“Siin Siberi maa peal kasvanud. Eesti asundused I”
“Eesti asundused” on sariväljaanne, milles tutvustatakse lugejaile tänini säilinud Siberi eesti külade pärimust sealsete elanike endi suu läbi. Kasutatud on Eesti Rahvaluule Arhiivi Siberi ekspeditsioonidel (1991-1997) kogutut. Iga raamat annab ülevaate mingi konkreetse piirkonna eesti külades. Lisatud on laulikute-jutlustajate, kohanimede ja aineteregister. “Siin Siberi maa peal kasvanud” tutvustab kunagiste väljasaadetute poolt asutatud kahe Krasnojaki krai […]
“Sõbast seinavaibani”
Käesolev raamat toob teieni eesti rahvapäraste vaipade kireva maailma. Nagu igal vanal esemel, on ka igal vaibal oma lugu. Muidugi ei tea me täpselt, millised olid need waypas quam plures, mida Liivimaa Henrik oma kroonikas mainis ja mida eesti maatõugu hobuste kõrval 12.-13. sajandi sõjakäikudel hinnatud saagiks peeti. Kuid üsnagi iidse kultuuri tunnuseid kohtab saanitekkide, […]
“Soome lahe kahel kaldal”
Eesti Mälu Hõimuliikumise tegelane ja Eesti Raadio esimene naisdirektor Erika Nivanga sündis 28. jaanuaril 1909 Rakveres raudteeametniku tütrena. Ta õppis Rakvere algkoolis ja gümnaasiumis, jätkas õpinguid Tallinnas I tütarlaste gümnaasiumi klassikaharus ja Tartu ülikoolis filoloogia erialal ning liitus üliõpilaskorporatsiooniga India. Neiupõlvenimega Erika Weidenbaum (eestitatuna Viirsalu) oli aktiivne üliõpilaskonnategelane ja Üliõpilaslehe toimetaja, 1934-1935 Riigi Ringhäälingu diktor, […]
“Sotsiaal-majandusliku arengu probleeme XVII-XX sajandil”
Uurimusi läänemeremaade ajaloost III Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 454 Sisukord – H. Piirimäe. Rootsi riigi ja Eestimaa finantssuhted XVII sajandi teisel poolel – J. Linnus. Vabade käsitööliste etniline päritolu Eestis XVIII sajandil – J. Konks. Maavaldused Eeestimaal aastail 1900-1917 – K. Jaanson. Kodanliku Eesti ja Rootsi suhted 1918. a. lõpul – 1919. a. algul
“Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu”
1. Eesti ja eesti keel Eesti, ametliku nimetusega Eesti Vabariik, on suhteliselt väike maa Soome lahe lõunakaldal: läänest itta üle 300 km ja põhjast lõunasse 245 km. Eesti elab alla 1,5 miljoni inimese, kellest kaks kolmandikku räägib emakeelena eesti keelt. Eesti nimi Nimel on värvikas taust ja ei ole jõutud päris üksmeelele, missuguseid kohti ja […]
“Süda rambitules”
“Süda rambitules” Rein Andre “mälestuste ja kogemuste” raamatusse on kogutud kokkupuuted näitlemise, teatri ja teatriinimestega. Autori huvi algab varasest koolipõlvest maal, kestab läbi õppeaja teatrikoolis ja tööperioodi Tallinnas, jätkub pagulasena, alguses Stokholmis, hiljem Torontos. Kui see on autori mälestuste revüü, siis on see samal ajal ka tükk meie teatri ajalugu alates õnnelikest 30-ndatest aastatest, läbi […]
“Südamete murdumise maja”
See on üks neist raamatutest, mille kohta on raske öelda, mis see täpselt on. Nagu koera saba põnts vana maja põrandal. Nagu lugu, mida tuntakse ühe maja eluna nii, nagu see on ammu olnud ja ometi tundmatu. Kokku korjatud killud, milles on mitu ajastut, millest kogu aeg keegi lahkub, keegi jääb, mõni tuleb asemele, mõni […]
“Suitsutare 3”
Valitud artiklid Suitsutare 3 toob lugejate ette Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna, aguli- ja maa-arhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Sisukord: Merike Lang – Eessõna Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. […]
“Suitsutare. Vabaõhumuuseumi uurimused 1957-1972”
1957. aastal pandi alus Eesti Riiklikule Vabaõhumuuseumile. Selle aja jooksul on muuseumis loodud nõukogude ajalooteaduse metoodikal põhinev vabaõhuekspositsioon, mis tutvustab rahvaarhitektuuri, töövahendeid, igapäevast tarbevara. Käesolev kogumik annab ülevaate muuseumi rajamise kavatsustest, tegelikest rajamistöödest ja mitmetest muuseumi ületoodud objektidest. .. 1972. aastal möödus 15 aastat Eesti Riikliku Vabaõhumuuseumi asutamisest. Muuseumis on selle aja jooksul loodud nõukogude […]
“Suur mütsiraamat. Eesti kihelkondade peakatted”
Läbi ajaloo on peakatetel olnud täita mitmeid tähtsaid ülesandeid. Ka eesti talurahva peakatetel on oma lugu. Müts on väga inforikas riietuse osa. See võib näidata nii mütsikandja sotsiaalset staatust kui seda, kust Eesti paigast inimene pärit on, kliimat, moodi ja muudki. Mütse vaadates saame teavet elustiilist, sellest, mida peeti ilusaks, majanduslikest võimalustest, käsitööoskustest ja kultuurist. […]
“Suusatamine – Eesti rahvussport”
Suusatamisest, mille edukuses Eestis veel kümmekond aastat tagasi kaheldi, on saanud tänaseks tõeline rahvussport. Viieteistkümne taasiseseisvusaastaga on meie murdmaasuusatamine tõusnud absoluutsesse tippu. Vallutanud maailma kavakindla sihipärase tööga, mille liikumisjõuks on olnud eneseusk tehtavasse ja selle edusse. Kõige selle taga on eelnevate suusapõlvkondade töö ja vaev. Torino olümpiavõitude aastal täitus Eesti suusaspordil 85 tegevusaastata. Kõigest sellest, […]
“Taaru-tagused ja stepiasukad. Eesti asundused IV”
Lood ja laulud, mis on kogutud viiest Omski oblasti külast. Tegemist on Tara linna ümbruses asuvate külade Jurjevka, Estonka, Lilliküla ja Mihhailovkaga ning Omski lähedal asuva Tsvetnopoljega.
“Tagasivaateid veerevast vagunist”
Eesti Mälu Eesti Vabariigi riigikontrolör, majandustegelane ja riigiametnik Hindrek-Peeter Meri sündis 21. veebruaril 1934 Berliinis diplomaadi perekonnas. Aastail 1941-1946 elas ta koos ema ja vend Lennartiga küüditatuna Siberis. Koolis käis Meri Kirovi lähedal Subotihhas ja Jaranskis, seejärel Tallinna 28. koolis ja 10. keskkoolis. 1958. a lõpetas ta majandusgeograafina Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna; Hindrek Meri töötas 1957. […]
“Tallinn sajandeis”
Ehituskunstiline ülevaade. Käesolev raamatu eesmärgiks on esitada kokkuvõtlik ülevaade Tallinna linnaehituslikust ja ehituskunstilisest arenguloost alates teise aastatuhande alguses tekkinud muinaseestlaste Toompea maalinnast. Sealjuures on kõige rohkem ja üksikajalikumalt käsitletud Tallinna tekkimist, eriti aga keskaegset arhitektuuripärandit, mis tänapäevani on jäänud Tallinna ehituskunstilise omapära ja väärtuse aluseks. Üksikobjektidest terviklikuma ülevaate saamiseks on käsitletud ka arhitektuuriga vahetult seotud […]
“Tallinn. Ajalooline ja kunstiajalooline juht”
Käesolev juht püüab täita seni eestikeelses kirjanduses valitsenud tühikut, mis on laiematele ringkondadele väga raskendatud meie auväärselt vana pealinna kuulsusrikka mineviku ja tema rohkearvuliste ajalooliste mälestusmärkide tundmaõppimist. Teoses on püütud arvestada kõiki ajalooliselt ja kunstiajalooliselt tähelepanuväärivaid ehitisi ja esemeid. Käsitlusel on üksikutele muististele ruumi antud vastavalt nende tähtsusele, iseloomule ja arvule. Raamatu kava ja suurema […]
“Tallinn. Entsüklopeedia 1-2. 2 raamatut”
Ühe inimpõlve jaoks tundub Tallinn olevat igavikuline. Meie ning meie vanemate ja vanavanemate jaoks on Tallinn alati olemas olnud. Linn on rajatud nii kauges minevikus, et suuline pärimus sellest on tuhmunud ja tõest teavet annavad meile vaid lünklikud ürikud ja väljakaevamiste tulemused. Vaheldnud on riigivõimud ja linna on antud erinevaid nimesid, kuid linn ise seisab […]
“Tallinn. Linnaehituslik kujunemine”
See raamat on pühendatud linnale, millele olen andnud jäägitult oma südame ja pikki aastakümneid tööd arhitekti-linnaehitajana. Pikkade, askeldusi täis tööaastate jooksul projektorganisatsioonis ning Arhitektuuri- ja Planeerimise Peavalitsuses tuli täita mitmeid pakilisi ülesandeid ja kohustusi. Vaid üksikutel vabadel tundidel ning vähestel puhkepäevadel sai näpistatud aega selleks, et mõningaid oma mõtteid Tallinna arengu probleemidest artikli või õhukese […]
“Tallinn”
Täna, sõber-rändaja, külastame iidset põhjamaa linna, kus suvel on ööd valged ja detsembris päevad pimedad. Viiskümmend üheksa ja pool kraadi põhjalaiust – seda võib mõista mitmeti. Kanadalasele tähendab see suvist ajujääd Hudsoni lahes või kõledat tundrat Labradori poolsaarel, siberlasele aga kuuma suve ning karmi talve. Inglase silme ette kerkib udu Briti saarte põhjarannikul, eskimo näeb […]
“Tallinna ajalugu I-IV. 4 raamatut”
Raamat 1561. aastani Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse I köide hõlmab ajajärku alates vanimast geoloogilisest minevikust kuni linna minekuni Rootsi võimu alla Vene-Liivimaa sõja ajal 1561. aastal Nende kaante vahele mahub ülevaade muinasaegsest asustusest, linna tekkimisest 13. sajandi esimesel poolel, keskaegse Tallinna õiguskorrast, rahvastikust, poliitilistest sündmustest, kaubandusest, käsitööst, kiriku- ja kultuurielust jpm. Raamatusse on koondatud nii […]
“Tallinna kalmistud – rahva pärand”
Olen kasvanud üles võõrsil, sest lahkusime Eestist 1944. aastal, seepärast vaatan ma siinseid kalmistuid välismaalase vaimustusega. Aga kuna olen sündinud Tallinnas, siis tundsin, et need on ka minu kalmistud, ja mul tekkis soov koostada nendest raamat. See raamat on mõeldud tallinlastele, et neil oleks üks pildiraamat kalmistutest, kuhu on võib-olla maetud nende omaksed ja sõbrad. […]
