganesid järjest oma positsioonidelt, olles sunnitud läbi viima uusi kodanlikke reforme, mida neilt nõudis maa majanduslik areng. Nende reformide teostamine toimus võimsa ning pideva talurahvaliikumise surve all, mis […]

0.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Domus belli. Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554-1661”

“Kuidas saab seda maad valitseda, kui võimukandjate vahel puudub omavaheline usaldus? Ilma Poola ja Rootsi kuninga teadmata on venelastega talumatu rahu sõlmitud. Kui Moskva suurvürst oleks märganud Liivimaa üksmeelt kõigi oma naabritega, oleks ta meiega rahu otsinud ehk siis vana rahu juurde kindlaks jäänud.” – Maamarssal Jasper von Munster 1556. aasta kevadtalvel “Kokkuvõtvalt leiab aset […]

49.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Eduard von Dellingshausen ees

“Eduard von Dellingshausen kodumaa teenistuses”

Eduard von Dellingshausen Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellinghauseni mälestusraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugeneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. […]

15.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti Ajalooarhiiv toimetised 10(17). Uuenev Saaremaa kroonuküla (1841-1919)”

19. sajandil ja 20. sajandi alguses uuenes elu Eestis kõigis eluvaldkondades. Agraarsektoris tähendas see kapitalistlike suhete kehtestumist põllumajanduses ning talurahva järkjärgulist emantsipeerumist, mille eeldused oli loodud 19. sajandi vältel välja töötatud seadustega. Mõisa- ja talumajanduse ümberkujunemise raames teisenes mõisa-talu patriarhaalne suhe rahasuhteks ning tekkis mõisnikest suurmaaomanike kõrval talupoegades väikeomanike kiht, seni patriarhaalselt liigendunud talurahvas jagunes […]

9.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 21(28). Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis”

Sisukord Saateks Mati Laur / Baltikum kui kultuuriruum 18. sajandil Thomas Taterka / Rahvas ja rahvad. Lätlastele ja eestlastele suunatud saksa rahvavalgustuse põhijooni Vene Läänemere-provintsides Liivi-, Kura- ja Eestimaal (1760-1840) Pauls Daija / Rahvuse avastamine ja ilmalik pööre Liivimaa läti kirjanduses 1760. aastatel Kairit Kaur / Baltisaksa aadlidaamid pärisorjusest. Kolm häält 18. sajandi lõpust Eipi […]

11.00
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 5 (12). Haapsalu kodanikeraamat 1496-1797”

Käesolev töö on katse rekonstrueerida arvatavasti Teise maailmasõja ajal kaduma läinud Haapsalu kodanikeraamatut. Läbi on töötatud mitmeid erinevaid allikaid. Seejuures tuleb tänu avaldada paljudele kolleegidele, kes on antud tööd täiendanud ja lihvinud. Eraldi tahaks tänada professor Helmut Piirimäed, kes kümme aastat tagasi juhatas mulle kätte 1691. aastast pärineva Haapsalu kodanike ja linnaelanike nimekirja ning leidis […]

5.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti feldmarssalid

“Eesti feldmarssalid”

Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte ning siit pärit sõdurite, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jah, ka marssalite, sest Eestist pärit feldmarssaleid on olnud pea sama palju kui eestlastest kindraleid. Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enemasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa-Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale […]

15.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti hümni, lipu ja vapi saamislugu

“Eesti hümni, lipu ja vapi saamislugu”

20. sajandi 20. ja 30. aastatel valitses eestlaste seas tundmus, et oleme rahvusena hiline ja riigina noor. Tolle aja taustal oli see mõistetav. Jäi ju eestlaste rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskel hilisemaks nendest, kellega soovisime end võrrelda. 1918. aastal iseseisvununa kuulusime sõjaeelsete riikide noorimasse põlvkonda. See jättis jälje ka sümboolika kujunemise protsessi. Riikluse koidikul valdasid […]

2.25
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti kirjanduskriitika 1875-1900

“Eesti kirjanduskriitika 1875-1900”

Tekstivalimik kajastab eesti kirjandusliku mõtte arengut möödunud sajandi viimasel veerandil. Kogumik sisaldab mahuka kommentaaride-osa ning annoteeritud nimeregistri ja on sellisena abivahendiks nii üliõpilastele kui ka teadustöötajaile. Paljud artiklid on oma probleemistiku, poeemilise esituslaadi ja omaaegse keeletarvituse tõttu ka laiemalt huvipakkuvad.

3.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti kooli ajalugu. 1. köide”

13. sajandist 1860. aastateni. Koguteose 1. köide hõlmab Eesti kooli ajalugu kõige varasemast ajast, s.o. haridusalgmete ja esimeste koolide tekkimisest Eesti alal 13. sajandil kuni rahvakoolide võrgu väljakujunemiseni 1860. aastail. Käsitletakse alg-, kesk- ja kutsekoolide asutamist ja koolivõrgu arengut, õppetöö materiaalse baasi kujunemist ja korraldust, õppekirjandust ja õppetöö sisu, õpilas- ja õpetajaskonda, pedagoogikahariduse ja pedagoogilise […]

12.00
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti kunstisidemed Madalmaadega 15.-17. sajandil”

Sisukord Mai Levin / Sissejuatuseks Tiina Kala / Tallinna Linnaarhiivi allikad hiliskeskaegse Tallinna ja Madalmaade vahelistest suhetest Didier Martens / Brügge Lucia legendi meister. Kokkuvõte senisest uurimistööst ja uued hüpoteesid Helena Risthein / Kannatusaltarist ja frantsiskaanlusest. Altaritiibade välisküljed enne ülemaalimist Volker Ehlich / Jan Bormani Güstrow´ altari konserveerimis- ja restaureerimistööde senistest tulemustest Henno Tigane / […]

9.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti kunstist ja kunstikäsitusest 19. sajandi lõpust kuni aastani 1916”

Vaadeldavasse ajavahemikku langeb eesti kultuuri ja kultuurielu (ka kunstielu) järsk tõus, selle hulgas eesti moodsa kunsti sünd ja arengu esimesed etapid, koos sellega perioodikas avaldatud kunstialaste mõtteavalduste arvu kiire kasv, reageerimine uuele, professionaliseerumine. Võrreldes eelnenuga, võib seda nimetada murranguks, võrreldes Lääne-Euroopa ja vene modernse kunsti, kunstikäsituse ja kunstieluga, püüdeks järele jõuda, saada võrdväärseks osaks Lääne-Euroopa […]

8.90
Kiirvaade
Lisa korvi